European Union flag

Kirjeldus

Viimastel aastakümnetel on Euroopas toimunud suured edusammud rahvatervise valdkonnas: enneaegne suremus on järsult vähenenud ja oodatav eluiga on alates 1980. aastast pikenenud peaaegu üheksa aasta võrra. Euroopa riikide tervishoiusüsteemid on ühed maailma parimad. Euroopa seisab siiski silmitsi enneolematute ja kattuvate kriisidega, mis kahjustavad inimeste tervist ja elatusvahendeid ning ohustavad kohanemisvõimet. Võrreldes industriaalühiskonna eelse ajaga on Euroopa keskmine pinnaõhu temperatuuri tõus olnud peaaegu 1 °C kõrgem kui maailma keskmine temperatuuri tõus ning 2022. aasta oli Euroopas rekordiliselt kuumim suvi. Maailma suuruselt kolmanda majandusena ja ülemaailmse kasvuhoonegaaside kumulatiivse heite olulise põhjustajana on Euroopa peamine sidusrühm kliimamuutustele reageerimisel maailmas ning tal on ülemaailmne vastutus ja võimalus juhtida üleminekut vähese CO2-heitega majandusele ning tervemale ja vastupanuvõimelisemale ühiskonnale.


CO2-heite vähendamise edasilükkamisega seotud tervishoiukulud
Kliimamuutustest tulenevate terviseohtude, haavatavuse, kokkupuute ja mõju murettekitav suurenemine kogu Euroopas näitab tungivat vajadust ambitsioonikate leevenduseesmärkide järele, mis piiravad ülemaailmset temperatuuri tõusu alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega. Samal ajal on kiiresti vaja tõhusaid kohanemisstrateegiaid, et suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustest tulenevatele suurenevatele terviseohtudele.
Euroopa elanikkond puutub üha enam kokku kuumalainetega, seades eriti haavatavad rühmad (sealhulgas eakad, lapsed ja halva tervisega inimesed) ohtu ning põhjustades suurt haigus- ja surmakoormust. Lisaks otsesele tervisemõjule kahjustab kokkupuude soojusega ka inimeste elatusvahendeid ja tervist mõjutavaid sotsiaalseid tegureid, vähendades tööjõudu. 
Kliimamuutused põhjustavad Euroopas ka üha intensiivsemaid ja sagedasemaid kliimaga seotud äärmuslikke sündmusi, millel on nii otsene kui ka kaudne mõju tervisele, taristu kadu ja majanduslikud kulud.
Muutuvad keskkonnatingimused muudavad ka keskkonna sobivust mitmesuguste nakkushaiguste, sealhulgas Vibrio, dengue, Lääne-Niiluse viiruse edasikandumiseks.
Soojemad temperatuurid muudavad ka mitmete allergeensete puuliikide õitsemisperioode, kusjuures kase-, oliivi- ja lepahooajad hakkavad õitsema varem ja mõjutavad umbes 40% Euroopa elanikkonnast, kellel on õietolmu allergia.
Need kattuvad ja omavahel seotud tervisemõjud, mis arenevad pandeemia ja Ukraina laastava sõja taustal, näitavad tungivat vajadust sekkumiste järele, mis suurendavad tervishoiusektori vastupanuvõimet ja kaitsevad inimesi suurenevate terviseohtude eest. Teatavaid edusamme on tehtud Euroopa tervisealases kohanemises, sealhulgas riiklike tervise- ja kliimamuutuste strateegiate või kavade väljatöötamisel, haavatavuse ja kohanemise hindamisel ning keskkonna keskkonnasäästlikumaks muutmisel. Kliimamuutustega kohanemine peab sageli konkureerima nappide rahaliste vahendite pärast ning kohanemiskavade kehtestamisest üksi ei piisa kohanemisvõime edendamiseks. Kuna kliimamuutuste mõju suureneb, tuleb kohanemispüüdlusi kiiresti kiirendada ja neid koos leevendusstrateegiatega hoolikalt rakendada.

Euroopa peaks vähendama oma heitkoguseid, et saavutada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netonullheite eesmärk ja vähendada kliimamuutuste mõju tervisele. Lisaks saaks piirkond heite vähendamise korral kasu ka otsestest ja kaudsetest tervisega seotud kaasnevatest hüvedest, mis tulenevad fossiilkütuste põletamisest ja transpordist tulenevast väiksemast kokkupuutest tahkete osakestega. Euroopa suure süsiniku- ja lihasisaldusega toidud põhjustavad ka suuri kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja ohustavad inimeste tervist. Lisaks on kohapeal toodetud vähese CO2 heitega energiaallikate hilinenud rakendamine muutnud Euroopa vastuvõtlikuks kõikuvatele energiahindadele, mis saavutasid 2022. aastal rekordilised väärtused. Kuigi maailm püüab COVID-19 pandeemiast taastuda ja reageerida mitmele kokkulangevale katastroofile, takistab taastumist kliimamuutuste negatiivne mõju tervisele ja selle teguritele, rõhutades tungivat vajadust meetmete järele.


Ümberkujundav muutus tervise heaks
Vaatamata senistele vähestele kliimameetmetele Euroopas viitavad käesolevas aruandes esitatud näitajad sellele, et muutused võivad toimuda. Kuigi tervise ja kliimamuutuste valdkonnaga tegelemine on üldise kliimamuutuste valdkonnaga üldisemalt võrreldes vähene, on poliitiline koostöö tervise ja kliimamuutuste valdkonnas Euroopa Parlamendis alates 2014. aastast veidi suurenenud. Näitajad näitavad, et kiirem üleminek puhtale energiale võib igal aastal päästa elusid.


Sajandi suurim rahvatervisega seotud võimalus
Maailmas, mis on ohtlikult lähedal tagasipöördumatute kliimast ajendatud punktideni jõudmisele ja süvenevale energiakriisile ning kus globaalne soojenemine kahjustab üha enam elanikkonna tervist, on Euroopa muutuste jaoks otsustava tähtsusega. Kui kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise kavade koostamisel ja rakendamisel keskendutakse peamiselt tervisele, heaolule ja võrdsusele, võib see kujutada endast sajandi suurimat rahvatervise poliitikavõimalust. Ambitsioonikad Euroopa kohanemis- ja leevendamisstrateegiad ei kaitse mitte ainult elusid ja heaolu Euroopas, vaid ka riikides, mis on inimtekkelisi kliimamuutusi kõige vähem mõjutanud. Tagasipöördumatusse punkti jõudmise oht tähendab, et Euroopa ei saa endale sellist võimalust lubada.

Viiteteave

Veebisaidid:
https://www.thelancet.com/journals/lanpub/article/PIIS2468-2667(22)00197-9/fulltext
Panustaja:
Lancet Countdown Euroopas

Avaldatud ajakirjas Climate-ADAPT: Apr 17, 2025

Avaldamise kuupäev:

2022

Kliimamõjud:

Mittespetsiifiline

Kohanemisviisid:

Vaatlused ja stsenaariumid, Haavatavuse hindamine, Kliimateenused, Lihtsalt vastupidavus

Sektorid:

Tervis

Geograafiline iseloomustus:

Euroopas

Language preference detected

Do you want to see the page translated into ?

Exclusion of liability
This translation is generated by eTranslation, a machine translation tool provided by the European Commission.