ELi rannikualade integreeritud majandamist käsitleva soovituse (2002/413/EÜ) järelmeetmete mõjuhinnangut toetav uuring

2011. aastal algatas Euroopa Komisjon rannikualade integreeritud majandamist käsitleva ELi soovituse läbivaatamise, et esitada järelmeetmete ettepanek. Koostati mõjuhinnang, et uurida rannikualade integreeritud majandamisega seotud ELi tulevaste meetmete vajadusi ja võimalusi ning hinnata võimalikke sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaalaseid tagajärgi, mis võivad kaasneda Euroopa Komisjoni kavandatud uute algatustega. See oluline tegevus hõlmas mitmesuguseid algatusi, sealhulgas ELi rannikualade integreeritud majandamist käsitleva soovituse järelmeetmete mõjuhinnangut toetavat uuringut. Uuringus analüüsitakse kolme eri võimaluse (ICZM programm, ICZM uus soovitus ja ICZM direktiiv) mõju praeguse rannikualade integreeritud majandamise 2002. aasta soovituse järelmeetmetele. Uuringus analüüsitakse praegust olukorda ja suundumusi (lähteolukord). Selle põhjal sõnastatakse uuringus peamised probleemid, millega tuleb tegeleda võimaliku järelalgatuse abil. Uuringus määratakse kindlaks nende järelmeetmete peamised eesmärgid ja selgitatakse, kuidas nende eesmärkide saavutamine aitab lahendada peamisi tuvastatud probleeme. Seejärel käsitletakse uuringus väljaselgitatud võimalusi eesmärkide saavutamiseks. Eespool öeldu põhjal analüüsitakse uuringus võimalike järelmeetmete peamisi mõjusid, keskendudes kõige olulisematele mõjudele ja püüdes anda võimalikult kvantitatiivset hinnangut. Uuringus võrreldakse eri variantide mõju ning kaalutakse asjakohaseid seire- ja näitajate süsteeme. Uuringus käsitletakse ka kliimamuutustega seotud küsimusi ja kliimamuutustega kohanemise eri võimaluste mõju. Uuringus kasutatud lähenemisviisi kohaselt:

• „Parem vastupanuvõime riskidele ja kliimamuutustele“ on üks eeldatavatest keskkonnakasudest (kokku 4), mida saadakse rannikualade integreeritud majandamise suuremast rakendamisest, mida hinnatakse kolme variandi puhul;
• „Kliimamuutustest tingitud merevee taseme tõusu kulud, kui edasisi meetmeid ei võeta“ on üks teguritest, mida kasutatakse liikmesriikide liigitamiseks rannikusurve alusel. Seda kasutatakse kolme variandi eeldatava positiivse mõju hindamiseks, eeldades, et rannikualade suurem surve tähendab ka rannikualade integreeritud majandamise eeldatavat suuremat kasu.