Kohalike rahastamisliinide ümbersuunamine kliimamuutustega kohanemiseks Euroopa äärepoolseimas piirkonnas

Peamised õppetunnid

Piirkonnast

Kliimaohud

ELi äärepoolseimad piirkonnad, sealhulgas Guadeloupe, on 2024. aasta Euroopa kliimariskide hindamise aruandes nimetatud mitme kliimariski, sealhulgas vulkaanilise aktiivsuse, orkaanide, meretaseme tõusu, metsatulekahjude, maavärinate, põudade ja üleujutuste esmase vastuvõtu piirkondadeks. Guadeloupe'i majandus, mis sõltub suurel määral põllumajandusest ja turismist, on kliimamuutuste suhtes tundlik. Kõrvaline asukoht ja majanduse vähene mitmekesistamine suurendavad Guadeloupe’i kliimariski. Täpsemalt kahjustavad äärmuslikud ilmastikuolud peamisi põllukultuure, nagu suhkruroog ja banaanid, samal ajal kui merevee taseme tõus ja rannikuerosioon ohustavad turismisektorit. Lisaks on piirkonna rikkalik elurikkus, sealhulgas korallrahud ja mangroovid, üha suurema surve all. Muud kliimast tulenevad ohud, nagu maismaa sooldumine, invasiivne merevetikate õitsemine ja äärmuslikud kuumalained, süvendavad veelgi temperatuuri tõusust ja püsivatest üleujutustest tulenevaid probleeme.

Kohaliku kohanemisfondi loomine Euroopa äärepoolseimas piirkonnas

Figure 1: The eight ambitions of the Local Adaptation Fund in Guadeloupe. Image Credit: TransformAr.

Töötasime välja kohaliku kohanemisfondi, rakendades koostööpõhist lähenemisviisi. Eesmärk oli rahuldada kõigi poolte vajadused ja huvid, alates toetusesaajatest kuni investoriteni. Keskendusime suurimatele probleemidele, nagu kohanemisprojektide pangakõlblikuks muutmine, piirkondliku poliitilise kohanemisraamistiku arutamine ja inimressursside tagamine kohaliku rakendamise toetamiseks.

Marie-Edith Vincennes, Prantsusmaa ökoloogilise ülemineku ameti ADEME Guadeloupe projektijuht

Kohaliku kohanemisfondi loomise protsess

Kohaliku kohanemisfondi arendamiseks on astutud järgmised sammud:

1. Finantsmehhanismi teostatavusuuring

Teostatavusuuring hõlmas dokumentide läbivaatamist ja kohapealset tööd, 30 intervjuud ja seitset seminari. Aktiivselt osalesid turismi- ja põllumajandusettevõtjad, avaliku sektori asutused ja pangad. Teostatavusuuringus järgitakse koostööpõhist lähenemisviisi, mille raames kaardistati kohalikud investorid ja ühtlustati nende vajadused tulevaste kohanemismeetmete rakendajatega (fondi toetusesaajad). Teostatavusuuringu tulemusel sõlmiti ka peamine kokkulepe kohaliku kohanemisfondi väljatöötamiseks ja katsetamiseks.

2. Kohaliku kohanemisfondi juhtimis- ja otsustusstruktuuri kujundamine

Kohalik kohanemisfond toetab Guadeloupe’il kohalikke ja uuenduslikke kliimamuutustega kohanemise projekte pärast projektikonkurssi ja sellele järgnevat projektide valimise protsessi. Projektimeeskond uuris mitut juhtimisvõimalust, keskendudes eelkõige järgmisele:

1. eri üksuste eelarveridade ühendamise õiguslik ja halduslik teostatavus;
2. otsustusprotsessi ühendatud vahendite eraldamiseks ja
3. kohanemisprojektidele rahaliste vahendite eraldamise kriteeriumid;

Esimeses rahastamisvoorus otsustas meeskond eelarveid mitte ühendada. Selle asemel võib iga rahastaja valida, kas delegeerida osa oma vahenditest koordineerivale üksusele või rahastada valitud toetusesaajaid otse, kasutades oma sisemisi haldus- ja finantsmenetlusi. Fondi koordineerija on Prantsusmaa ökoloogilise ülemineku ameti piirkondlik haru

ADEME Guadeloupe. Ta juhib projektide valimise protsessi ning juhib tehnilist ja finantskomiteed, mis määrab kindlaks tegevuseeskirjad, kehtestab valikukriteeriumid ja otsustab, milliseid projekte fondist toetatakse.

Praeguse mudeli puhul valib komitee ühiselt välja rahastatavad projektid, mille järel iga rahastaja haldab iseseisvalt lepinguid ja makseid toetusesaajatega vastavalt oma menetlustele.

Tulevastes rahastamisvoorudes võiks korvipõhine rahastamisviis koondada eelarved keskse üksuse hallatavale ühisele kontole. See mudel lihtsustaks protsessi toetusesaajate jaoks, pakkudes ühtset kontaktpunkti ja ühtlustatud haldusmenetlusi. Sellise mehhanismi rakendamiseks on aga vaja, et rahastajad lepiksid eelnevalt kokku ühishangete, lepingute sõlmimise ja makseeeskirjades. Seda vastavusseviimist ei ole praeguses etapis veel tehtud.
Erasektori
kaasamine on osutunud üsna keeruliseks: Kuigi protsess hõlmas mitut kohalikku panka, osalesid nad harva tehnilise ja finantskomitee koosolekutel ning ainult üks lõpetas ühe projekti kaasrahastamise. Erapankade toetuse tagamiseks juhendas ADEME toetusesaajaid usaldusväärsete äriplaanide väljatöötamisel, tutvustades finantsvõimendusena finantsolukorda, tuluprognoose ja avaliku sektori institutsionaalset toetust.

3. Esimese kohalike kohanemisprojektide paketi käivitamine pärast projektikonkurssi

Kohalik kohanemisfond kasutas projektikonkurssi, et koguda huvisid ja anda välja projekte. Ettepanekud pidid olema suunatud põllumajandus- ja turismisektorile ning need peaksid olema suunatud selliste kliimaohtudega kohanemise lahendustele nagu orkaanid, üleujutused, kõrged temperatuurid, põuad ja rannikuerosioon. Ettepanekud pidid olema kooskõlas ühe või mitme kohanemiskategooriaga, nagu juhtimine, looduspõhine, tehnoloogia ja käitumise muutmine.  Igas kategoorias võivad projektid olla uuringud, teadusuuringud ja innovatsioon, investeeringud või käitumisharjumuste muutmise projektid.

Esimese projektikonkursi tulemusena võideti kuus projekti, mille kogueelarve oli 1240 000 eurot. Kohalik kohanemisfond võimaldas kaasata üle 1 miljoni euro, sealhulgas üle 900 000 euro avaliku sektori toetusi ja 100 000 eurot erasektori toetusi.

Figure 2: Summary and overview of local adaptation projects. Image Credit: TransformAr.

Kokkuvõte

Täiendav teave

Võtke ühendust