Euroopa merede olukord – EEA aruanne nr 2/2015

Käesoleva aruande peamine eesmärk on hinnata, kas Euroopa meresid saab pidada terveteks, puhasteks, häirimatuteks ja tootlikeks. Need on ELi peamise merepoliitika vahendi – merestrateegia raamdirektiivi – kolm põhiaspekti, mis on seotud mereökosüsteemide seisundi ja ökosüsteemi muutuste inimteguritega. Hindamise käigus tehakse kindlaks ka peamised meie meresid mõjutavad kestlikkusega seotud probleemid ja see, kuidas EL nendele probleemidele reageerib. Kokkuvõttes väidetakse aruandes, et EL ei ole saavutamas oma eesmärki saavutada oma merede säästev kasutamine; kuigi tal on täielikud volitused seda teha praeguste poliitikameetmete ja teadmiste kaudu. Aruandes käsitletakse ka seda, kuidas oleks võimalik tagada pikaajaline üleminek kestlikkusele, kasutades olemasolevaid poliitikameetmeid ja teadmisi.
Aruandes käsitletakse laialdaselt kliimamuutuste eeldatavat mõju Euroopa meredele (nt ookeanide keemiale ja füüsikale, mere elurikkusele, liikide levikule, populatsiooni dünaamikale, võõrliikide levikule, kalandusele, eutrofeerumisele, saastatusele, inimtegevusele merel ja rannikul), eelkõige mõju, mis on seotud järgmisega: meretemperatuuri tõus, ookeanide hapestumine ja muude meredele avalduvate survetegurite süvenemine. Hinnangus väidetakse, et kliimamuutused mõjutavad juba praegu Euroopa meresid, soojendades ja hapestades nende veekogusid. Näiteks inimtekkeliste kliimamuutuste üks nähtavaid tagajärgi on mereliikide leviku nihkumine põhjapoolsematesse (ja seega külmematesse) piirkondadesse, nimelt kaubandusliku väärtusega liikidesse, nagu need, mida püütakse kalapüügiga. See kliimast tingitud muutus mereliikide geograafias mõjutab ka inimeste rahvusvahelisi suhteid, nagu näitavad konfliktid Põhja-Euroopa merede kalavarusid jagavate riikide vahel. Aruandes analüüsitakse ka merede pakutavat reguleerimisteenust seoses „kliima reguleerimisega CO2 sidumise teel“.