Looduskatastroofidega seotud inimkulud 2015. aastal: globaalne perspektiiv

Aastatel 1994-2013 registreeris EM-DAT 6873 looduskatastroofi - üleujutused, tormid, maavärinad, põuad - kogu maailmas, mis nõudis igal aastal 1,35 miljonit inimelu ehk keskmiselt 68 000 inimelu. Lisaks tabasid looduskatastroofid selle 20-aastase perioodi jooksul keskmiselt 218 miljonit inimest aastas.

Aastatel 1994–2013 registreeriti kõige rohkem katastroofe USAs ja Hiinas, peamiselt nende suuruse, erinevate maavalduste ja suure rahvastikutiheduse tõttu. Kõige rohkem katastroofe tabas Aasiat, kus ainuüksi Hiinas ja Indias kannatas 3,3 miljardit inimest. Kui aga andmed on standarditud, et kajastada mõjutatud inimeste arvu 100 000 elaniku kohta, siis olid Eritrea ja Mongoolia maailma kõige enam mõjutatud riigid. Haiti kannatas 2010. aasta maavärina kohutavate tagajärgede tõttu nii absoluutarvudes kui ka rahvaarvuga võrreldes kõige rohkem hukkunuid.

EM-DATi andmete analüüs näitab ka seda, kuidas sissetulekute tase mõjutab suurõnnetustes hukkunute arvu. Keskmiselt hukkus madala sissetulekuga riikides katastroofi kohta rohkem kui kolm korda rohkem inimesi (332 surmajuhtumit) kui suure sissetulekuga riikides (105 surmajuhtumit). Sarnane muster on ilmne väikese ja keskmisest väiksema sissetulekuga riikide rühmitamisel ning võrdluses suure ja keskmisest suurema sissetulekuga riikidega. Kokku kogesid suurema sissetulekuga riigid 56 % katastroofidest, kuid kaotasid 32 % inimeludest, samal ajal kui väiksema sissetulekuga riigid kogesid 44 % katastroofidest, kuid kannatasid 68 % surmajuhtumitest. See näitab, et suremuse peamisteks teguriteks on pigem majandusarengu tase kui kokkupuude ohtudega.