Kliima olukord Euroopas 2022. aastal

Kliimamuutused põhjustavad suurt inim-, majandus- ja keskkonnakahju Euroopas, mis on maailma kõige kiiremini soojenev kontinent.

2022. aastat iseloomustasid äärmuslik kuumus, põud ja metsa- või maastikupõlengud. Merepinna temperatuurid kogu Euroopas jõudsid uutesse kõrgustesse, millega kaasnesid mere kuumalained. Liustiku sulamine oli pretsedenditu.

Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon ja Euroopa Liidu Copernicuse kliimamuutuste teenistus koostasid ühiselt 2022. aasta aruande kliima olukorra kohta Euroopas, mis on teine iga-aastases sarjas.

See näitab, kuidas Euroopa on alates 1980. aastatest soojenenud kaks korda rohkem kui maailma keskmine, millel on kaugeleulatuv mõju piirkonna sotsiaal-majanduslikule struktuurile ja ökosüsteemidele. 2022. aastal oli Euroopa temperatuur ligikaudu 2,3 °C kõrgem kui industriaalühiskonna eelse perioodi (1850–1900) keskmine temperatuur, mida kasutati Pariisi kliimakokkuleppe võrdlusalusena. Kuid tulevikulootuse märgiks tootis taastuvenergia eelmisel aastal esimest korda rohkem elektrit kui saastavad fossiilkütused. Tuule- ja päikeseenergia tootis 2022. aastal 22,3 % Euroopa Liidu (EL) elektrist, edestades fossiilkütuseid (20 %).

Aruandes pööratakse erilist tähelepanu energiale ja rõhutatakse, kuidas äärmuslikumad ilmastikunähtused, sealhulgas tugev kuumus, tugevad sademed ja põuad, avaldavad üha suuremat mõju Euroopa energiasüsteemi pakkumisele, nõudlusele ja taristule.

Aruandes esitatakse peamiste kliimanäitajate staatus, kasutades WMO ja partnerorganisatsioonide operatiivseid seiresüsteeme ning ÜRO asutuste uusimaid andmeid ja teavet mõjude, riskide ja poliitika kohta. Selles käsitletakse konkreetseid füüsikalisi, sotsiaal-majanduslikke ja poliitilisi aspekte, mis vastavad liikmete vajadustele kliimaseire, kliimamuutuste ja kliimateenuste valdkonnas.

Aruandes kasutatakse ka IPCC aruannete ja Copernicuse programmi Euroopa kliimaseisundi (ESOTC)viimaseid järeldusi.