Uudiste arhiiv

ELi rahastatud projekti NEVERMORE raames on välja töötatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite komplekt, milles on ühendatud kliimateadus, sotsiaal-majanduslikud andmed ja sidusrühmade teadmised, et edendada kliimamuutuste integreeritud hindamist. Avatud juurdepääsuga töövahend sisaldab kataloogiuurijat, juhtumiuuringuvahendit, ELi ülemaailmse ulatusega töövahendit ja mängustamisvahendit, et toetada stsenaariumide hindamist, poliitika prioriseerimist ja sidusrühmade õppimist. Töövahendit saab uurida ka spetsiaalse MOOC-programmi kaudu, mis on kättesaadav projekti veebisaidil.

2025. aasta detsembrist kuni 2026. aasta veebruarini kutsus Euroopa Komisjon kodanikke, ettevõtjaid, avaliku sektori asutusi ja muid organisatsioone osalema avalikus konsultatsioonis tulevase raamistiku üle, millega määratakse kindlaks, kuidas Euroopa kliimamuutusteks valmistub ja neile reageerib. Konsultatsiooni tulemused on nüüd avaldatud komisjoni veebisaidil (märkus: tulemuste dokumentide allalaadimiseks kerige allapoole).

Saksamaa järgmise kliimariskide hindamise ettevalmistamisel on Saksamaa kliimamõjuahelaid ajakohastatud ja ühtlustatud. Need mõjuahelad moodustavad riskihindamise olulise metoodilise aluse ning määravad kindlaks võimalikud kliimamõjud, mõjutegurid ja kliimamõjude vahelised seosed. Aruanne sisaldab selgituste kokkuvõtet inglise keeles.

Keskpankade ja järelevalveasutuste võrgustik finantssüsteemi keskkonnasäästlikumaks muutmiseks (NGFS) on koostöös G7 eesistujariigi Prantsusmaaga koostanud aruande, milles analüüsitakse äärmuslike ilmastikunähtuste makromajanduslikku ja finantsmõju, nende ülekandekanaleid ja rahvusvahelist ülekanduvat mõju. Aruanne sisaldab nii tervikteksti kui ka kõrgetasemelist visuaalset kokkuvõtet.

Muutuvad kliimatingimused mõjutavad üha enam ülemaailmset põllumajandustootmist. Pikaajalised põuad, mulla niiskuse muutused või sagedasemad ja intensiivsemad üleujutused avaldavad survet põllukultuuridele, niisutussüsteemidele ja maamajandamistavadele. Selleks et mõõta, kas kohanemine on käimas, töötas OECD välja 17 näitajat, et hinnata riikide kohanemisalaseid edusamme põllumajandustootmises, mis võimaldavad hinnata tehtud edusamme ning teha kindlaks allesjäänud kohanemisvajadused ja poliitilised lüngad.

Copernicuse kliimamuutuste teenuse (C3S) ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) koostatud Euroopa kliimaseisundi aruande kohaselt oli 2025. aastal keskmisest kõrgem temperatuur vähemalt 95 %-l Euroopas. Raportis rõhutatakse, et Euroopa soojeneb kaks korda kiiremini kui maailma keskmine, muutes selle kiiremini soojenevaks kontinendiks. Artikkel sisaldab täielikku aruannet ja interaktiivset vaatajat.

Linna rohealad parandavad elukvaliteeti, leevendades kõrgeid temperatuure, soojussaari, mürasaastet ja halba õhukvaliteeti. Euroopa Komisjoni poolt koostöös Kopenhaageni ülikooliga läbi viidud uuringus leiti siiski, et vähem kui 15 %-l Euroopa linnaelanikkonnast on rohealadele täielik juurdepääs 3-30-300 haljastuse põhimõtte alusel. Leiud näitavad ka, et jõukamates linnaosades on oluliselt kõrgem puude katvus ja looduslähedus kui madalama sissetulekuga piirkondades.

Stockholmi Rahvusvaheline Veeinstituut (SIWI) märgib, et kliimamuutustega kohanemine ja nende leevendamine sõltub sellest, kuidas veesüsteeme majandatakse. Käesolevas poliitikaülevaates esitatakse viis prioriteetset nihet, et minna killustatud lähenemisviisidelt üle sidusamale ja tõhusamale veemajandusele. Üheskoos loovad need muutused praktilise raamistiku veesüsteemide toimimise kooskõlastamiseks poliitika, rahastamise ja rakendamise korraldamisega, et suurendada sidusust, ühtlustada investeeringuid ja toetada ulatuslikku rakendamist.

Metsa- ja maastikupõlengud on viimastel aastatel põletanud terveid metsaalasid kogu Euroopas, kuid rohusööjate kariloomade hoolikas paigutamine suure riskiga piirkondadesse võib vähendada nende haavatavust tulekahjude suhtes, nagu on leitud kahes LIFE-projektis. Agrometsandusena tuntud lähenemisviis võimaldab veistel, lammastel või kitsedel puude vahel ringi liikuda, kus nad söövad ja tallavad taimestikku, mis võib anda kütust metsatulekahjuks.

ELi 27 liikmesriigist 25s toimus peaaegu 8000 tulekahju, mille tagajärjel põles 1 079 538 hektarit maad. See on suurim põlenud ala EL 27s, mida EFFIS on alates 2006. aastast registreerinud, mis on peaaegu kaks korda suurem kui 2006.–2024. aasta keskmine. 2025. aasta hooaeg kajastab selget suundumust: varasem algus, sagedasemad ja intensiivsemad kuumalained ning tulekahjud, mis ulatuvad ajalooliselt täheldatud laiuskraadidest kõrgemale.

NbSi raamatukogu, mille on välja töötanud ELi rahastatud projekt LandShift ja Metabolic Institute, on interaktiivne platvorm, mis põhineb rakendatud NbSi juhtumite süstemaatilisel tuvastamisel ja kureerimisel kogu Euroopas. Iga juhtum on liigitatud vastavalt ökosüsteemi tüübile, maakasutusega seotud väljakutsele ja lahenduse lähenemisviisile, mis võimaldab kasutajatel uurida ja võrrelda nende konkreetsetele vajadustele kohandatud võimalusi.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ja Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) on allkirjastanud vastastikuse mõistmise memorandumi, et tugevdada koostööd looduskatastroofide riske käsitlevate tõenduspõhiste teadusuuringute edendamisel. Peamised koostöövaldkonnad hõlmavad riskihindamismeetodite tõhustamist ning katastroofikahjude andmete kogumise ja analüüsimise parandamist.

Turbaalad pakuvad puhvrit tugevate sademete eest, säilitavad vett põuaperioodideks ja on looduslikud kliimaseadmed. Saksamaa uue toetusprogrammi eesmärk on taastada lähiaastatel 90 000 hektarit maad. Rahastamine on suunatud maaomanikele, maahaldajatele, vee- ja mullaühistutele.

Austria föderaalse innovatsiooni-, liikuvus- ja taristuministeeriumi (BMIMI) rahastatud kokku 11 miljonit eurot on ette nähtud suutlikkuse ja pädevuse suurendamiseks, et tugevdada Austria linnu kui linnade vastupanuvõimet kliimamuutustele. Konkurss on avatud kuni 2026. aasta septembrini.

Ühes suures rahvusvahelises uuringus analüüsiti igapäevaseid andmeid temperatuuri ja suremuse kohta Euroopas ning leiti, et kuumaennetuskavade rakendamine on seotud äärmuslikust kuumusest tingitud ülemääraste surmajuhtumite ligikaudu 25 % vähenemisega. Need tõestavad, et varajase hoiatamise süsteemid, selge teabevahetus ja ohustatud inimeste kaitsemeetmed ei ole mitte ainult head tavad, vaid ka mõõdetavalt tõhusad rahvatervise vahendid soojenevas maailmas.

Deltaresi ja Utrechti ülikooli juhitud uus dokument näitab, et Euroopal on palju rohkem võimalusi kliimamuutustega kohanemise kiirendamiseks kui tavaliselt tunnistatakse. Selle asemel, et reageerida ainult siis, kui kliimariskid muutuvad kiireloomuliseks, näitab uuring, kuidas poliitiline hoog, üldsuse toetus, ressursside kättesaadavus, tehnoloogiline innovatsioon ja/või korrapärased hooldustsüklid võivad kohanemismeetmeid kiirendada.

ELi rahastatud projekt KNOWING avaldas oma laiendatava mõju koostoime mudeli raamistiku, mis hõlmab transporti, energianõudlust ja -pakkumist, mikrokliimat, tervishoidu, maakasutust ja üleujutusi. Integreeritud lähenemisviis võimaldab arvesse võtta sektoriüleseid tagasisideahelaid, ajalisi viivitusi ja kliimameetmete soovimatuid kõrvalmõjusid.

Kuna metsa- ja maastikupõlengud muutuvad üha suuremaks, sagedasemaks ja hävitavamaks, esitab Euroopa Komisjon uue integreeritud lähenemisviisi metsa- ja maastikupõlengute riskijuhtimisele, mis hõlmab ennetamist, valmisolekut, reageerimist ja taastamist. Selline terviklik lähenemisviis suurendab Euroopa vastupanuvõimet metsa- ja maastikupõlengute kasvavale ohule ning tagab eurooplaste ja keskkonna, samuti taristu ja kultuuripärandi tugevama kaitse.

Selleks et toetada Põhjamaade keskkonna- ja kliimakoostöö programmi 2025–2027 rakendamist, kutsutakse Põhjamaade kliimamuutustega kohanemise programmis (NCAP) esitama taotlusi toetuste saamiseks Põhjamaade koostööprojektidele, mis keskenduvad kohanemisinvesteeringutele ja potentsiaalile vähendada riske, luua väärtust ja saada tõhusat rahastust või kliimamuutuste mõjule elurikkusele ja sellega seotud riskide leevendamise potentsiaalile. Kandideerimiskutse on avatud alates 8. aprillist 2026 ja lõpeb 24. mail 2026 kell 23.59 Kesk-Euroopa aja järgi.

ELi rahastatud projekti REGILIENCE+ raames avaldati 27 riigi 147 sidusrühmaga kohanemisprojektide rakendamise kohta tehtud vajaduste hindamise tulemused. Need tulemused annavad selge tegevuskava kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ees seisvate konkreetsete probleemide ja nõuete kohta, pakkudes väärtuslikku teavet selle kohta, kuidas ELi missiooni projektid saavad oma lahendusi paremini kohandada, et toetada piirkondlikku vastupanuvõimet kliimamuutustele.

Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni uusimas kliimaseisundi aruandes leitakse, et Maa kliima on rohkem tasakaalust väljas kui kunagi varem vaadeldud ajaloos, kuna kasvuhoonegaaside kontsentratsioon põhjustab atmosfääri ja ookeani jätkuvat soojenemist ning jää sulamist. Need ulatuslikud muutused on toimunud mõne aastakümne jooksul, kuid neil on kahjulikud tagajärjed sadadele – ja võib-olla tuhandetele – aastatele.

Euroopa Komisjon võttis vastu uued suunised, et aidata liikmesriikidel kohandada Natura 2000 kaitsealade võrgustikku kliimamuutustest tuleneva kasvava survega. Selles antakse soovitusi praktiliste kohanemismeetmete ja kliimamuutustega kohanemise raamistiku kohta Natura 2000 haldajatele, riiklikele ametiasutustele ja sidusrühmadele, kes vastutavad Euroopa kõige väärtuslikumate elupaikade ja liikide kaitsmise eest.

Poola kliima- ja keskkonnaministeerium on alustanud tööd kliimamuutustega kohanemise riikliku strateegia ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskavaga. Ministritevaheline rakkerühm analüüsib konkreetsete valdkondade vajadusi. Kohalikud omavalitsused, ministeeriumid, uurimisinstituudid, ülikoolid, valitsusvälised organisatsioonid ja ettevõtted kaasatakse kõigisse 16 provintsi.

Haagi strateegiliste uuringute keskuse uus aruanne näitab, et kliimaohud, nagu kuumus, põud ja metsa- ja maastikupõlengud, mõjutavad ebaproportsionaalselt Lõuna- ja Kagu-Euroopat, samas kui üleujutused mõjutavad üha enam Kesk- ja Põhja-piirkondi. Selline ebaühtlane surve toob kaasa suurenevad sotsiaal-majanduslikud erinevused, eelkõige põllumajanduses, taristus, tervishoius ja majanduses laiemalt. Kliimamuutustega kohanemine võib aga muuta ohu vastupanuvõimeks.

Lätis on käivitatud uus varajase hoiatamise süsteem, et tegeleda lume sulamisest ja tugevatest sademetest tingitud kasvava üleujutusriskiga. Süsteem, mis tugineb varasemale Jelgava linnas töötavale anduripõhisele rakendusele, annab hoiatusi Zemgale piirkonna elanikele ja ametiasutustele. Zemgale piirkond on tihe jõevõrk. Projekti rahastati Horisont 2020 projektist IMPETUS ning see saavutati Jelgava digitaalkeskuse, Zemgale planeerimispiirkonna, Läti keskkonnageoloogia- ja meteoroloogiakeskuse ning Balti keskkonnafoorumi koostöö tulemusena.