Kesk-Euroopa mägijõgede märkimisväärne soojenemine kliimamuutuste tingimustes

Veekogud kogu maailmas soojenevad praegu enneolematu kiirusega alates vaatluste algusest, kuid soojenemine toimub ökopiirkondades väga erinevalt. Seni eeldati, et mägijõed kogevad lumest või jääst saadud külma vee tõttu nõrgenenud soojenemist. Mägipiirkondades tõusevad õhutemperatuurid siiski kiiremini kui maailmas keskmiselt ja seetõttu on oodata soojenevat mõju külmadele jõeökosüsteemidele. Kahe erineva heiterežiimi ja veeallika režiimiga Kesk-Euroopa mägijõe mitmeastmelise veetemperatuuri andmete lagundamisel tehti selle töö käigus kindlaks seni teatamata a) pikaajalised soojenemissuundumused (jõe suurusest sõltuvate näitajatega vahemikus +0,24 kuni +0,44 °C aastakümme^–1); kuid ka b) hooajalised nihked, mille puhul mõlemad jõed soojenevad mitte ainult suvel, vaid ka talvekuudel (st kuni +0,52 °C aastakümme⁻¹ novembris); c) miinimum- ja maksimumtemperatuuride märkimisväärne tõstmine (nt suurema jõe temperatuur ei jõua alates 1996. aastast enam külmumispunkti ning maksimumtemperatuurid tõusid vahemikus +0,4 kuni +0,7 °C kümnendil⁻¹); ning d) sooja vee perioodide laienemine viimastel aastakümnetel nendes ökosüsteemides. Aruande tulemused näitavad mägijõgede olulist soojendavat mõju, millel on märkimisväärsed kuupõhised soojenemismäärad mitte ainult suvel, vaid ka talvel, mis viitab sellele, et mägijõgede fenoloogia muutub jätkuvalt koos jätkuva atmosfääri soojenemisega. Lisaks näitab see töö, et lisaks üldisele soojenemisele mängivad mägijõgede ökoloogiliste komponentide puhul rolli ka hooajalised nihked, äärmuslike temperatuuride muutused ja soojaperioodide pikenemine ning neid tuleks kliimamuutuste hindamisel ja nende leevendamisel arvesse võtta.