Transpordisektori kohanemine ja vastupanuvõime

Kliimamuutused mõjutavad Euroopa transpordisüsteemi mitmel viisil ja nende mõju on maailma eri paigus erinev. Sellega kaasneb füüsiline kahju transporditaristule, suuremad hoolduskulud ning rohkem liiklushäireid ja -häireid. Ülemaailmse logistika puhul mõjutavad kliimamuutused üha enam marsruutimist ja seda, kus ettevõtetel on oma transpordisõlmed.

ToPDAd valis sellest väga erinevast mõjust analüüsimiseks neli teemat, juhindudes ulatuslikust läbivaatamisest ja sidusrühmadega konsulteerimisest. Iga teema puhul hindame erinevate kohanemisvõimaluste tõhusust erinevate kliimamuutuste stsenaariumide alusel. Kohanemine transpordisektoris ei hõlma mitte ainult investeeringuid taristusse, vaid ka teabe jagamist ja innovatsiooni. Viimased võimalused on tavaliselt odavamad kui taristu muutmine, kuid need on kasulikud vahepealsete või täiendavate kohanemisetappidena.

Esimene kohanemisstrateegia, mida ToPDAd kaalub, on ilmaga seotud reisiteabe pakkumine. Tuginedes juhtumiuuringule suurte sademete ja reisikatkestuste kohta Zürichis, näitame, et reisiteave võib vähendada äärmuslike sündmuste kulusid kuni kolmandiku võrra, aidates kasutajatel vältida ummikuid muude marsruutide valimise või tegevuste ümberkorraldamise kaudu.

Teises uuringus simuleeritakse saja aasta pikkust üleujutust Londonis erinevate kliimastsenaariumide ja erineva kahjutasemega, et võrrelda kahte võimalikku kohanemisstrateegiat: fondi loomine, et rahastada kahjude kõrvaldamist võrreldes investeeringutega üleujutuste eest kaitsvatesse süsteemidesse, nagu üleujutustõkked. Leiame, et fond kiirendab kahjustuste kõrvaldamist, kui kahju on piiratud. Suurte kahjustuste korral on aga üleujutuste kaitsesüsteem kulutõhusam.

Kolmandas uuringus analüüsitakse, milline on optimaalne aeg transporditaristu vastupanuvõimesse investeerimiseks. Tulemused näitavad, et eriti pikaealised taristud, nagu sillad ja raudteeliinid, tuleb juba praegu kliimakindlaks muuta.

Neljandas uuringus analüüsitakse, kas merejää taandumine Arktikas võib muuta Kirdeväila või nn Põhja-meretee konkurentsivõimeliseks marsruudiks konteinervedudeks Euroopast Aasiasse. Järeldame, et 2050. aastaks võib NSR koos Suessi liiniga võtta väikese osa konteinervedudest keskmise suurusega konteinerlaevadega. Siiski on selle marsruudiga seotud olulised keskkonnaprobleemid.