Uudiste arhiiv

Lätis on käivitatud uus varajase hoiatamise süsteem, et tegeleda lume sulamisest ja tugevatest sademetest tingitud kasvava üleujutusriskiga. Süsteem, mis tugineb varasemale Jelgava linnas töötavale anduripõhisele rakendusele, annab hoiatusi Zemgale piirkonna elanikele ja ametiasutustele. Zemgale piirkond on tihe jõevõrk. Projekti rahastati Horisont 2020 projektist IMPETUS ning see saavutati Jelgava digitaalkeskuse, Zemgale planeerimispiirkonna, Läti keskkonnageoloogia- ja meteoroloogiakeskuse ning Balti keskkonnafoorumi koostöö tulemusena.

Uusim Climate-ADAPTi otsinguassistendi uuendus toob kaasa mitmeid täiustusi, mille eesmärk on parandada jõudlust, usaldusväärsust ja kasutajakogemust. Peamised uued funktsioonid on DeepResearchi võimalused, mis võimaldavad põhjalikumat reageerimist, mitmeastmeline mõtlemine ja faktikontrolli tehisintellekt, mis pakub suuremat stabiilsust ja usaldusväärsust.

Norra Keskkonnaamet on koos laste-, noorte- ja pereküsimuste direktoraadiga tellinud põhjaliku kirjanduse kliimamuutuste ja sotsiaalse ebavõrdsuse seoste kohta. Aruandest, mis on aluseks Norra tulevasele riiklikule kliimatundlikkuse hindamisele, nähtub, et kliimaga seotud sündmused kipuvad olemasolevat ebavõrdsust süvendama. Aruanne on koostatud norra keeles, kuid sisaldab ingliskeelset kokkuvõtet ja peamisi järeldusi.

Aruandes on kokku võetud projekti „Municipal Survey: Where Do Municipalities Stand in Adapting to Climate Change and How Do They Arrive at Multifunctional and Transformative Adaptation Solutions?“ (Kohalike omavalitsuste uuring: kus omavalitsused seisavad kliimamuutustega kohanemisel ja kuidas nad jõuavad multifunktsionaalsete ja murranguliste kohanemislahendusteni?) tulemused, antakse suuniseid selle kohta, kuidas tugevdada omavalitsuste kohanemist Saksamaal, ning määratakse kindlaks tulevased uurimisvajadused. Aruanne on saksa keeles, kuid seal on põhjalik ingliskeelne kokkuvõte.

ELi rahastatud projekti LAND4CLIMATE raames on avaldatud kaks uut poliitikaülevaadet, milles rõhutatakse, et looduspõhiste lahenduste laiendamine eramaale nõuab pikaajalise usalduse loomist maaomanikega, haldus- ja õigusmenetluste lihtsustamist, selgete majanduslike stiimulite pakkumist ning kohaliku tehnilise suutlikkuse tugevdamist, et minna killustatud meetmetelt üle süstemaatilisemale ja tõhusamale rakendamisele.

Euroopa Keskkonnaameti (EEA) uus ülevaade näitab, et sihipäraste investeeringute, tugevama juhtimise ning kliimariskide ja kliimamuutustega kohanemise parema seire abil saab Euroopa minna reageerivalt kriisiohjelt üle ennetavale vastupanuvõimele, stabiliseerides põllumajandusettevõtete sissetulekuid ja kaitstes pikaajalist põllumajanduse tootlikkust.

Euroopa Keskkonnaamet töötab välja uut vahendit Navigator, mis aitab kaasa Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa kliimamuutustele vastupanu võime ja riskijuhtimise integreeritud raamistikule. Veebisaidil Climate-ADAPT asuv Navigator aitab kasutajatel kogu ELis hõlpsamini leida kliimamuutustega kohanemise vahendeid ja neile juurde pääseda. Palun võtke meie lühike küsitlus 30. märtsiks 2026, et aidata meil kujundada teie vajadustele vastav navigaator.

Climate-ADAPTi juhtumiuuringute kataloogi täiendati Portugali kogu valitsemissektorit hõlmava metsa- ja maastikupõlengute juhtimise juhtumiuuringuga. See näitab Portugali integreeritud maatulekahjude haldamise süsteemi loomist, et kaitsta inimesi ja varasid, toetades samal ajal maaelu arengut. See täiendab Rootsi teist riiklikku näidet, mis käsitleb metsa- ja maastikupõlengute ohjamist/ennetamist kliimamuutuste tingimustes Põhja-Euroopas.

Kliima- ja keskkonnaministeerium (Poola Vabariik) aitas juhtumiuuringute kataloogis Climate-ADAPT täita lünga seoses inspireerivate näidetega praktilistest kohanemismeetmetest transpordisektoris, töötades välja juhtumiuuringu, mis käsitleb insenertehnilisi sekkumisi, et tagada maanteetranspordi jätkuv toimimine piirkondades, mida mõjutavad kliimamuutustest tingitud intensiivsed sademed.

Analüüsides üheksat tormi, mis tabasid Vahemere lääneosa 2026. aasta alguses, leidis rahvusvaheline teadlaste meeskond, et tihedalt asustatud linnakeskustes, eriti seal, kus turismipõhine areng on laienenud lammidesse, samuti madalatel, erodeerivatel rannikulinnadel, on oluliselt suurem kokkupuude tugevate vihmasadudega. Eelhoiatuse ja otsustava reageerimise kombineerimine aitas piirata mõju ohus olevatele kogukondadele.

Setúbal, kes on linnapeade paktile alla kirjutanud alates 2014. aastast, on investeerinud struktuursetesse üleujutuste ennetamisse. Kaheastmeline veesäilitussüsteem, mis on integreeritud linnaparki, on nüüd läbinud oma esimese tõelise stressitesti äärmuslikes sademete tingimustes, mis tõestab selle tõhusust katastroofiriskide märkimisväärsel leevendamisel.

Kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu uues aruandes „Strengthening resilience to climate change – Recommendations for an effective EU adaptation policy framework“ (Kliimamuutustele vastupanu võime tugevdamine – soovitused tulemusliku ELi kohanemispoliitika raamistiku kohta) kirjeldatakse, kuidas EL saab tugevdada oma lähenemisviisi kliimamuutustega kohanemisele, võttes arvesse suurenevaid ja üha süsteemsemaid kliimariske.

Üleeuroopalise uuringu tulemuste kohaselt on eurooplased väga mures äärmusliku kuumuse ja muude kliimamuutuste mõjude, näiteks metsa- ja maastikupõlengute pärast. Samuti leiti, et paljud kodanikud ei olnud piisavalt valmis tulema toime üha sagedasemate ja ulatuslikumate kuumalainete, üleujutuste või veepuudusega oma kodudes. Euroopa ühiskonna heaolu ja jõukuse tagamine kiiresti muutuva kliima tingimustes nõuab kliimamõju ennetavate ja selleks valmistuvate meetmete ulatuslikku rakendamist, majapidamiste tasandi vastupidavusmeetmete taskukohasust ning ametiasutuste juhitavate kohanemismeetmete õiglast jaotamist.

Neli uut poliitikaülevaadet ELi kaasrahastatud projektist Ready4Heat pakuvad linnadele praktilisi suuniseid. Lühiülevaadetes esitatakse Austria, Sloveenia, Ungari ja Saksamaa kohalike katseprojektide põhjal selged soovitused teistele omavalitsustele.

Tehnilise toe instrumendi projekt, mida rahastas Euroopa Komisjon ja koordineeris Slovakkia keskkonnaministeerium, esitas peamised järeldused, et toetada Slovakkia riikliku kliimamuutustega kohanemise strateegia ajakohastamist, ning sellega seotud teabevahetus- ja suutlikkuse suurendamise meetmed. Kõik tulemused on kättesaadavad inglise keeles Slovakkia kliimamuutustega kohanemise veebiplatvormil.

Rootsi metsaamet (Skovstyrelsen) avaldas oma teise kliimamuutustega kohanemise kava aastateks 2026–20230. See viieaastane kava sisaldab meetmeid, mille eesmärk on suurendada järelevalvet ja kriisiohjet, tagada alale kohandatud metsad, mis on tormide suhtes vähem tundlikud ja varieeruvad suurel määral, ning vältida aja jooksul suurenevat kahju keskkonnale ja muudele ühiskondlikele väärtustele. Aruanne on rootsi keeles koos ingliskeelse kokkuvõttega.

Esimene Euroopa kliimariskide hindamine (EUCRA), mis avaldati 2024. aastal, on oluline osa Euroopa kliimamuutustele vastupanu võime ja riskijuhtimise integreeritud raamistiku tõendusbaasist. EEA on nüüd alustanud tööd teise väljaandega (EUCRA-2), mis avaldatakse 2028. aastal. EUCRA-2 tugevdab kvantitatiivset riskianalüüsi, laiendab poliitika ulatust, süvendab kohanemisalaseid teadmisi ja suurendab sidusrühmade, sealhulgas Eioneti sidusrühmade kaasamist. Hiljuti sõlmiti leping konsortsiumiga, et toetada EUCRA-2 elluviimist.

Kliimameetmete peadirektoraadi (DG CLIMA) tellitud ja programmi „Euroopa horisont“ raames rahastatud uues uuringus jõutakse järeldusele, et EL, selle liikmesriigid ja erasektor peavad kuni 2050. aastani investeerima kliimamuutustega kohanemisse ligikaudu 70 miljardit eurot aastas, et vähendada kokkupuudet suurenevate kliimaohtudega ja parandada vastupanuvõimet.

ELi kliimamuutustega kohanemise missioon on käivitanud uue missiooniportaali, mis pakub piirkondadele, kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele rikkalikku teabeallikat ja praktilisi vahendeid kliimariskide mõistmiseks, kohanemisstrateegiate väljatöötamiseks ja uuenduslike lahenduste rakendamiseks.

Kasvuhoonegaasid kogunevad jätkuvalt atmosfääri, kuna heitkogused suurenevad ja looduslikud süsiniku sidujad, näiteks metsad, võitlevad CO2 sidumisega. Merepinna temperatuur saavutas enneolematu taseme, mida soodustasid tugevad ja soojemad ilmastikuolud ning kliimamuutustest tingitud pikaajaline ookeanide soojenemine. Ülemaailmsed ja Euroopa temperatuurid olid 2025. aastal rekordtasemel kolmandal kohal, vastavalt ELi uue aruande „Copernicuse ülemaailmsed kliimasündmused“ andmetele.

Käesolevas ülevaates antakse ülevaade kliimamuutustele vastupanuvõimesse investeerimise pikaajalisest kasust. Selles esitatakse vastupanuvõime suurendamise kulud mõnes Euroopa kõige kliimatundlikumas sektoris ning kirjeldatakse kasu ELi majandusele ja ühiskonnale. Ülevaade on osa Euroopa Keskkonnaameti käimasolevast tootesarjast, milles uuritakse kliimamuutustega kohanemise kulusid ja tulusid.

Euroopa Komisjon avaldas oma viimase aruande ELi põllumajanduse väljavaadete kohta, milles esitatakse prognoosid ELi põllumajandusturgude kohta kuni 2035. aastani. Aruandes kirjeldatakse tootlikkuse jätkuvat kasvu, mis tuleneb kliimamuutustega kohanemisest ning sisendite kättesaadavuse ja taskukohasuse eeldatavast muutumisest.

ELi rahastatud kliimamuutustega kohanemise AGORA projekt toetab kliimamuutustega kohanemise missiooni üldeesmärke. Poliitika valges raamatus esitatakse tegevuskava kodanike osaluse suurendamiseks kliimamuutustele vastupanu võime suurendamisel, koondades projekti ulatuslikust tööst saadud teadmised ja rakendatavad soovitused. Selles esitatakse kuusteist soovitust, mis on üles ehitatud neljale põhisambale: kaasamise institutsionaliseerimine; kohaliku suutlikkuse suurendamine; kodanike ja sidusrühmade mõjuvõimu suurendamine ning teadmiste ja parimate tavade jagamine ja rakendamine.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) esitas ettepaneku looduskatastroofide riskiteadlikkuse ja -ennetuse vahendi kohta. Selle eesmärk on aidata kinnisvaraomanikel vähendada oma hoonete haavatavust äärmuslike ilmastikunähtuste suhtes, piirata võimalikku kahju ja lõppkokkuvõttes aidata kaasa Euroopa pikaajalisele vastupanuvõimele kliimamuutustele.

Kliimamuutustega kohanemiseks tehtud jõupingutuste põhjalikus analüüsis tuuakse käesolevas ELi aruandes esile ülemaailmsele kliima- ja energiaalasele linnapeade paktile alla kirjutanud omavalitsuste märkimisväärsed edusammud ja probleemid kliimaohtude ja haavatavusega tegelemisel kogu maailmas. Äärmuslik kuumus, põuad ja üleujutused on määratletud peamiste kliimaohtudena. Vastavad kohanemismeetmed on kehtestatud ainult 67%-l suure riskiga ohtudest. Kindlakstehtud riskide ja meetmete rakendamise vahel on endiselt märkimisväärne lõhe, eelkõige haavatavates sektorites ja elanikkonnarühmades. Poliitikakujundajaid kutsutakse üles seda lünka täitma, et parandada vastupanuvõimet kliimamõjudele.