The Lancet Countdowni 2019. aasta aruanne tervise ja kliimamuutuste kohta: tagada, et praegu sündiva lapse tervist ei määratleta muutuva kliimaga;

Aruandes antakse üldine ülevaade kliimamuutuste mõjust inimeste tervisele ning kliimamuutuste mõjust tervisele. Selle eesmärk on veelgi tugevdada ülemaailmset tervise ja kliimamuutuste seiresüsteemi ning anda ülevaade tervisest ja kliimamuutustest 2018. aastal.

Kliimamuutuste mõju, nendega kokkupuutumise ja nende suhtes haavatavuse valdkonnas jälgitakse viit näitajat: tervis ja kuumus, tervis ja äärmuslikud ilmastikunähtused, kliimatundlike haiguste ülemaailmsed tervisesuundumused, kliimatundlikud nakkushaigused ning toiduga kindlustatus ja alatoitumus. Võib järeldada, et näitajad näitavad kokkupuute ja haavatavuse halvenemist erinevatel temperatuuri- ja sademeteedel koos põllukultuuride saagikuse potentsiaali vähenemisega ning vektorivõimsuse suurenemisega mitmete kliimatundlike haiguste puhul. Seda mõju tunnevad kõige teravamalt madala ja keskmise sissetulekuga riigid kogu maailmas. Vaimset tervist võivad mitmel viisil negatiivselt mõjutada kuumalained, vara kaotus ja elatusvahendite kaotus üleujutuste tõttu või kliimast tingitud ränne. Kuigi kliima ja vaimse tervise vahel on tuvastatud palju erinevaid seoseid, on need väga sotsiaalselt ja kultuuriliselt vahendatud.

Aruandes käsitletakse ka tervisega seotud kliimamuutustele reageerimist tervisega seotud kohanemise, planeerimise ja vastupanuvõime kaudu. Siin kasutatavad näitajad on kohanemise kavandamine ja hindamine, kliimateabeteenused tervishoiu valdkonnas, kohanemise elluviimine ja rakendamine ning kulutused kohanemisele tervishoiu ja tervisega seotud tegevuste valdkonnas. Peatükis jõutakse järeldusele, et paljud näitajad liiguvad positiivses suunas, kuid tervishoiukogukonna kohanemismeetmed on endiselt üsna aeglased. Suurenenud on nende riikide arv, kellel on riiklikud tervisealased kohanemiskavad, ning nende riikide ja linnade arv, kes on hinnanud terviseriske ja haavatavust, samuti on suurenenud kulutused tervisealasele kohanemisele. Enne rakendamist tuleb põhjalikult kaaluda parimaid kohanemisvõimalusi.

Aruande teistes osades keskendutakse leevendusmeetmetele ja tervisega kaasnevatele hüvedele, majandusele ja rahandusele ning avalikule ja poliitilisele kaasamisele.

Järeldus on, et edusammud kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel on endiselt ebapiisavad. Hoolimata sellest aeglasest arengust on ka reaktsioon aeglane. 101 jälgitavast riigist 51 on välja töötanud riiklikud tervisega kohanemise kavad, 70 riiki pakuvad tervishoiusektorile kliimateabeteenuseid, 109 riigis on riikliku tervisealase hädaolukorra raamistiku rakendamine keskmise ja kõrge tasemega ning 69 % linnadest on kaardistanud riski- ja haavatavuse hinnangud. Tervisega kohanemise rahastamine kasvab jätkuvalt, kusjuures tervishoiuga seotud rahastamine moodustab nüüd 11,8 % ülemaailmsetest kohanemiskulutustest. Üldsuse ja poliitiline kaasatus kasvab jätkuvalt ning suurenenud on huvi koolide kliimastreikide, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni iga-aastaste kohtumiste ning meditsiini- ja tervishoiuühenduste loovutamisteadete vastu. Viimase aasta jooksul on üldsuse tähelepanu suurenenud, nii et valitsused reageerivad teataval määral, mis hakkab vastama kliimakriisi ulatusele. Tervishoiutöötajate oluline roll on teavitada kliimamuutustest tulenevatest terviseriskidest ja edendada jõuliste meetmete rakendamist, et parandada inimeste tervist ja heaolu.

Aruande lõpus esitatakse apellatsioonkaebus: „2020. aastal rakendatava Pariisi kokkuleppe täieliku jõuga peab toimuma oluline muutus, mis liigub arutelult ja pühendumuselt heitkoguste sisulisele vähendamisele.“

Aruande lugemiseks peate võib-olla registreeruma tasuta Lanceti veebisaidil.

2019. aasta Lancet Countdowni aruandele on lisatud ELi poliitikaülevaade, mis avaldati koos Euroopa Arstide Alalise Komiteega (CPME).