European Union flag

Põhisõnum

Hinnake oma ressursivajadusi ja kättesaadavust, et toetada kohanemise kavandamist.

Kohanemiseks valmistumine nõuab selget arusaamist olemasolevatest ja vajalikest ressurssidest. See võib olla keeruline, kui ressursid on piiratud. Iga kohanemismeetme juhtimine ja institutsiooniline ülesehitus on erinev, mis mõjutab ressursivajadust. Teie organisatsiooni inim-, tehnilised ja rahalised ressursid mõjutavad seda, kui tõhusalt te kogu poliitikatsükli jooksul meetmeid võtate. Sisemiste võimete kasutamine on oluline, kuid juurdepääs välisele toetusele – sealhulgas akadeemilistelt ringkondadelt, kodanikelt ja erasektorilt – võib parandada poliitikaprotsessi tõhusust.

Inimressursid

Teha kindlaks olemasolevad inimressursid, kaardistades oskused uuringute, intervjuude ja pädevushinnangute abil, analüüsides töötajate arvu, et tagada piisav personal, ning määrates kindlaks oskuste puudujäägid, et anda teavet koolitusprogrammide jaoks.

Tehnilised vahendid

Tehnilisi ressursse, sealhulgas haldustoiminguid toetavaid tööriistu, seadmeid ja tehnoloogiat, saab kindlaks teha olemasoleva riist- ja tarkvara kaardistamise ja hindamise teel. See aitab kindlaks teha, kas praegune tehnoloogia vastab teie organisatsiooni vajadustele. Teha kindlaks lüngad tehnoloogias, tuvastades valdkonnad, kus kasvuks või tõhususe parandamiseks on vaja uut tehnoloogiat.

Rahalised vahendid

Kliimamuutustega kohanemise poliitika tõhusaks käivitamiseks ja säilitamiseks on oluline rahaline elujõulisus. Alustada juba varases etapis ELi, riiklike, piirkondlike, kohalike ja rahvusvaheliste institutsioonide, erasektori või segaallikate erinevate rahastamisvõimaluste kindlakstegemist ja hindamist (vt näited 1.10–1.12). See aitab teil hiljem kindlaks määrata, kuidas rahastada oma kavas sisalduvaid kohanemismeetmeid. MIP4Adapti suunised, Climate-ADAPT ning ELi regionaal- ja linnaarengu veebisait annavad ülevaate ELis kättesaadavatest kliimamuutustega kohanemise rahalistest vahenditest. Pidage meeles, et kohanemise integreerimine olemasolevatesse valdkondlikesse poliitikameetmetesse (süvalaiendamine) aitab luua sünergiat ja minimeerida kulusid rakendamise ajal (vt etapp 5.2). Lisateave rahastamise kohandamise kohta on esitatud etapis 5.3.

Näide 1.10

Kliimamuutustega kohanemise meetmete avaliku ja erasektori poolse rahastamise kombinatsioon, Malmö, Rootsi

Rootsis võimendab Malmö linn erasektori arendajate rahalisi vahendeid kliimamuutustega kohanemiseks, kaasates need linnaarendusprojektidesse, näiteks Läänesadama piirkonna ümberarendamisse. Arendajad katavad kõik ehituskulud, sealhulgas avaliku taristu (nt teed ja pargid) kulud krundi ostuhindade kaudu. Linn võib kaasata täiendavaid rahalisi vahendeid, otsides riiklikke ja Euroopa avaliku sektori vahendeid, et veelgi suurendada keskkonnakasu. Selline koostööl põhinev lähenemisviis tähendab, et nii era- kui ka avaliku sektori vahendid on suunatud kliimamuutustega kohanemisele. Sidusrühmade kaasamine tagab, et linnaareng on kooskõlas avaliku huvi ja linna kestlikkuse visiooniga.

Täielik juhtumiuuring Climate-ADAPTi kohta

Näide 1.11

Genti ühisrahastusplatvorm edendab kliimamuutustega kohanemist linnaruumi haljastamise kaudu , Belgia

Rahastamisprobleemide lahendamiseks ja kogukonnapõhiste kliimamuutustega kohanemise algatuste edendamiseks käivitas Genti linn Belgias ühisrahastamise programmi. Kodanikud saavad esitada ideid ja rahastada neid otse platvormi crowdfunding.gent kaudu. Sellest mudelist on rahastatud kahte projekti: üks soodustab linnapõllumajandust ja teine arendab nn söödavaid tänavaid. Algatus on edukalt kaasanud sidusrühmi ja taganud kogukonna juhitud projektide rahalise elujõulisuse.

Täielik juhtumiuuring Climate-ADAPTi kohta

Näide 1.12

ClimAdaPT.Kohalik, Portugal

Projekti ClimAdaPT.Local eesmärk oli parandada Portugali omavalitsuste suutlikkust integreerida kliimamuutustega kohanemine kohalikku planeerimisse ja sekkumistesse. Eesmärk oli saavutada kooskõla Euroopa ja riiklike kohanemisstrateegiatega, keskendudes kohanemise integreerimisele kohalikesse otsustusprotsessidesse, kohalike sidusrühmade teadlikkuse suurendamisele ja kohanemisvahendite alase koolituse pakkumisele. Projekti raames töötati välja 27 kohalikku kohanemisstrateegiat, koostati suunised ja käsiraamatud ning loodi kohalike omavalitsuste võrgustik kliimamuutustega kohanemiseks kohalikul tasandil. Laiaulatuslike koolitusürituste ja -tegevuste kaudu kaasati üle 2000 osaleja ja töötati välja vahendid tulevaste kohanemispüüdluste toetamiseks. Norra ettevõte cCHANGE andis oma panuse ümberkujundava kohanemise alasesse koolitusse ja suutlikkuse suurendamisse.

Allikas: EMP ja Norra toetused

Ressursid

Climate-ADAPTis on loetletud ELi rahastamisvood kliimamuutustega kohanemiseks.

Tutvuge oma kliimamuutustega kohanemise kavade rahastamise tagamise viisidega kättesaadavas ja informatiivses MIPAdapti rahastamisjuhendis: Piirkondliku kliimamuutustega kohanemise toetamine.

Euroopa Regioonide Komitee käsiraamat „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ (2023) toetab Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamist. Kohanemis- ja tehnilise abi vahendite rahastamisprogrammid on esitatud 5. etapis.

REGILIENCE’i uues rahastamisvahendis „Piirkondlikud kliimakerksuse meetmed“ (2022) tehakse kokkuvõte piirkondlike kliimakerksuse meetmete Euroopa ja riiklikest rahastamisvõimalustest koos näidetega headest ettepanekutest ja kasulikest linkidest, mis aitavad taotlusprotsessile kaasa.

ELi linnapeade pakti rahastamisvõimaluste lehel on esitatud rahastamisvahendite maatriks, mida saab filtreerida riigi, sektori, liigi, sihtrühma, projekti suuruse ja kaasrahastamise osakaalu järgi.

InvestEU fond on ELi rahastamisvahend, millega toetatakse avaliku ja erasektori investeeringuid. Taotlemisjuhised on esitatud rubriigis „Kuidas rahastamist saada“.

Euroopa Komisjoni rahaline toetus projektidele kujutab endast regionaal- ja linnaarengu projektide rahastamisvooge.

Language preference detected

Do you want to see the page translated into ?

Exclusion of liability
This translation is generated by eTranslation, a machine translation tool provided by the European Commission.