Linnaplaneerimise, projekteerimise ja juhtimise lähenemisviisid vastupanuvõime suurendamisele – tõendite läbivaatamine

Kohalikud kriisid ja hädaolukorrad mõjutavad majandustegevust, kahjustavad keskkonda, katkestavad elutähtsate taristuteenuste osutamist ning avaldavad otsest ja kaudset mõju tervisele. Linnad peavad tagama tõhusa reageerimise kriisidele ja neist taastumise. Samuti peavad nad vähendama praegust ja tulevast kokkupuudet ohtudega ja haavatavust. Linnaplaneerimisel, -juhtimisel ja -planeerimisel on oluline roll ennetamisel ja riskide leevendamisel; seetõttu tuleks need integreerida kohalikesse vastupanuvõime strateegiatesse ja kavadesse. Mitmetes hiljutistes mitmepoolsetes aruannetes, raamistikes ja suunistes osutatakse linnadele kui peamistele osalejatele ohtude leevendamisel ja nendega kohanemisel, seades prioriteete ja võimaldades alt üles lähenemisviise, mis kaasavad kogukondi veelgi rohkem (ja suurendavad kohalike omavalitsuste vastutust) tervislikumate, kestlikumate, õiglasemate ja vastupanuvõimelisemate linnade ehitamisel.

OsanaWHO projektist „Protecting environments and health by building urban resilience project“ (Keskkonna ja tervise kaitsmine linnade vastupanuvõime suurendamise kaudu) koostati ulatuslik kirjandusülevaade katastroofidega seotud linnaplaneerimise, projekteerimise, juhtimise ja valmisoleku kohta. Koostati aastatel 2015–2021 avaldatud akadeemiline kirjandus, mida kohaldatakse WHO Euroopa piirkonna linnade suhtes, ning koostati riskiteadlikud linnaplaneerimise strateegiad, et parandada vastupanuvõimet kohalikul tasandil. Konteksti ja võrdlusuuringute koostamiseks kasutati ka lühikest valikut hiljutistest rahvusvahelistest aruannetest ja suunistest.

Käesolevas aruandes määratakse kirjanduses kindlaks kontseptuaalsed lähenemisviisid, raamistikud ja strateegiad, et aidata linnadel lahendada probleeme, mis on seotud kohalikeks äärmuslikeks sündmusteks valmistumise ning nende mõju tõenäosuse ja tõsiduse ennetamisega. Selles uuritakse, kuidas (ja mil määral) saab linnaplaneerimine, -juhtimine ja -kujundamine olla parema valmisoleku ja vastupanuvõime mehhanism.

Tulemused näitavad, et ühel ohuliigil põhinevad avaldatud uuringud on tavalised: ligikaudu 60 % läbivaadatud dokumentidest leiti olevat ohuspetsiifilised. Aruandes käsitletakse mitut strateegiat, mis on eriti asjakohased teatavate ohuliikide puhul, tehes vahet strateegiatel, mis hõlmavad füüsilise taristu muutmist või kavandamist, ning strateegiatel, mis on seotud juhtimise, teabevahetuse ja üldsuse kaasamisega. Näiteks on kuumalained ja linna soojussaare efekt sageli seotud tiheda ja läbilaskmatu linnakangaga ning nõuavad looduspõhiste lahenduste kaudu suuremat rohekatvust. Selles mõttes võivad kohalikud planeerimiseeskirjad (nt kohustuslikud rohealade miinimummäärad) aidata suurendada rohealade ulatust linnades. See omakorda võib olla väga oluline üleujutuste ennetamisel (või nende mõju leevendamisel) linnakeskkonnas, mis traditsiooniliselt sõltub üksnes hallist taristust, mis ei pruugi olla suuteline toime tulema kliimamuutuste tõttu prognoositud tulevaste tasemetega. Maavärinaks valmisolek hõlmab linna avatud ruumide optimaalset projekteerimist, et
need toimiksid varjupaikadena, samuti teedevõrgu ja hoonefondi ajakohaseid inventuuriandmeid. Hoonete vastupidavuse parandamine on väga oluline nii seismiliste sündmuste kui ka tugevate tuulte korral tormide ajal. Viimase puhul võib üldsuse tormidega seotud teadmiste ja riskiteadlikkuse suurendamine parandada inimeste ja leibkondade valmisoleku meetmeid, mis võivad olla asjakohased ka mõju leevendamisel ja taastumisaja lühendamisel.