European Union flag

Äärmuslike ilmastikunähtuste sagenedes on kuivendussüsteemidel raske sammu pidada ning kohalikel omavalitsustel puuduvad vahendid probleemi üksi lahendamiseks. Selleks et paremini mõista üldsuse heakskiitu kodanike juhitavatele vahenditele, küsiti uuringus 2013 soomlaselt ja norralaselt nende valmisoleku kohta investeerida sademevee majandamisse.

Laadi aruanne alla

Peamised õppetunnid

  • Kliimamuutustega kohanemine nõuab avaliku ja erasektori meetmeid: Tormivee majandamise lahendustel on oluline roll üleujutusohu ja äärmuslikest sademetest tingitud reostuse vähendamisel. Tavaliselt teevad ametiasutused investeeringuid sademevee majandamisse avalikul maal, samal ajal kui eramajadele tekitatava kahju ohu edasiseks vähendamiseks ja kogukonna vastupanuvõime suurendamiseks on vaja erainvesteeringuid eramaale.
  • Soome ja Norra kodanikud soovivad investeerida oma kinnistute sademevee majandamisse. Kodanikud eelistavad läbilaskvaid kõnniteid vihmaaedade, haljaskatuste, haljasseinte ja roheliste kraavide asemel, sest need vähendavad üleujutusriski, nõuavad vähe hooldust, vähendavad äravoolu ja reostust ning parandavad esteetikat.
  • Investeerimis- ja hoolduskulud on endiselt takistuseks, eelkõige väiksema sissetulekuga leibkondade seas. Tervitatavad on avaliku sektori rahalised stiimulid sademevee majandamisse tehtavate erainvesteeringute toetamiseks.

Piirkonnast

Lappeenranta on Soome linn, mille pindala on 1724 km2 ja mis asub Lõuna-Karjala piirkonnas. Etelä-Karjala) kagupiiril Venemaaga. Linn asub Soome suurima järve Saimaa kaldal. Lappeenranta, mida iseloomustavad järvekesksed maastikud kivise rannajoonega, boreaalsed metsad ning arvukad saared ja poolsaared, kogeb kontinentaalset kliimat, mida iseloomustavad külmad talved ja pehmed suved. Saimaa järv aitab kaasa mõõdukatele äärmuslikele temperatuuridele, pakkudes jahutavat mõju.

Gjøvik on Norra linn, mis asub Norra sisemaal Norra suurima järve Mjøsa kaldal ja mille pindala on ligikaudu 671 km2. Gjøvik on kaasaegne väike kasvav linn, kus on 30 000 elanikku. Gjøvik, mida ümbritsevad veerevad mäed, metsad ja põllumaad, pakub järvevaateid, orge ja mägist maastikku metsaaladega, mida kõiki kujundab suhteliselt mahe kontinentaalne kliima, kus on külmad talved ja jahedad suved.

Figure 1: Location of Gjøvik and Lappeenranta.

Kliimaohud

Kliimamuutused suurendavad Norras ja Soomes linnade ja jõgede üleujutuste ohtu, mille tulemuseks on vee kvaliteedi halvenemine intensiivsemate sademete, temperatuuri tõusu ja hooajaliste sademete muutumise tõttu. Linnade üleujutused muutuvad üha sagedasemaks, kuna rasked veeuputused koormavad äravoolusüsteeme ja läbilaskmatud pinnad takistavad vee imendumist. Jõgede ja veeteede üleujutused on samuti süvenemas, kusjuures äärmuslikud sademed ja lume sulamine tõstavad jõgede taset. Vee kvaliteet halveneb, kuna sademevee äravool kannab saasteaineid järvedesse ja jõgedesse. Soojemad temperatuurid ja suurenenud toitainete äravool kütuse vetikad õitsevad, ohustades ökosüsteeme, samal ajal kui äärmuslikud vihmad koormavad veepuhastussüsteeme, suurendades saastumise ohtu. Mõlemad riigid parandavad sademevee majandamist, ajakohastavad äravoolutaristut ja rakendavad nende probleemide lahendamiseks looduspõhiseid lahendusi. Kiired kliimamuutustega seotud muutused panevad siiski jätkuvalt proovile kohalikud vastupanuvõime alased jõupingutused ja rõhutavad vajadust kodanike kaasamise järele.

Kodanikud võtavad meetmeid tormivee majandamisel

Piirkonna kokkupuude kliimaohtudega on tõstnud esile kliimamuutustega kohanemise ja nende riskide tõsisema käsitlemise poliitilise tegevuskava. Tormivee majandamine vähendab üleujutusi linnades ja parandab vee kvaliteeti, imiteerides looduslikku äravoolu ja filtreerides saasteaineid.

Üldiselt teevad avaliku sektori asutused investeeringuid sademevee majandamisse riigimaal. Tüüpilised sademevee lahendused on (hallid) sademevee äravoolud ja (rohelised või looduspõhised) säästvad linna äravoolusüsteemid. Säästvad linna äravoolusüsteemid või looduspõhised sademevee lahendused, mida majaomanikud ja kinnisvarahaldurid saavad rakendada, on järgmised:

  • Vihmaaiad – maastikukujundusega alad, mis neelavad vihmavett.
  • Läbilaskvad pinnad – kõnniteed või sissesõiduteed, millest vesi läbi voolab.
  • Rohekatused & seinad – taimkattega konstruktsioonid, mis imavad vihmavett ja parandavad isolatsiooni.
  • Rohelised kraavid – madalad, taimedega täidetud kraavid, mis suunavad ja aeglustavad veevoolu.

    • Investeerides sademevee majandamisse, saavad majaomanikud ja kogukonnad nautida mitmeid eeliseid:

    • Kaitse üleujutuste eest – vähendada veekahjustuste ohtu kodudele ja kinnisvarale.
    • Kulude kokkuhoid – vältida kliimaga seotud katastroofidest tingitud kulukat remonti ja säästa vett näiteks vihmavee kogumise kaudu.
    • Tervis & keskkonnakasu – parandada kohaliku vee kvaliteeti, vähendada reostust ja toetada kohalikke ökosüsteeme.
    • Kinnisvara väärtus & esteetika – roheline taristu võib parandada esteetikat ja suurendada koduväärtusi, luues samal ajal elupaiku elusloodusele.

    Meie tulemused näitavad, et Soome ja Norra kodanikud soovivad investeerida oma kinnisvara sademevee majandamisse, eriti kui see vähendab üleujutusriski, nõuab vähe hooldust, vähendab äravoolu ja parandab esteetikat. See entusiasm rõhutab kriitilist võimalust kliimamuutustega kohanemiseks ning vajadust kodanike suurema kaasamise ja teadlikkuse järele, et edendada nende lahenduste laiemat kasutuselevõttu.

    Amalie Bjornavold, uuringu EnvEcon juhtivteadur, Antwerpeni Ülikool, Belgia

    Avalikkuse heakskiidu mõistmine tormivee majandamisse investeerimiseks Soomes ja Norras

    Projekti TransformAr raames küsitles meeskond 2013 Norra ja Soome kodanikku, kes soovisid investeerida sademevee majandamise taristusse oma eraomandis. Uuringu kavandamisel järgitakse diskreetse valiku katse meetodit, mille kohaselt peavad kodanikud valima erinevate võimaluste vahel. Sel juhul analüüsisid teadlased, millist sademevee majandamise lahendust kodanik eelistab (ja millistel tingimustel). Uuringupõhise meetodi eesmärk on teha kindlaks, kui palju inimesed on valmis maksma erasademevee majandamise meetmete eest, milliseid kompromisse nad on valmis tegema ja millised elanikkonnarühmad soovivad tegutseda. Küsitluses paluti kodanikel vastata järgmisele hüpoteetilisele stsenaariumile:

    „Te kaalute ühe allpool toodud sademevee majandamise meetme ostmist oma eraomandi jaoks, et koguda rohkem sademeid ja sademevett. Teil on 120 m2 suurune eraldiseisev aiaga maja.“

    Hüpoteetiline stsenaarium andis ka üksikasjalikku teavet esitatud sademevee majandamise meetmete kohta, nagu haljaskatused, haljasseinad, vihmapaagid, läbilaskvad pinnad ja vihmaaiad (joonis 2).

    Figure 2: Hypothetical property owned by all respondents taking part in DCE, showing possible SWM measures that they could choose to install. Image Credit: EnvEcon, UAntwerp.

    Sademeveemeetmete kulud ja tulud, mida vastajad kaaluksid

    Kui vastajad olid saanud teabe sademevee majandamise meetmete kohta, valisid nad oma eelistatud meetme kulude ja tulude või joonisel 3 näidatud meetme omaduste põhjal.

    Kompromissid olid seotud 1) maja kahjustamise ohu vähendamisega, 2) sademevee äravoolu ja reostuse vähendamisega, 3) vara ja kogukonna esteetika parandamisega, 4) vajaliku hoolduse sagedusega ja 5) meetme hinnaga.

    Figure 3: Characteristics and trade-offs of SWM measures to be considered by respondents. Image Credits: EnvEcon, UAntwerp.

    Valmisolek investeerida Soome ja Norra sademevee majandamisse

    Norras ja Soomes väljendasid vastajad selget eelistust isiklike meetmete võtmisele ja sademevee majandamisse investeerimisele. Mõlemas riigis kasvab investeerimisvalmidus, sest kinnisvarakahjude risk väheneb ja sademevee äravool väheneb. Mõnel valimirühmal olid siiski erinevad eelistused. Nooremad vastajad, suurema sissetuleku ja haridusega inimesed, kelle kinnisvaral oli suur turuväärtus, ning need, kes olid varem kogenud üleujutusi (nii oma kinnisvaral kui ka naabruses), suhtusid meetmetesse positiivsemalt ja näitasid üles suuremat tahet investeerida tormivee majandamisse. Vastajad, kes omasid oma kinnisvara, näitasid tugevamat eelistust oma maja esteetika parandamisele.

    Seoses sademevee majandamise lahendustega seavad mõlemad riigid esikohale läbilaskvad kõnniteed, rõhutades madalaid kulusid, vähest hooldust ja väga funktsionaalseid meetmeid. Kinnisvara omamine ei mängi olulist rolli sademevee majandamise meetmete toetamisel, mis viitab sellele, et nii üürnikud kui ka majaomanikud on valmis nendesse algatustesse panustama.

    Uuringus leiti, et Soome kodanikud on valmis majakahjude vähendamise eest rohkem maksma, samas kui Norras eelistavad kodanikud rohkem äravoolu vähendamist ja sellest tulenevalt reostuse vähendamist. Soome vastajad hindavad esteetilisi täiustusi rohkem kui Norra vastajad:

    Soovitused kasutuselevõtuks

    Kodanikud näitavad üles tugevat tahet investeerida sademevee majandamisse oma Soomes ja Norras asuvatel kinnistutel. Kodanikud eelistavad läbilaskvaid kõnniteid vihmaaedade, haljaskatuste, haljasseinte ja roheliste kraavide asemel, eriti kuna need vähendavad üleujutusriski, nõuavad minimaalset hooldust, vähendavad äravoolu ja parandavad esteetikat. Suurema väärtusega kinnisvaraga majaomanikud kalduvad rohkem investeerima sademevee majandamisse, mis näitab, et uued toetusprogrammid või muu otsene rahaline toetus võiksid konkreetselt toetada väiksema sissetulekuga elanikke nende meetmete vastuvõtmisel. Sihtotstarbelised haridus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad võivad aidata seda lõhet ületada, andes kõigile kodanikele suuniseid sademevee majandamise eeliste ja võimaluste kohta.

    Kokkuvõte

    Soomes ja Norras läbi viidud küsitluses hinnati kodanike valmisolekut investeerida oma kinnistute sademevee majandamise lahendustesse. Kuna kliimamuutused suurendavad äärmuslike ilmastikunähtuste, sealhulgas linnade ja jõgede üleujutuste sagedust, otsivad mõlemad riigid lahendusi sademevee majandamise parandamiseks. 2013 osalejaga uuringus uuriti selliseid tegureid nagu kahjustuste ohu vähenemine, sademevee äravoolu vähendamine ja esteetika vastutasuks investeeringute eest rohelisse taristusse, nagu vihmaaiad, läbilaskvad pinnad ja haljaskatused. Tulemused näitavad tugevat toetust sademevee majandamisele, eelistades läbilaskvaid kõnniteid, kuna need on odavad ja neid hooldatakse vähe. Suurem investeerimisvalmidus oli seotud nendega, kes olid kogenud üleujutusi, omasid suurema väärtusega kinnisvara või olid nooremad ja haritumad. Toetused, rahalised stiimulid ja hariduskampaaniad võivad suurendada osalemist, eelkõige väiksema sissetulekuga leibkondade seas.

    Täiendav teave

    Selles kohanemisloos esitatud töö on osa missiooniprojektist TransformAr. Gjovik on kohanemismissioonile alla kirjutanud.

    Missiooni projekti on rahastatud Euroopa Liidu innovatsioonitegevuse programmist „Horisont 2020“ toetuslepingu 101036683 alusel.

    Võtke ühendust

    Environmental Economics Research Group, University of Antwerp, Belgium

    Jan Cools (jan.cools@uantwerpen.be)

    Haoran Yu (yu.haoran@uantwerpen.be)

    Rosaly Severijns (rosaly.severijns@uantwerpen.be)

    LUT School of Energy Systems, LUT University, Lappeenranta, Finland

    Liuliu Du-Ikonen liuliu.du@lut.fi

    Märksõnad

    Kliimamõju

    Üleujutus, Tormid, Jää ja lumi

    Kohanemissektorid

    Urban, Maakasutuse planeerimine, Veemajandus

    Peamised ühenduse süsteemid

    Kriitiline infrastruktuur, Veemajandus, Ökosüsteemid ja looduspõhised lahendused

    Riigid

    Finland, Norway

    Rahastamisprogramm

    HORIZON 2020

    Selle
    missiooni veebilehe sisu ja lingid kolmandate isikute esemetele töötab välja MIP4Adapt meeskond, mida juhib Ricardo, lepingu CINEA/2022/OP/0013/SI2.884597 alusel, mida rahastab Euroopa Liit, ning need ei pruugi kajastada Euroopa Liidu, CINEA või Euroopa Keskkonnaameti (EEA) kui Climate-ADAPTi platvormi majutaja omasid. Euroopa Liit, CINEA ega EMP ei võta vastutust ega kohustusi, mis tulenevad nendel lehekülgedel esitatud teabest või on sellega seotud.

    Language preference detected

    Do you want to see the page translated into ?

    Exclusion of liability
    This translation is generated by eTranslation, a machine translation tool provided by the European Commission.