Kvantitatiivne riskihindamine kliimamuutuste mõju kohta valitud surmapõhjustele 2030. ja 2050. aastatel

Tulevase põhjusliku suremuse hindamiseks 2030. ja 2050. aastal (ilma kliimamuutusteta) kasutati regressioonimeetodeid kolme arenguperspektiivi puhul: baasstsenaarium, suur kasv ja kasvu puudumise stsenaariumid. Ülemaailmsed kliima- ja tervisemudelid töötati välja mitmesuguste tervisenäitajate jaoks, mis on teadaolevalt kliimamuutuste suhtes tundlikud: kuumaga seotud suremus eakatel inimestel, rannikualade üleujutustega seotud suremus, kõhulahtisusega seotud suremus alla 15-aastastel lastel, riskirühma kuuluv malaariapopulatsioon ja suremus, riskirühma kuuluv dengue populatsioon ja suremus, alatoitumus (manööverdamine) ja sellega seotud suremus. Tulevasi kliimamuutusi iseloomustas keskmise ja suure heitega stsenaarium (A1b), mis hõlmas kolme kliimamudelit. Vastupidine stsenaarium oli tulevane maailm, kus rahvastik kasvas ja majandus arenes, kuid kus valitses lähteolukord (1961–1990). Kliimamuutustest tingitud iga-aastast suremuskoormust hinnati maailma piirkondade jaoks. Enamiku vaadeldud liikumisteede puhul kajastavad tulemused nii positiivset kui ka negatiivset mõju tervisele. Iga tulemuse puhul hinnati mudeli määramatust, niivõrd kui see oli tehniliselt võimalik.

Võrreldes tulevikuga, kus kliimamuutusi ei toimu, prognoositakse 2030. aastaks järgmisi täiendavaid surmajuhtumeid: 38 000 eakate inimeste kuumuse tõttu, 48 000 kõhulahtisuse tõttu, 60 000 malaaria tõttu ja 95 000 laste alatoitumuse tõttu. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) prognoosib laste suremuse järsku vähenemist, mis kajastub laste alatoitumusest ja kõhulahtisuse haigustest tuleneva kliimamuutuste mõju vähenemises aastatel 2030–2050. Teisest küljest prognoositakse 2050. aastateks soojusega kokkupuutest tingitud surmajuhtumite arvu suurenemist (üle 100 000 surmajuhtumi aastas). Mõju on suurim madala majanduskasvu stsenaariumi korral, kuna madala ja keskmise sissetulekuga riikides prognoositakse kõrgemat suremuse määra. Prognooside kohaselt on 2050. aastaks kliimamuutuste mõju suremusele suurim Lõuna-Aasias. Need tulemused näitavad, et kliimamuutustel on 2030. aastateks märkimisväärne mõju laste tervisele.

Alusstsenaariumi sotsiaal-majandusliku stsenaariumi kohaselt oli aastatel 2030–2050 hinnanguliselt ligikaudu 250 000 täiendavat kliimamuutustest tingitud surmajuhtumit aastas. Need arvud ei anna ettekujutust kliimamuutuste üldisest mõjust tervisele, kuna ei olnud võimalik kvantifitseerida mitut olulist põhjuslikku teed.