Vastupanuvõime ja tervise linnaplaneerimine: põhisõnumid

Rahvatervis ja selle seos linnaplaneerimise, riskijuhtimise ning linnade loodusliku ja tehiskeskkonnaga on muutunud olulisemaks kui kunagi varem. Kliimamuutused, kiire ja/või ebapiisavalt kavandatud linnastumine ja keskkonnaseisundi halvenemine on muutnud paljud linnad haavatavamaks katastroofide suhtes, millest paljud on tingitud või seotud muutuvate kliima- ja keskkonnatingimustega. COVID-19 pandeemia on toonud valitsuste ja kodanike jaoks esile seosed tervise ja linnakeskkonna, eelkõige eluaseme, avaliku ruumi, põhiteenuste ja -taristu ning transpordi vahel. ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) hiljutises aruandes rõhutatakse vajadust ennetusmeetmete järele ning vajadust valmistuda kliima ja sellega seotud loodusnähtuste sagenemiseks ja tähtsuse suurenemiseks. Lisaks seisavad linnad üha enam silmitsi kohalike hädaolukordadega, mis tulenevad tööstusõnnetustest ja süsteemi riketest, mis näitab suurt vastastikust sõltuvust, mis on eriti suurtel linnadel. Ebapiisavat planeerimist peetakse seega oluliseks katastroofiohu teguriks, mis mõjutab linnakeskkonna ohte, kokkupuudet ja haavatavuse taset. Linnad peavad mõistma omadusi ja protsesse, mis muudavad nad kriiside ja keskkonnahädaolukordade suhtes haavatavaks, ning nendega seotud tervisemõjusid, ning tunnustama kõige tõhusamaid poliitikameetmeid ja tegevusi, et vähendada riske, olla paremini ette valmistatud ja muutuda vastupidavamaks.

WHO Euroopa piirkondliku büroo Euroopa Keskkonna- ja Tervisekeskuse juhitud projekti „Keskkonnaja tervise kaitse linnade vastupanuvõime suurendamise kaudu“ eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi ja otsustajaid kohalike valmisolekuvajaduste üle järelemõtlemisel ja vastupanuvõime suurendamisel. Projektimeeskond kogus tõendeid ning kohaliku tasandi kogemusi ja õppetunde, mis olid seotud järgmisega:

• katastroofidest ja hädaolukordadest tulenevatest kohalikest ohtudest tulenevate terviseriskide vähendamine;
• vähendada kohalikku haavatavust nende ohtude suhtes; ja
• kohalikud prioriteedid ja meetmed valmisoleku, vastupanuvõime (ja tervise) parandamiseks linnaplaneerimise ja-planeerimise ning linnataristu haldamise kaudu.

Projekti raames tehtav uuring selle kohta, kuidas linnad saavad kasutada linna- ja taristusekkumisi, kättesaadavaid andmeid ning kohalikke näitajaid ja hinnanguid, et vähendada kohalikke katastroofiriske ning suurendada valmisolekut ja vastupanuvõimet, aitab suurendada linnade vastupanuvõimet ja kohalikku toimetulekuvõimet. See on ka kestliku, õiglase ja tervisliku linnaarengu laiema eesmärgi keskne osa.

Käesolevas kokkuvõtvas aruandes on kokku võetud kolme eri töösuuna põhisõnumid ja järeldused, et teha kindlaks, kuidas linnade struktuuri ja ülesehituse ning linnajuhtimise ja -seire abil saab parandada linnade vastupanuvõimet ja valmisolekut.