Kliimamuutuste mõju vaimsele tervisele ja emotsionaalsele heaolule: praegused tõendid ja mõju poliitikale ja tavadele

Kliimamuutused ja vaimne tervis on kaks kõige olulisemat ja pakilisemat probleemi, millega ühiskond kogu maailmas silmitsi seisab. Kasvavale teadlikkusele nendest ülemaailmsetest probleemidest ei ole aga vastatud piisavate meetmetega nende mõju leevendamiseks. Vaimsed haigused ehk stressi halvavad mõjud mõjutavad juba praegu ligikaudu miljardit inimest kogu maailmas, samal ajal kui kliimamuutuste mõju on üha ilmsem. Prognoositakse, et mõlemad probleemid suurenevad ja mõjutavad palju rohkem inimesi ilma piisavate meetmeteta. Valitsused, akadeemikud, huvirühmad ja meditsiinitöötajad on tunnistanud kliimamuutused tervisealaseks hädaolukorraks, kuid seni on keskendutud peamiselt füüsilisele tervisele. Seevastu psüühikahäired, „kõige tähelepanuta jäetud inimeste terviseprobleemid“, ja emotsionaalne heaolu on nende koosmõjus kliimamuutustega tähelepanuta jäetud. Poliitikakujundajad saavad kasu nende kahe ülemaailmse probleemi võimalike ühiste lahenduste leidmisest, mis tulenevad mõnest ühisest põhjusest. Poliitikakujundajad, tervishoiusüsteemid ja kogukonnad ei ole veel tunnistanud ohtu, mida kliimamuutused meie vaimsele tervisele ja tervishoiusüsteemidele kujutavad, ega sellele reageerinud, ning üksikisikute, kogukondade ja tervishoiusüsteemide vastupanuvõime ennetaval suurendamisel on palju võita.

Kirjandusest nähtub, et:

• Temperatuuri tõusu ja enesetappude arvu vahel on selge seos;
• On selgeid tõendeid äärmuslikest ilmastikunähtustest tingitud tõsiste kannatuste kohta;
• Inimesed, kes vastavad psüühikahäirete kriteeriumidele, on kliimamuutuste mõju suhtes nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele haavatavamad;
• Kliimakriis ähvardab häirida vaimuhaiguse diagnoosiga inimeste hooldamist;
• Kliimamuutused süvendavad vaimset stressi, eriti noorte seas, isegi nende inimeste puhul, keda see otseselt ei mõjuta (nt ökoärevus).

Need mõjud:

• halveneb ilma sisuliste sekkumisteta, põhjustades ja süvendades tervisealast ja sotsiaalset ebavõrdsust, mis omakorda halvendab vaimset tervist;
• on praegu varjatud kulud, mida ei ole poliitikas ja planeerimises arvesse võetud;
• Tõenäoliselt alahinnatakse seda suuresti, sest hoolimata tõsistest mõjudest on see olnud tähelepanuta jäetud uurimisvaldkond.
• Vaimse tervise ja emotsionaalse heaolu parandamiseks on olemas kõigile kasulikud võimalused (kaashüved), mis on seotud meetmete võtmisega kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja soojeneva kliimaga kohanemiseks.