Vastupanuvõime indeks: Vesiviljeluse kohanemisvõime hindamine teadlike otsuste tegemiseks

Peamised õppetunnid

Piirkonna kohta

Kliimaohud

Galicias valitsevad üha äärmuslikumad ilmastikutingimused ning sagedasemad ja intensiivsemad talvised tormid kahjustavad rannakarpide parvi ja sadamataristut. Suvel tõstavad kuumalained veetemperatuuri, vallandades kahjuliku vetikate õitsemise, mis vähendab rannakarpide seemnete kättesaadavust. Ookeani hapestumine karbonaatide üleküllastumise tõttu Galicia ranniku lähedal asuvates vetes võib mõjutada ka karbiliikide kasvu ja ellujäämist. Need ohud ohustavad märkimisväärselt rannakarpide vesiviljelussektorit ja piirkonna laiemat sotsiaal-majanduslikku stabiilsust.

Vastupanuvõime indeks: Rannakarpide vesiviljelusega seotud kohanemisprobleemide lahendamine

Sidusrühmade ja ekspertide kaasamine: Ühise otsustusprotsessi toetusvahendi väljatöötamine

Vastupidavusindeksi väljatöötamist iseloomustas algusest peale tugev koostöö piirkondlike sidusrühmade ja ekspertidega, sealhulgas piirkondliku valitsuse, akadeemiliste ringkondade, rannakarpide tootmise sektori ning sotsiaal- ja keskkonnaorganisatsioonide esindajatega. Seminarid tagasid, et indeks oli teaduslikult range, praktiliselt rakendatav ja potentsiaalsete kasutajate poolt laialdaselt aktsepteeritud.

Sidusrühmade panus oli oluline rannakarpide vesiviljeluse prioriteetsete riskistsenaariumide kindlakstegemiseks, nende riskide leevendamise potentsiaali arvutamiseks ja sektori kohanemisvõime hindamiseks. Need sisendid integreeriti muutujate ja väärtustena vastupidavusindeksi valemisse.

Vastupidavusindeksi väljatöötamine põhineb konstruktiivsel koostööl teaduslike teadmiste ja tööstuse eksperditeadmiste vahel. Selline sünergia võimaldab teha edusamme rannakarpide tootmise juhtimise tõhustamisel, mille tulemuseks on suurem tõhusus ja jätkusuutlikkus.

Alfonso Villares, Xunta de Galicia piirkonnavalitsuse mereminister.

Vastupanuvõime indeksi arvutamine: Kohanemisvõime tervisekontroll

Rannakarpide vesiviljeluse peamiste osalejatega peetud konsultatsioonide käigus tehti kindlaks ja seati prioriteediks haavatavused, riskid ja vastupanuvõime tegurid, mis on olulised tootmise kohandamiseks kliimamuutustega. Vastupanuvõime indeks on sektori kohanemisvõime „tervisekontroll“. Selles tuuakse välja valdkonnad, kus kliimamuutustega kohanemine nõuab sihipäraseid jõupingutusi ja vahendeid, et märkimisväärselt suurendada sektori vastupanuvõimet.

Joonisel 2 on esitatud kokkuvõte Ría de Arousa suudmeala kogu rannakarpide sektori vastupanuvõime indeksi tulemustest. Suudmeala asub Galicia piirkonnas ja seal elab ligikaudu 70 % Galicia rannakarpidest. Riskijuhtimine on kõige vähem arenenud vastupanuvõime mõõde, mille kohanemisvõime tase on 36 %. Selles mõõtmes on hädaolukorra lahendamise tegevuskavad kõige vähem arenenud vastupidavustegur. Selleks et määrata kindlaks kohanemisvõime parandamise strateegiline tegevuskava, on siiski oluline võtta arvesse vastupidavustegurite tulemuslikkuse taset ja nende osakaalu üldises vastupidavusmudelis. Projektimeeskond võttis arvesse vastupidavustegureid, mille toimivustase oli alla 50 % ja vastupidavuskaal kokku üle 5 %.

Lisaks numbritele: Kohanemismeetmete kohandatud prioriseerimine strateegilise tegevuskava jaoks

Koos prioriteetide seadmise kriteeriumidega määras projektimeeskond kindlaks kuus tegevussuunda Galicia rannakarpide vesiviljelusega seotud probleemide lahendamiseks. Need tegevussuunad peaksid:

1. muuta tootmisprotseduurid paindlikumaks,
2. avama sidusrühmade vahel uued suhtluskanalid;
3. Võtta rannakarpide kasvatamisel kasutusele uuenduslikud tehnoloogiad.
4. integreerida rannakarpide vesiviljelus laiemasse ökosüsteemi konteksti, milles see toimub;
5. parandada mudeleid ookeanide ja meteoroloogiliste muutujate muutuste prognoosimiseks ning
6. Kliimamuutuste mõjust tingitud hädaolukordade jaoks situatsiooniplaanide koostamise toetamine

Lisaks jagas projektimeeskond need tegevussuunad 24 meetmeettepanekuks (neli iga eelarverea kohta). Sidusrühmade ja ekspertide seminaril kasutasid osalejad seda prioriseerimist rannakarpide vesiviljeluse strateegilise tegevuskava koostamiseks, tuues esile kõige olulisemad ja kiireloomulisemad meetmed:

• Rõhuasetus on ookeani-meteoroloogiliste ja keskkonnaandmete süstemaatilisel ja pikaajalisel kogumisel taskukohaste ja hõlpsasti rakendatavate andurite abil.
• Ennustavate analüütiliste vahendite väljatöötamine ja vastuvõtmine tulevaste sündmuste prognoosimiseks.
• Teabevoogude parandamine tarneahelas.
• Innovatsiooni edendamine uute tehnoloogiate ja koostööprojektide kaudu.

Koostöödialoogiga loodi tegevusraamistik, mis on aluseks tulevastele programmidele, mis hõlmavad teaduse arengut ja pikaajalisi konsulteerimisprotsesse. Uuringus märkis 72 % strateegilises tegevuskavas osalenutest, et nende teadlikkus kliimamuutustest suurenes pärast vastupidavusindeksi tulemuste tundmaõppimist. Lisaks märkis 89 %, et nad võtaksid tulevastes otsustusprotsessides arvesse vastupidavusindeksist saadud teavet.

Kokkuvõte

Täiendav teave

Võta ühendust