ELi liikmesriikide põuapoliitika, -planeerimise ja -ohje ülevaadete analüüs ja väljavaated

Käesolev taustaruanne toetab Euroopa Komisjoni eesmärki saada parem ülevaade põua mõjust ja riskidest ühiskonna eri sektoritele, suurendada kõigi veesektori sidusrühmade teadlikkust kliimamuutustest tulenevast suurenenud põuaohust, vahetada teavet põuaohuga tegelemise tõhusate võimaluste kohta ja suunata arutelu ühtlustatud lähenemisviisi suunas Euroopa tasandil. Käesolevas aruandes esitatakse põuapoliitika, planeerimise ja ohjamise ülevaatlik analüüs ELi liikmesriikides ning ülevaade kavandatud tööst liikmesriikides ja ELi tasandil. See on välja töötatud, tuginedes iga liikmesriigi hinnangutele vastavate õigusaktide, planeerimise ja majandamise kohta, sealhulgas veemajanduskavade (eelnõude) uusimatele kättesaadavatele versioonidele 2022. aasta kevadel, kasutades ühist küsimustikku, samuti rohkem kui 70 intervjuule liikmesriikide haldusasutuste ja sidusrühmadega ning ulatuslikule läbivaatamisprotsessile. Põud ja veepuudus on muutunud viimasel kümnendil kogu ELis ilmsemaks ja mõjukamaks ning globaalse soojenemise tõttu suureneb põuaoht suures osas Euroopast veelgi. See on ajendanud liikmesriike võtma täiendavaid meetmeid veenõudluse vähendamiseks ja/või veevarustuse suurendamiseks, et parandada valmisolekut, ning suurendama suutlikkust tulla toime põuajuhtumitest tingitud abi ja taastumisega ning seega vähendama põua mõju ühiskonnale, majandusele ja ökosüsteemidele. Praegu reguleeritakse põuaga toimetulekut õigusaktidega kahes kolmandikus ELi liikmesriikidest (19 liikmesriigis 27st). ELi liikmesriigid kasutavad poliitika, planeerimise ja juhtimise tasandil väga erinevaid lähenemisviise, juhtimisstruktuure ja meetmeid, mis kajastavad põudade erinevat asjakohasust ning poliitilisi ja juhtimisvalikuid. Heade tavade ja varasemast põuaohjest saadud õppetundide jagamine võib edendada paremaid juhtimissüsteeme.