Linnade rohestamisest tulenev vee-, energia- ja kliimaalane kasu kogu Euroopas eri kliimastsenaariumide korral

Linnaruumi haljastamine on tõhus võimalus kliimamuutuste leevendamiseks linnapiirkondades. Käesolevas dokumendis esitatakse kogu ELi hõlmav hinnang, et kvantifitseerida linnaruumi haljastamisest saadavat kasu seoses rohelise vee kättesaadavuse, jahutuskulude vähendamise ja CO2 sidumisega atmosfäärist eri kliimastsenaariumide puhul. Tulemused näitavad, et 35 % ELi linnapiirkondade keskkonnasäästlikumaks muutmine hoiaks ära kuni 55,8 miljonit CO2-ekvivalenttonni kasvuhoonegaaside heidet aastas ja vähendaks suvel hoonete jahutamiseks vajalikku energianõudlust kuni 92 TWh aastas, mis vastaks enam kui 364 miljardi euro suurusele nüüdispuhasväärtusele. Samuti muudaks see umbes 10 km³ vihmavett aastas "roheliseks" veeks, mis vastab umbes 17,5%-le "sinisest" veest, mis praegu linnadesse voolab, aidates vähendada suublate reostust ja linnade üleujutusi. Linnapindade haljastamine vähendaks suvist temperatuuri 2,5–6 °C võrra, kusjuures linna soojussaare mõju leevendamise nüüdispuhasväärtus oleks 40 aasta jooksul hinnanguliselt 221 miljardit eurot. Rahalised tulud katavad vähem kui poole keskkonnasäästlikumaks muutmise hinnangulistest kuludest ja nende nüüdispuhasväärtus on samal ajavahemikul 1323 miljardit eurot. Rahalisest kasust lahutades on 35% Euroopa linnapindade keskkonnasäästlikumaks muutmise kulu hinnanguliselt umbes 60 eurot aastas elaniku kohta. Linnade keskkonnasäästlikumaks muutmise lisakasu bioloogilise mitmekesisuse, vee kvaliteedi, tervise, heaolu ja muude aspektide seisukohast ei ole käesolevas uuringus rahasse arvestatud, kuid see võib olla seda lisakulu väärt. Kui jah, siis on linnaruumi haljastamine multifunktsionaalne ja kulutõhus lahendus, mis ei tekita kahetsust.