Arukas spetsialiseerumine meremajanduse kontekstis – soolatustamissektori analüüs

Sinine majandustegevus on oluline osa Euroopa rohelise kokkuleppe meetmetest piirkondades ja liikmesriikides, kaitstes heas seisundis ookeane, meresid ja vesi. Üks tärkavatest sinise majanduse sektoritest, millel on märkimisväärne keskkonnahoidlikumaks muutmise potentsiaal stabiilse veevarustuse tagamiseks üha kasvava tasakaalustamatusega piirkondades, on magestamissektor. Lisaks olulisele rollile veevarustuses veepuuduse all kannatavates piirkondades on sektoril potentsiaal luua mõnes Euroopa piirkonnas jõukust ja töökohti, kombineerides innovatsioonipõhiseid säästvaid vee-, energia- ja keemiatehnoloogiaid ning keskkonna- ja ühiskondlikke probleeme.

Käesoleva aruande eesmärk on analüüsida sektorit innovatsiooni, ELi poliitika ja piirkondlike perspektiivide seisukohast – viimasel juhul näidetega magestamistehnoloogiate rakendamise kohta kolme tüüpi piirkondades, kus on konkreetsed veevarustuse probleemid kogu Euroopas. Näited on esitatud Lõuna-Euroopa veepuuduse all kannatavates piirkondades, Euroopa lääne- ja põhjapoolsetes piirkondades ning eelkõige saarepiirkondades, kus stabiilne veevarustus magestamise kaudu parandab oluliselt elutingimusi ja kohalikku majandust. Üldiselt pakub magestamissektor kestlikku lahendust põllumajandusliku toidutööstuse süsteemidele ning integreeritud veevarustusele ja -majandusele veepuuduse all kannatavates piirkondades, muudab need sageli haavatavad territooriumid kliimamuutustele vastupanuvõimelisemaks, tõhusamaks, kulutõhusamaks ning keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt kestlikumaks ning aitab kaasa kliimamuutustega kohanemisele, lahendades veenappuse, toiduga kindlustatuse ja mulla seisundi probleemi, suurendades vihmavee imbumist ja vee taaskasutamist, toitumist, tervist ja elanikkonna heaolu nendes piirkondades. Võttes arvesse suurenevat survet kliimamuutustele, on vaja terviklikku lähenemisviisi ülemaailmse mageveenappuse probleemi lahendamiseks kestlike ja uuenduslike lahenduste abil. Magestamissektorile antakse üha suurem protagonism püüdlustes suurendada territoriaalset vastupanuvõimet, parandada ökosüsteemi teenuseid, bioloogilist mitmekesisust ja kestlikumat põllumajandustootmist Euroopas ja mujal.