Soovitused katastroofiohu juhtimise riiklikuks riskihindamiseks ELis

Nende aruannete eesmärk on pakkuda liidu elanikkonnakaitse mehhanismis osalevatele riikidele teaduslikku tuge riiklike riskihindamiste väljatöötamisel ja katastroofiohu juhtimise meetmetest Euroopa Komisjonile aru andmisel.

Selle seeria versioon 0 keskendus peamiselt sellele, kuidas teha riiklikku riskihindamist teaduslikust seisukohast, et anda riskijuhtidele piisavalt tõendeid riskide paremaks mõistmiseks ja seega juhtimiseks.

Versioonis 1 keskendutakse asjakohase riskijuhtimise kehtestamisele, mis hõlbustab asjakohaste meetmete rakendamist kogu riskijuhtimistsükli jooksul (st alates kohanemisest ja leevendamisest kuni reageerimise ja taastumise etappideni). Riskihindamist peetakse selle tsükli keskmes olevaks, kuna see peaks olema aluseks siseriiklike tulude kasutuselevõtmise kavandamisele ning ennetus- ja valmisolekumeetmete rakendamisele. Erilist tähelepanu pööratakse kliimamuutustega võitlemiseks vajalikule suutlikkusele.

Hõlmatud riskid on looduslikku, inimtekkelist ja sotsiaal-looduslikku päritolu: üleujutused, põuad, metsa- ja maastikupõlengud, elurikkuse vähenemine, maavärinad, vulkaanipursked, bioloogilised katastroofid, Natechi õnnetused, keemiaõnnetused, tuumaõnnetused, terrorirünnakud, elutähtsa taristu häired, küberturvalisus ja hübriidohud.