Riiklike tervisealaste kohanemiskavade kvaliteedikriteeriumid

Tervisealaseriikliku kohanemiskava on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) määratlenud kui kava, mille on riikliku kohanemiskava protsessi osana välja töötanud riigi tervishoiuministeerium. HNAP-i arendamine on kriitilise tähtsusega: tagada meetmete prioriseerimine, et tegeleda kliimamuutuste tervisemõjuga kõigil planeerimistasanditel; tervishoiusektori sidumine riiklike ja rahvusvaheliste kliimamuutuste tegevuskavadega, sealhulgas suurema rõhu asetamine muude sektorite leevendus- ja kohanemismeetmetest tulenevale tervisealasele kasule; edendada ja hõlbustada koordineeritud ja kaasavat kliimamuutuste ja tervise planeerimist tervishoiuvaldkonna sidusrühmade seas eri valitsustasanditel ja tervist määravates sektorites; ning parandada tervishoiusektori juurdepääsu kliimamuutustega seotud rahastamisele. Tegevuskavas kirjeldatakse meetmeid, mille eesmärk on luua kliimamuutustele vastupanuvõimelised tervishoiusüsteemid ja kliimamuutustele vastupanuvõimelised tervishoiusüsteemid, mis suudavad muutuvas kliimas prognoosida, vastu võtta ja ümber kujundada, et kaitsta elanikkonna tervist, parandades samal ajal muude terviseohtude ohjamist.

WHO on avaldanud suunised HNAPi väljatöötamiseks, milles kirjeldatakse riikliku tervisega kohanemise kavandamise protsessi põhimõtteid ja põhimõisteid,tervise kliimamuutustega kohanemise kriitilisi elemente ja samme kava väljatöötamisel. WHO HNAPi suunised on kooskõlas vähim arenenud riikide eksperdirühma välja töötatud riiklike tegevuskavade koostamise ja rakendamise tehniliste suunistega. Lisaks töötas WHO väljategevusraamistiku kliimamuutustelevastupanuvõimeliste tervishoiusüsteemideloomiseks, mis suunab riike süsteemse ja terviklikulähenemisviisi väljatöötamisel kliimamuutuste tervisemõjuga tegelemiseks. Soodustatakse paindlikku ja kontekstipõhist lähenemisviisi, mis on riigipõhine ja omaks võetud. HNAP peaks põhinema parimatel kättesaadavatel tõenditel ning hõlmama põhjalikult asjakohaseid kliimatundlikke terviseriske ja kavandatud meetmeid tervisealase vastupanuvõime tugevdamiseks. See peaks sisaldama teostatavat rakenduskava koos konkreetsete ajakavade, rollide ja vastutusaladega iga kohanemismeetme jaoks ning seire- ja hindamiskava, mis sisaldab võimalusi HNAPi korrapäraseks läbivaatamiseksja ajakohastamiseks. Protsess ja lõplik kava peaksid samuti maksimeerima sektoritevahelist koostoimet, eelkõige tervist määravate sektorite vahel, ning edendama valdkondadevahelist koostööd ja tervishoiualast koostööd.

 Tervisealaste riiklike kohanemiskavade kvaliteedikriteeriumides on esitatud näited headest tavadest riiklike kohanemiskavade väljatöötamisel, et aidata riikidel välja töötada terviklik, teostatav ja rakendatav kava. Kriteeriumide eesmärk on ka suunata riike pikaajalise järkjärgulise HNAP-protsessi aluse loomisel. Kavandatud kriteeriumid ei ole normatiivsed ning neid tuleks kohandada vastavalt riikide dünaamilistele oludele, ebakindlatele ja muutuvatele kliimatingimustele ning uutele teadmistele ja tehnoloogiatele.

HNAPide kvaliteedikriteeriumid hõlmavad kuut teemavaldkonda:

1. Juhtimine ja soodne keskkond
2. Valdkondadevaheline koordineerimine ja poliitikavaldkondade sidusus
3. Kliimatundlike terviseriskide igakülgne hõlmamine
4. Kohanemisvõimaluste ja -meetmete ulatuslik hõlmamine
5. Vahendid
6. Järelevalve, hindamine ja aruandlus.