Merevee taseme tõus sadamates: laiem keskendumine mõjule

Käesolevas dokumendis hinnatakse kliimamuutuste mõju meresadamatele erinevate globaalse soojenemise taseme stsenaariumide puhul. Tulemused viitavad kahe stsenaariumiga seotud võimalikele riskidele, mida kujutavad endast merepinna tõusu prognoosid, mille hindamisel on arvesse võetud keskmist merepinda, loodeid, laineid ja tormipuhanguid.

Kahe stsenaariumi tulemuste võrdlus näitab, et kõrge soojenemise stsenaariumi (RCP8.5) kohaselt võib äärmuslik veetase sajandi lõpuni mõjutada 25 % rohkem lasti kui stsenaariumi RCP4.5 kohaselt.

Ohustatud Euroopa suuremate sadamate kindlakstegemisel kasutatakse nende prognoositavat kokkupuudet meretaseme tõusu ja äärmuslike ilmastikunähtustega. Mõju suurust mõõdetakse igal aastal käideldava lasti mahu suhtes. Kõrge soojenemise stsenaariumi kohaselt mõjutab äärmuslik merepinna tõus, mis on suurem kui 0,5 m, suurimat osa Euroopa rannikust, samas kui Põhjameres, Läänemere lääneosas ning Briti ja Prantsuse Atlandi ookeani ranniku osades toimub üle 1 m tõus. Lisaks suureneb aastatel 2010–2100 üle 4,5 m merepinnast kõrgemal asuvates sadamates käideldava lasti kogus rohkem kui 200 miljoni tonni võrra, samas kui enamik neist sadamatest asub Hispaanias, Ühendkuningriigis, Iirimaal, Portugalis ja Norras. Mustas meres ja Vahemeres on mõju eeldatavasti märkimisväärselt leebem (äärmusliku meretaseme alanemine), kuid esineb sagedamini kui Põhjameres.

Sadamatoimingute võimalike häirete laiema mõju hindamisel võetakse arvesse mõju Euroopa sisemaale piirkondlikul tasandil ja Euroopa välismaale, võttes arvesse Euroopa ühendusi maailma suuremate sadamatega. Väljaspool Euroopat asuvad piirkonnad, kus võib eeldada suhteliselt suurt teisest mõju, on Põhja-Aafrika, Ameerika ja Lähis-Ida.