Uudiste arhiiv

ELi rahastatud projekti Climateurope2 raames on välja töötatud poliitikaülevaade, milles esitatakse peamised järeldused selle kohta, kuidas standardid ja kvaliteedi tagamise protsessid võivad tugevdada kliimateenuste kasutatavust ja legitiimsust. Selles väidetakse, et ainuüksi teaduslikust usaldusväärsusest ei piisa ning et kvaliteetsed kliimateenused peavad olema asjakohased ka otsuste tegemise kontekstis ning neid tuleb arendada õiguspäraste, läbipaistvate ja vastutustundlike protsesside kaudu.

Kliimamuutused mõjutavad eelkõige sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevaid rühmi, näiteks nende elukutse, eluasemeolukorra või tervise tõttu. Sotsiaalsed tegurid võivad mõjutada individuaalset kohanemisvõimet ning võivad kattuda ja üksteist tugevdada. Projekti eesmärk oli teha kindlaks haavatavad rühmad ja töötada välja soovitused meetmete võtmiseks Saksamaal. Aruanne sisaldab kaheksaleheküljelist ingliskeelset kokkuvõtet.

ELi kliimamuutustega kohanemise missioon on avaldanud oma missioonide projektide kataloogi 2026. aasta väljaande, mis sisaldab 65 programmist „Euroopa horisont“ rahastatud projekti, millega muudetakse kliimamuutustega kohanemine meetmeteks, et tugevdada vastupanuvõimet üleujutustele, põudadele, kuumalainetele, metsa- ja maastikupõlengutele, meretaseme tõusule ja muudele kliimariskidele. Kataloogis tuuakse näiteid selle kohta, kuidas kliimamuutustega kohanemist teie piirkonnas ja kogu Euroopas rakendatakse.

Kuna metsa- ja maastikupõlengute aastaajad muutuvad pikemaks, varasemaks ja hävitavamaks, tugevdab Euroopa Komisjon valmisolekut kliimamuutusteks, võttes 2026. aasta suvel kasutusele rekordarvu täiendavaid tuletõrjujaid, õhusõidukeid ja eksperditeadmisi, et aidata kaitsta elusid, kodusid ja loodust.

ELi rahastatud projekti NEVERMORE raames on välja töötatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite komplekt, milles on ühendatud kliimateadus, sotsiaal-majanduslikud andmed ja sidusrühmade teadmised, et edendada kliimamuutuste integreeritud hindamist. Avatud juurdepääsuga töövahend sisaldab kataloogiuurijat, juhtumiuuringuvahendit, ELi ülemaailmse ulatusega töövahendit ja mängustamisvahendit, et toetada stsenaariumide hindamist, poliitika prioriseerimist ja sidusrühmade õppimist. Töövahendit saab uurida ka spetsiaalse MOOC-programmi kaudu, mis on kättesaadav projekti veebisaidil.

2025. aasta detsembrist kuni 2026. aasta veebruarini kutsus Euroopa Komisjon kodanikke, ettevõtjaid, avaliku sektori asutusi ja muid organisatsioone osalema avalikus konsultatsioonis tulevase raamistiku üle, millega määratakse kindlaks, kuidas Euroopa kliimamuutusteks valmistub ja neile reageerib. Konsultatsiooni tulemused on nüüd avaldatud komisjoni veebisaidil (märkus: tulemuste dokumentide allalaadimiseks kerige allapoole).

Kliimamuutustega kohanemise ELi missiooni 2025.–26. aasta tegevusaruanne näitab tugevat ja kasvavat osalemist kogu missiooni ökosüsteemis, kusjuures missiooni tegevustes ja algatustes osaleb nüüd üle 400 piirkondliku ja kohaliku omavalitsuse. Seda hoogu toetavad ka programmi „Euroopa horisont“ 65 projektist koosnev portfell ja aktiivne missiooni kohanemiskogukond, mis koondab üle 700 osaleja, et teha koostööd, vahetada teadmisi ja edendada vastastikust õppimist kõigil valitsemistasanditel.

Saksamaa järgmise kliimariskide hindamise ettevalmistamisel on Saksamaa kliimamõjuahelaid ajakohastatud ja ühtlustatud. Need mõjuahelad moodustavad riskihindamise olulise metoodilise aluse ning määravad kindlaks võimalikud kliimamõjud, mõjutegurid ja kliimamõjude vahelised seosed. Aruanne sisaldab selgituste kokkuvõtet inglise keeles.

Keskpankade ja järelevalveasutuste võrgustik finantssüsteemi keskkonnasäästlikumaks muutmiseks (NGFS) on koostöös G7 eesistujariigi Prantsusmaaga koostanud aruande, milles analüüsitakse äärmuslike ilmastikunähtuste makromajanduslikku ja finantsmõju, nende ülekandekanaleid ja rahvusvahelist ülekanduvat mõju. Aruanne sisaldab nii tervikteksti kui ka kõrgetasemelist visuaalset kokkuvõtet.

Projekti TRANSCEND Horizon raames töötatakse välja tõsiseid mänge kui peamist vahendit, millega toetada uurimisi ja otsuste tegemist projektiga seotud seitsmes vesikonnas. Tõsised mängud ühendavad mängude elemente, nagu rollid ja reeglid, teaduslike mudelite ja reaalmaailma andmetega. TRANSCEND tõsiste mängude põhimõtted, metoodika ja interaktiivne platvorm nende loomiseks ja mängimiseks on vabalt kättesaadavad.

Muutuvad kliimatingimused mõjutavad üha enam ülemaailmset põllumajandustootmist. Pikaajalised põuad, mulla niiskuse muutused või sagedasemad ja intensiivsemad üleujutused avaldavad survet põllukultuuridele, niisutussüsteemidele ja maamajandamistavadele. Selleks et mõõta, kas kohanemine on käimas, töötas OECD välja 17 näitajat, et hinnata riikide kohanemisalaseid edusamme põllumajandustootmises, mis võimaldavad hinnata tehtud edusamme ning teha kindlaks allesjäänud kohanemisvajadused ja poliitilised lüngad.

Kvaliteetsete kliimakavade väljatöötamine on linnade jaoks peamine meede kliimakriisi kasvava surve ja mõjuga tegelemiseks. Hiljutisest uuringust ilmneb, et nende kavade kvaliteet on väga erinev, kusjuures kohanemiseesmärgid on sageli liiga üldised või ebapiisavalt ambitsioonikad. Rohkem tähelepanu on vaja pöörata ka järelevalve ja hindamise arendamisele ning haavatavate rühmade kaasamisele planeerimisprotsessidesse. Vaatamata aja jooksul täheldatud paranemisele on kvaliteetsed kavad endiselt suhteliselt haruldased, mis näitab, et kohalikke omavalitsusi on vaja rohkem toetada.

Copernicuse kliimamuutuste teenuse (C3S) ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) koostatud Euroopa kliimaseisundi aruande kohaselt oli 2025. aastal keskmisest kõrgem temperatuur vähemalt 95 %-l Euroopas. Raportis rõhutatakse, et Euroopa soojeneb kaks korda kiiremini kui maailma keskmine, muutes selle kiiremini soojenevaks kontinendiks. Artikkel sisaldab täielikku aruannet ja interaktiivset vaatajat.

Linna rohealad parandavad elukvaliteeti, leevendades kõrgeid temperatuure, soojussaari, mürasaastet ja halba õhukvaliteeti. Euroopa Komisjoni poolt koostöös Kopenhaageni ülikooliga läbi viidud uuringus leiti siiski, et vähem kui 15 %-l Euroopa linnaelanikkonnast on rohealadele täielik juurdepääs 3-30-300 haljastuse põhimõtte alusel. Leiud näitavad ka, et jõukamates linnaosades on oluliselt kõrgem puude katvus ja looduslähedus kui madalama sissetulekuga piirkondades.

Stockholmi Rahvusvaheline Veeinstituut (SIWI) märgib, et kliimamuutustega kohanemine ja nende leevendamine sõltub sellest, kuidas veesüsteeme majandatakse. Käesolevas poliitikaülevaates esitatakse viis prioriteetset nihet, et minna killustatud lähenemisviisidelt üle sidusamale ja tõhusamale veemajandusele. Üheskoos loovad need muutused praktilise raamistiku veesüsteemide toimimise kooskõlastamiseks poliitika, rahastamise ja rakendamise korraldamisega, et suurendada sidusust, ühtlustada investeeringuid ja toetada ulatuslikku rakendamist.

Metsa- ja maastikupõlengud on viimastel aastatel põletanud terveid metsaalasid kogu Euroopas, kuid rohusööjate kariloomade hoolikas paigutamine suure riskiga piirkondadesse võib vähendada nende haavatavust tulekahjude suhtes, nagu on leitud kahes LIFE-projektis. Agrometsandusena tuntud lähenemisviis võimaldab veistel, lammastel või kitsedel puude vahel ringi liikuda, kus nad söövad ja tallavad taimestikku, mis võib anda kütust metsatulekahjuks.

ELi 27 liikmesriigist 25s toimus peaaegu 8000 tulekahju, mille tagajärjel põles 1 079 538 hektarit maad. See on suurim põlenud ala EL 27s, mida EFFIS on alates 2006. aastast registreerinud, mis on peaaegu kaks korda suurem kui 2006.–2024. aasta keskmine. 2025. aasta hooaeg kajastab selget suundumust: varasem algus, sagedasemad ja intensiivsemad kuumalained ning tulekahjud, mis ulatuvad ajalooliselt täheldatud laiuskraadidest kõrgemale.

NbSi raamatukogu, mille on välja töötanud ELi rahastatud projekt LandShift ja Metabolic Institute, on interaktiivne platvorm, mis põhineb rakendatud NbSi juhtumite süstemaatilisel tuvastamisel ja kureerimisel kogu Euroopas. Iga juhtum on liigitatud vastavalt ökosüsteemi tüübile, maakasutusega seotud väljakutsele ja lahenduse lähenemisviisile, mis võimaldab kasutajatel uurida ja võrrelda nende konkreetsetele vajadustele kohandatud võimalusi.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ja Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) on allkirjastanud vastastikuse mõistmise memorandumi, et tugevdada koostööd looduskatastroofide riske käsitlevate tõenduspõhiste teadusuuringute edendamisel. Peamised koostöövaldkonnad hõlmavad riskihindamismeetodite tõhustamist ning katastroofikahjude andmete kogumise ja analüüsimise parandamist.

Turbaalad pakuvad puhvrit tugevate sademete eest, säilitavad vett põuaperioodideks ja on looduslikud kliimaseadmed. Saksamaa uue toetusprogrammi eesmärk on taastada lähiaastatel 90 000 hektarit maad. Rahastamine on suunatud maaomanikele, maahaldajatele, vee- ja mullaühistutele.

Austria föderaalse innovatsiooni-, liikuvus- ja taristuministeeriumi (BMIMI) rahastatud kokku 11 miljonit eurot on ette nähtud suutlikkuse ja pädevuse suurendamiseks, et tugevdada Austria linnu kui linnade vastupanuvõimet kliimamuutustele. Konkurss on avatud kuni 2026. aasta septembrini.

Ühes suures rahvusvahelises uuringus analüüsiti igapäevaseid andmeid temperatuuri ja suremuse kohta Euroopas ning leiti, et kuumaennetuskavade rakendamine on seotud äärmuslikust kuumusest tingitud ülemääraste surmajuhtumite ligikaudu 25 % vähenemisega. Need tõestavad, et varajase hoiatamise süsteemid, selge teabevahetus ja ohustatud inimeste kaitsemeetmed ei ole mitte ainult head tavad, vaid ka mõõdetavalt tõhusad rahvatervise vahendid soojenevas maailmas.

Deltaresi ja Utrechti ülikooli juhitud uus dokument näitab, et Euroopal on palju rohkem võimalusi kliimamuutustega kohanemise kiirendamiseks kui tavaliselt tunnistatakse. Selle asemel, et reageerida ainult siis, kui kliimariskid muutuvad kiireloomuliseks, näitab uuring, kuidas poliitiline hoog, üldsuse toetus, ressursside kättesaadavus, tehnoloogiline innovatsioon ja/või korrapärased hooldustsüklid võivad kohanemismeetmeid kiirendada.

ELi rahastatud projekt KNOWING avaldas oma laiendatava mõju koostoime mudeli raamistiku, mis hõlmab transporti, energianõudlust ja -pakkumist, mikrokliimat, tervishoidu, maakasutust ja üleujutusi. Integreeritud lähenemisviis võimaldab arvesse võtta sektoriüleseid tagasisideahelaid, ajalisi viivitusi ja kliimameetmete soovimatuid kõrvalmõjusid.