Soovitused katastroofiohu juhtimise riikliku riskihindamise kohta ELis

Nende aruannete eesmärk on pakkuda liidu elanikkonnakaitse mehhanismis osalevatele riikidele teaduslikku tuge riiklike riskihindamiste väljatöötamisel ja katastroofiohu juhtimisega seotud tegevusest Euroopa Komisjonile aru andmisel.

Selle seeriaversioonis 0 keskenduti peamiselt sellele, kuidas teha riiklikku riskihindamist teaduslikust seisukohast, et esitada riskijuhtidele piisavalt tõendeid riski paremaks mõistmiseks ja seega juhtimiseks.

versioonis keskendutakse asjakohase riskijuhtimise kehtestamisele, mis hõlbustab asjakohaste meetmete rakendamist kogu riskijuhtimistsükli jooksul (st alates kohanemisest ja leevendamisest kuni reageerimis- ja taastumisetappideni). Riskihindamist peetakse selle tsükli keskseks osaks, kuna see peaks olema siseriiklike tulude kasutuselevõtmise kavandamise ning ennetus- ja valmisolekumeetmete rakendamise aluseks. Erilist tähelepanu pööratakse suutlikkusele, mida on vaja kliimamuutustega võitlemiseks.

Hõlmatud riskid on looduslikku, inimtekkelist ja sotsiaal-looduslikku päritolu: üleujutused, põuad, metsa- ja maastikupõlengud, elurikkuse vähenemine, maavärinad, vulkaanipursked, bioloogilised katastroofid, Natechi õnnetused, keemiaõnnetused, tuumaõnnetused, terrorirünnakud, elutähtsa taristu häired, küberturvalisus ja hübriidohud.