Looduse seisund ELis – loodusdirektiivide (2013–2018) kohase aruandluse tulemused

Jätkusuutmatu põllumajandus ja metsandus, valglinnastumine ja reostus on peamised survetegurid, mis on süüdi Euroopa bioloogilise mitmekesisuse järsus vähenemises, mis ohustab tuhandete loomaliikide ja elupaikade püsimajäämist. Lisaks ei rakenda liikmesriigid ikka veel Euroopa Liidu (EL) loodusdirektiive ja muid keskkonnaalaseid õigusakte.

Käesolev aruanne, milles kirjeldatakse looduse seisundit ELis, põhineb linnudirektiivi (2009/147/EÜ) ja elupaikade direktiivi (92/43/EMÜ) kohastel liikmesriikide aruannetel ning hilisematel hindamistel ELi või ELi biogeograafilisel tasandil. Lisaks liikide ja elupaikade seisundi ülevaatele nii riiklikul kui ka ELi tasandil käsitletakse selles ka Natura 2000 võrgustiku seisundit ning selle võimalikku panust liikide ja elupaikade seisundisse. Aruandes esitatakse ka tulemused ELi 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia 1. ja 3. eesmärgi saavutamisel tehtud edusammude kohta.

Aruandest selgub, et kaitsealastes jõupingutustes on toimunud positiivne areng. Nii Natura 2000 võrgustiku raames kaitstavate alade arv kui ka pindala on viimase kuue aasta jooksul suurenenud ning EL saavutas ülemaailmsed eesmärgid ligikaudu 18 % ulatuses oma maismaa- ja peaaegu 10 % ulatuses merealade kaitsega. Üldised edusammud ei ole siiski piisavad, et saavutada ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 eesmärgid. Enamik kaitsealuseid elupaiku ja liike on kas halva kaitsestaatusega või halva kaitsestaatusega ning paljud neist vähenevad Euroopa Keskkonnaameti hinnangu kohaselt jätkuvalt. Rohkem andmeid on vaja ka Natura 2000 võrgustiku rolli täielikuks hindamiseks ning ELi õigusaktide rakendamist tuleb märkimisväärselt parandada.