Strateegiline roheline taristu ja ökosüsteemide taastamine

Käesoleva aruande „Teadus poliitika heaks“ koostasid Teadusuuringute Ühiskeskus, Euroopa Keskkonnaamet, Euroopa linna-, maa- ja mullasüsteemide teemakeskus ning keskkonna peadirektoraat. See avaldati 2019. aastal. Selle eesmärk on anda metoodilisi suuniseid hästi ühendatud, mitmeotstarbelise ja piiriülese rohelise taristu strateegiliseks kavandamiseks, et toetada strateegilist poliitikakujundamist ja otsuste tegemist. Esitatakse füüsilised ja ökosüsteemipõhised kaardistamismeetodid ja vastavad parimate tavade juhtumiuuringud, samuti andmete kogumise ja metoodikaga seotud teadmiste lüngad, takistused ja probleemid.

Kõik aruandes sisalduvad juhtumiuuringud annavad teavet rohelise taristu füüsiliseks kaardistamiseks kättesaadavate vahendite ja ökosüsteemiteenustel põhinevate kaardistamismeetodite kohta. Kolm esitatud juhtumiuuringut on otseselt seotud kliimamuutustega kohanemisega:

• Kliimamuutustega kohanemiseks sobivkaitstud võrgustik: vajadus dünaamilise võrgustiku järele, mis on vastupidav rohelise taristu muutustele ja kus seada esikohale kaitsemeetmed. Juhtuuringus uuritakse Natura 2000 alade sobivust Hispaania kadaka (Juniperus thurifera)kohanemiseks kliimamuutustega, nt kas võrk on piisavalt ühendatud ja kus on vaja ühenduvust parandada või luua uusi alasid.
• Valglinnastumine ja sellele järgnev rohelise taristu kadumine järgmiste aastakümnete maakasutuse ja kliimamuutuste poliitika stsenaariumide alusel. Käesolevas juhtumiuuringus hinnatakse maakasutuse ja kliimamuutuste poliitika stsenaariume seoses nende potentsiaaliga piirata valglinnastumist. Simuleeritakse nii lähtestsenaariumeid kui ka hüpoteetilisi poliitilisi alternatiive.
• Roheline taristu kliimakindluse tagamiseks, Donostian-San Sebastian, Hispaania. Selles juhtumiuuringus tehti Donostia-San Sebastiani linnas kindlaks prioriteetsed üleujutuste ja kuumastressiga seotud tegevusvaldkonnad. Kuna linn soovib rakendada meetmeid kliimamuutuste mõju vastu võitlemiseks (nt sagenenud tugevad tormid, jõgede üleujutused, kuumalained), peaksid tulemused olema sisendiks linna kliimamuutustega kohanemise kavale.