European Union flag

See vahend toetab metsa- ja maastikupõlengute varajast avastamist ja lokaliseerimist, võimaldades kiiremini reageerida ja aidates vältida tulekahjude kontrollimatut levikut. Täielikult automatiseeritud süsteem mängib olulist rolli metsa- ja maastikupõlengute ohu ja mõju vähendamisel Rootsis.

Laadige aruanne alla

Peamised õppetunnid

  • Eeltingimuseks on kvaliteetsed andmed: Kohaliku omavalitsuse tuletõrje- ja päästeteenistused saavad seda vahendit kasutada, kui neil on vajalikud teadmised ja enesekindlus. Usaldus teenuse vastu, usaldusväärsed andmed, mida esindavad hea asukohatuvastuse täpsus ja madal valehäire suhe, on selle rakendamise eeltingimused. Järeltöötlemine aitab vähendada valehäireid tulekahju varajaseks avastamiseks ja suurendab usaldust teenuse vastu.
  • Kasutajate kaasamine ja teabevahetus: Kaasake lõppkasutajad algusest peale ning edastage ausalt teavet võimaluste ja piirangute kohta. On vaja luua hea suhtlus arendajate ja lõppkasutajate vahel.

Piirkonna kohta

Rootsi on Skandinaavia suurim riik, mille pindala on umbes 450 000 km2. Vaatamata oma suurusele on rahvastiku tihedus väike. Rootsis on umbes 10,5 miljonit elanikku, kes elavad peamiselt linnapiirkondades. Rootsi
maastikule on iseloomulikud suured põlis- ja maapiirkonnad. Mäed, metsad, järved ja pikk rannajoon mitmekesistavad riigi maastikku. Rootsis on kuumemad ja kuivemad suved ning lühemad talved suurendavad
metsatulekahjude (ja rohu) ohtu.

Kliimaohud

Rootsis on keskmine temperatuur juba tõusnud 1 °C võrra, kui võrrelda ajavahemikku 1961–1990 kuni 1991–2007. Eeldatakse, et see soojenemissuundumus jätkub ning prognooside kohaselt tõuseb temperatuur 2050. aastaks 2–3 °C. Võrreldes 2000. aastate algusega on metsatulekahjud muutunud veidi sagedasemaks, kuigi iga-aastased erinevused on endiselt märkimisväärsed. 2018. aastal põhjustas pikaajaline kuumalaine ja põud Rootsis enneolematult palju suuri metsatulekahjusid, suvekuudel on oodata äärmuslikumaid ilmastikunähtusi, nagu tormid, tugevad vihmasajud ja üleujutused, ning põuast tulenevat suuremat metsatulekahjude ohtu. Lisaks pikendavad leebemad ja lühemad talved metsa- ja maastikupõlengute hooaega, kusjuures Lõuna-Rootsis on tulekahjuoht, mis algab juba veebruaris. Olukord on eriti pingeline kõrvalistes ja hõredalt asustatud piirkondades, kus tulekahjud võivad jääda märkamatuks, mis võib eskaleeruda suuremahulisteks tulekahjudeks, enne kui üldsus neist teada annab. 

Varajane tuvastamine satelliidipõhise tuvastussüsteemiga

Vastuseks töötas Rootsi valitsus Rootsi kodanikukaitse ameti (MSB)ning Rootsi meteoroloogia- ja hüdroloogiainstituudi (SMHI)kaudu välja reaalajas toimiva satelliidipõhise metsa- ja maastikupõlengute avastamise süsteemi. Süsteem kasutab nähtava infrapunakiirguse radiomeetrit (VIIRS) polaarorbiidiga satelliitidel taimestiku tulekahjude tuvastamiseks. Need satelliidid pakuvad peaaegu reaalajas otseülekande andmeid kohalike reaalajas prognooside prognoosimiseks ja varajase hoiatamise rakenduste jaoks. USA riiklik ookeani- ja atmosfääriamet (National Oceanic and Atmospheric Administration) pakub tasuta tarkvara nähtava infrapunakiirguse radiomeetrikomplekti andmete eeltöötlemiseks. Andmete edasine töötlemine Rootsi Meteoroloogia- ja Hüdroloogiainstituudi ning Rootsi Tsiviilhädaolukordade Agentuuri tarkvaraga vähendab valehäireid, mida põhjustavad tulega mitteseotud soojusallikad, nagu elektrijaamad ja tööstusprotsessid, ning päikesepaneelide või suurte metallkatuste päikesekiirgust.

Elanikkond avastab Rootsis umbes 90% metsa- ja maastikupõlengutest. Ajalooliselt tuvastati mehitatud lennukite seire käigus ülejäänud 10 %, mis pikendas teostusaega ja vähendas avastamata potentsiaalselt ohtlike tulekahjude ohtu. Mehitatud lennukite seire on aga kulukas ja piirdub päevaajaga ning avalik aruandlus on öösel või hõredalt asustatud piirkondades vähem usaldusväärne. Täisautomaatne satelliidipõhine süsteem täiendab mehitatud lennukite seiret ja võimaldab tulekahju avastamist riigi kaugemates osades. Varajase avastamise süsteem töötleb Visible Infrared Imaging Radiometer Suite'i andmeid vaid 15 minuti jooksul, kasutades aktiivse tulekahju algoritmi. Ta saadab kohalikule tuletõrje- ja päästeteenistusele automaatse teavitussüsteemi kaudu SOS-teate ning edastab tuleandmed veebiportaalis „Brandrisk skog och mark“ (Tuleoht – mets ja rohumaa). Teenusele on juurdepääs kõigil Rootsi munitsipaaltuletõrje- ja päästeteenistustel.

Süsteemi kasulik mõju

Satelliidipõhist süsteemi piiravad peamiselt kolm tegurit: a) tulekahju peab olema tuvastatav väiksemas ulatuses ja väiksema intensiivsusega, b) satelliit ei saa üldiselt „näha“ läbi pilvede, c) satelliidid lendavad Rootsi kohal vaid paar korda päevas (jälgides Lõuna-Rootsit umbes 8–10 korda ja Põhja-Rootsis kuni 30 korda päevas). Kuid satelliidid on kasulikud metsatulekahjude asukoha kindlakstegemiseks. Süsteem on osutunud ka kulutõhusaks ja vähendanud tuletõrjekulusid, võimaldades kiiremat ja täpsemat reageerimist. Seega kujutab see satelliidipõhine süsteem endast märkimisväärset tehnoloogilist edasiminekut Rootsi võitluses kliimamuutustest tingitud metsa- ja maastikupõlengute kasvava ohu vastu.

Hõredalt asustatud piirkondades on kiirreageerimisvõimega täielikult automatiseeritud satelliitsüsteem osutunud väga väärtuslikuks, vähendades metsa- ja maastikupõlengutele reageerimise aega ja aidates vältida tulekahjude kontrolli alt välja levimist.

Adam Dybbroe, SMHI

Tagasiside kohalikelt tuletõrje- ja päästeteenistustelt on olnud väga positiivne. Pärast koolitust saavad nad rakendada tööriista, mis sõltub kvaliteetsetest andmetest. Tuletõrje- ja päästeteenistused leiavad, et süsteem on usaldusväärne, kuna valehäireid on vähem (10%) kui järeltöötluse mitterakendamisel. Nad leiavad ka, et see on väga täpne tulekahju tegeliku asukoha kindlakstegemisel. Täpne lokaliseerimine on osutunud kasulikuks isegi siis, kui maapealne avastamine tuvastas tulekahju enne satelliiti.  Üldiselt ei ole maapealsed teated nii täpsed kui satelliittuvastused. Viimane annab avastatud tulekahju koordinaadid täpsusega, mis on enamasti parem kui 250 meetrit. Lisaks murupõlengute varajasele avastamisele suudab süsteem tuvastada ka muud liiki tulekahjusid, näiteks tulekahjusid väikestes kajutites või kaugmajades.

Kokkuvõte

Reaalajas läbiv metsatulekahjude avastamise süsteem on tõhus vahend inimeste tulekahjuvaatluste täiendamiseks ja on osutunud kulutõhusamaks kui lennukite tuvastamine Rootsis. Kvaliteetsed andmed ja kasutajate varajane kaasamine on tõhusate tööriistarakenduste eeltingimused. Õigeaegse tegutsemise tagamiseks saadab süsteem automatiseeritud teavitussüsteemi kaudu SOS-teate ka kohaliku omavalitsuse tuletõrje- ja päästeteenistustele.

Täiendav teave

Võta ühendust

Adam Dybbroe, SMHI adam.dybbroe@smhi.se

Stefan Andersson, MSB Stefan.Andersson@msb.se

Märksõnad

Kliimamõjud

Põuad

Kohanemissektorid

Metsandus, IKT

Peamised ühenduse süsteemid

Maakasutus- ja toidusüsteemid

Riigid

Sweden

Rahastamisprogramm

National Funding

Selle
missiooni veebisaidi sisu ja lingid kolmandate isikute kirjetele on välja töötanud Ricardo juhitud MIP4Adapti meeskond lepingu CINEA/2022/OP/0013/SI2.884597 alusel, mida rahastab Euroopa Liit, ning need ei pruugi kajastada Euroopa Liidu, CINEA ega Euroopa Keskkonnaameti (EEA) kui platvormi Climate-ADAPT majutaja sisu ja linke. Euroopa Liit, CINEA ega EEA ei võta endale vastutust ega kohustusi, mis tulenevad neil lehekülgedel esitatud teabest või on sellega seotud.

Language preference detected

Do you want to see the page translated into ?

Exclusion of liability
This translation is generated by eTranslation, a machine translation tool provided by the European Commission.