Kliimamuutuste strateegiline käsitlemine Saksamaal Euskircheni maakonnas

Peamised õppetunnid

Piirkonna kohta

Kliimaohud

Euskircheni maakonnas on aasta keskmine õhutemperatuur viimase 150 aasta jooksul märkimisväärselt tõusnud. Seda illustreerivad allpool esitatud joonise soojenemisribad, mis hõlmavad aastaid 1881–2022, kus iga rida tähistab vastava aasta keskmist temperatuuri. Euskircheni maakonnas on jahedamad aastad sinised, keskmised aastad helesinised kuni heleoranžid ja soojemad aastad punased kuni tumepunased. Ilmneb suundumus kõrgemate õhutemperatuuride poole, kuna oranžid ja punased värvid on viimastel aastatel muutunud silmapaistvamaks.

Soojeneva kliima tõttu seisab maakond üha enam silmitsi probleemidega, mida põhjustavad kuumus ja põuad, äärmuslikud vihmasajud, tormid ja invasiivsed liigid. Lisaks on maakonna veemajandus eriti tundlik kliimamuutustest tingitud probleemide suhtes, kuna põhjavee tase on pruunsöe kaevandamise tõttu langenud 90 meetri võrra. Nende probleemide lahendamiseks ning samal ajal riskide ja võimalike võimalustega tegelemiseks töötavad Euskircheni maakonnavalitsus ja selle kohalikud omavalitsused välja tervikliku kohanemisstrateegia, mis täiendab olemasolevat kliimamuutuste leevendamise strateegiat.

Kohanemisstrateegia väljatöötamise algatamine

Algetapis korraldas Euskircheni maakonnavalitsus aruteluvooru omavalitsuste ja maakonna esindajatega ning välisorganisatsioonide ekspertidega. See aitas suurendada teadlikkust maakonda mõjutavate kliimamõjude süvenemisest, pannes aluse maakonnavolikogu poliitilisele otsusele, milles toetatakse vajadust tervikliku kohanemisstrateegia järele. Aastatel 2019–2021 toetas selle strateegia koostamisel maakondlikku Euskirchenit kolmest konsultatsioonifirmast koosnev projektikonsortsium. Pool kuludest rahastati föderaalse keskkonna-, looduskaitse-, tuumaohutuse ja tarbijakaitse ministeeriumi kliimamuutustega kohanemise riiklikust rahastamisprogrammist.

Kõigi asjaomaste sidusrühmade kaasamine enne strateegia vastuvõtmist oli kogu protsessi peamine edutegur. Korraldati eksperdiintervjuud maakonna ja omavalitsuste eri haldusüksuste esindajatega, et analüüsida haavatavust kliimamuutuste suhtes eri tegevusvaldkondades ja teha kokkuvõte olemasolevatest tegevustest. See oli aluseks võimalike kohanemismeetmete väljatöötamisele ja prioriseerimisele. Peale selle tagati kohalike omavalitsuste esindajatega tehtud intervjuudega, et meetmed olid kohandatud konkreetsetele kohalikele oludele.

Kliimamuutustega kohanemine on järgmise sajandi üks raskemaid väljakutseid. Mul on hea meel, et meie maakond on juba välja töötanud strateegia nende väljakutsetega toimetulekuks.

Markus Ramers, maavanem, Landkreis Euskirchen

Kliimamuutustega kohanemise strateegia hõlmab 25 juhtmeedet, mis keskenduvad asjakohastele võimenduspunktidele, kasutavad ära koostoimet teiste projektide ja algatustega ning annavad lühikeses ja keskpikas perspektiivis tõuke kliimamuutustega kohanemiseks.

Strateegia rakendamine

Pärast strateegia valmimist ja heakskiitmist tehti ametlik otsus selle rakendamise algatamiseks. Selle toetamiseks rahastatakse spetsiaalset töötajate ametikohta föderaalse majandus- ja kliimakaitseministeeriumi riiklikust kliimakaitsealgatusest osana algatusest „KSI: „Climate Protection Management for the implementation of the Climate Protection sub-strategy for Adaptation to Climate Change in the County Euskirchen - initial project“ (Kliimakaitse juhtimine kliimamuutustega kohanemise kliimakaitse allstrateegia rakendamiseks Euskircheni maakonnas – esialgne projekt). See keskendub alguses väikeste ja kergesti saavutatavate projektide rakendamisele, et tuua edulugusid, hõlbustades seeläbi ulatuslikumate meetmete rakendamist.

Raskused ja edutegurid

Sidusrühmade varajane kaasamine mängis olulist rolli konsensuse saavutamisel kliimamuutustega kohanemist käsitleva strateegilise lähenemisviisi vastuvõtmise suhtes. Lisaks otsustas föderaalne keskkonna-, looduskaitse-, tuumaohutus- ja tarbijakaitseministeerium, et kohanemisega on lihtsam tegeleda. Seda seetõttu, et rahaliste vahendite ja inimressursside piiratus on peamine takistus kliimamuutustega tõhusal kohanemisel.

Teine oluline edutegur oli konsulteerimine sidusrühmadega, sealhulgas välisekspertidega strateegia väljatöötamise etapis. See tagas strateegia heakskiitmise ja hõlbustas rakendamist, kuna sidusrühmad tundsid suuremat kaasatust. Arendusprotsessi viimases etapis vajas COVID-19 pandeemia siiski asjaomaste sidusrühmade täit tähelepanu ja kohanemisstrateegia ei olnud enam fookuses. Siiani ei ole kohanemine omavalitsustele kohustuslik ülesanne ja muud teemad võivad selle kergesti asendada. COVID-19 piiras ka sidusrühmade otsest kaasamist, mis muudab strateegia rakendamise tänapäeval keerulisemaks, kuna puudub teatav pühendumus.

Kodanikud ei olnud strateegia väljatöötamisse kaasatud, kuigi paljud kohanemismeetmed tuginevad nende toetusele, eelkõige seoses muutustega käitumises ja valmisolekuga kliimamuutusteks. Strateegia teine tuvastatud nõrkus on kliimamuutuste mõju lokaliseerimise kaartide puudumine. See takistab strateegia tõhusat rakendamist ja raskendab tegutsemise kiireloomulisusest teavitamist, kuna sidusrühmad tunnevad, et see mõjutab neid vähem. Nende puuduste kõrvaldamiseks töötas Euskircheni maakond sellised kaardid välja haridus- ja teadusministeeriumi asutatud uurimisprojekti „DAZWISCHEN“ kaudu, nagu on näidatud allpool.

Kokkuvõte

Täiendav teave

Võta ühendust