Metsa- ja maastikupõlengute ohu vähendamine Euroopas metsa säästva majandamise kaudu: poliitikaülevaade

Kogu Euroopas ohustab üha rohkem suuri ja kontrollimatuid metsa- ja maastikupõlenguid selliseid väärtusi nagu metsa ökosüsteemid, olulised ökosüsteemi teenused, populatsioonid ja taristu. Metsa- ja maastikupõlengute laastavad majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaalased tagajärjed ei piirdu enam Vahemere piirkonnaga, vaid on osa uuest reaalsusest Kesk- ja Põhja-Euroopa metsades, mis on seni olnud vähem tuleohtlikud.

Valitsusi kutsutakse üles muutma radikaalselt oma investeeringuid metsa- ja maastikupõlengutesse, et keskenduda ennetamisele ja valmisolekule, eriti kuna metsa- ja maastikupõlengud ning kliimamuutused süvendavad ja takistavad vastastikku edusamme ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel. Terved ja säästvalt majandatud metsad on keskse tähtsusega, et tuua mitmesugust kasu keskkonnale, majanduslikule ja sotsiaalsele arengule, elatusvahenditele ja aidata leevendada kliimamuutuste mõju. Kliimaalane arukas säästev metsamajandamine kaitseb ka elurikkust, hõlbustab ringbiomajanduse arengut ning edendab keskkonnahoidlikke töökohti
ja tööhõivet metsandussektoris.

Kliimateadlik säästev metsamajandamine, eelkõige taimestiku tiheduse, struktuuri ja liigitüübi haldamine, on keskse tähtsusega, et leevendada kliimamuutuste, tormi, kooreüraski, põua, invasiivsete liikide, kahjurite ja haiguste ning metsa- ja maastikupõlengutega seotud arvukaid läbipõlevaid probleeme ja tagasisidet. Tulevikus tuleb metsamajandamisse integreerida mitmekesisemad riskivähendamismeetmed, et saavutada maastiku suurem vastupanuvõime tulevastele eeldatavatele häiringutele.

Poliitilised soovitused:

• kohaldada käesolevas poliitikaülevaates kirjeldatud lühi- ja pikemaajalisi strateegiaid;
• toetada metsa mikrokliimat pideva kattemetsanduse ja sihtpuuliikidega uuenemise kaudu;
• võimaldada suure lagupuidu kogunemist (vajaduse korral ja lagupuidu kontseptsiooniga), et suurendada veemahutavust, parandada mulla kvaliteeti ja vähendada aurustumise kaudu temperatuuri;
• edendada agrometsandust, metsakasvatust ja segakarjatamist, et saavutada mitu eesmärki;
• vajaduse korral vähendada külglibisemisradade arvu; kohandama või arendama teid hädaolukorras juurdepääsuks suurema riskiga piirkondades;
• integreerima eelnevalt kindlaks määratud tuletõrjeliinid ja puhvertsoonid (taimestiku tiheduse, struktuuri ja tüübi vähendamine) ning muud kaitsemeetmed, eelkõige kogukondade, elutähtsa taristu või muude väärtuste lähedal;
• kasutada ettenähtud põletamist ökoloogilise tasakaalu saavutamiseks või taimestiku majandamiseks, kui see on asjakohane, ning esmareageerijate, metsa- ja maamajandajate ning muude asjaomaste sidusrühmade (nt looduskaitse) koolitamiseks, usalduse suurendamiseks ja harimiseks;
• Võimaldada koostööd, teabevahetust ja suutlikkuse suurendamist kliima arukas säästvas metsamajandamises ja integreeritud metsamajandamises eri sektorites ning edendada kaasavat riskijuhtimist, mis toetab mitmekesisust ja dialoogi.
• Tunnistada, et isegi kõige paremini majandatav mets võib äärmuslikes ilmastikutingimustes põleda, kuid märkida, et säästev metsamajandamine pakub mitmesuguseid leevendusmeetmeid enne ja pärast tulekahju.

Vt poliitikaülevaadet siit.