Uudiste arhiiv

Prognoosid, mis tulenevad kliimariski modelleerimisest globaalse soojenemise eri tasemete puhul, on nüüd integreeritud Teadusuuringute Ühiskeskuse hallatavasse katastroofiohtu ja -kahju käsitlevasse riskiandmekeskusesse ning kättesaadavad ühtse Euroopa piirkondade kliimariskide hindamise (Peseta V) tulemustabeli kaudu. Piirkondlikel ametiasutustel, katastroofideks valmisoleku ja kliimamuutustega kohanemisega tegelevatel ekspertidel ning laiemal üldsusel on nüüd juurdepääs ühtlustatud piirkonnapõhistele andmetele kliimariskide ja nende mõju kohta erinevatele soojenemisstsenaariumidele.

Kuna globaalne soojenemine peaks ületama 1,5 °C, ei vasta kohanemise rahastamine kaugeltki vajadustele, rakendamist piiravad institutsioonilised tõkked ning kahjud ja kahjud suurenevad, selgub ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) uuest aruandest.

Climate-ADAPTi juhtumiuuringute kataloogi eesmärk on süstemaatiliselt hõlmata kõiki Euroopa piirkondi praktiliste näidetega. Selle uue juhtumiuuringuga, mis käsitleb varajast hoiatamist piirkondliku üleujutusriski maandamise eest, püüab Climate-ADAPTi meeskond alustada Läänemere piirkonna lõhe kaotamist.

Äärmuslik kuumus, põud, metsa- ja maastikupõlengud ning tormid häirisid sel aastal transpordi-, energia- ja veevarustust kogu Euroopas, mis kinnitab kaks aastat tagasi kindlaks tehtud Euroopa kliimariskide hindamise (EUCRA) riske. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) avaldatud ülevaates vaadeldakse, kuidas muuta elutähtis taristu kliimakindlaks, tuginedes sel aastal saadud kogemustele.

Euroopa Komisjon käivitas ELi kliimakerksuse raamistiku, et tugevdada Euroopa suutlikkust kliimariske prognoosida, nendeks valmistuda ja neid juhtida. Sellega võetakse kasutusele Euroopa kliimakerksuse määrus, mida toetavad praktilised vahendid (Euroopa kliimavaatur, kliimakerksuse vahendite navigaator ja missioonilahenduste uurija), et juhtida põhjapanevat üleminekut katastroofidele reageerimiselt kliimamuutuste mõjust etteaimamisele ja kahjude vältimisele.

Nüüd on kadunud võimalus hoida globaalne soojenemine 1,5 °C piires võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ilma ületamiseta või piiratud ületamisega, mis on Pariisi kliimakokkuleppe peamine eesmärk. Kuid see ületamine ei pea olema püsiv. UNEPi 2026. aasta heitkoguste erinevuste aruandes „The point of return“ (Tagasipöördumispunkt) leitakse, et kuna ülemaailmne temperatuuritõus ületab eeldatavasti 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega, on vaja kasvuhoonegaaside heitkoguseid kiiresti ja rangelt vähendada, et minimeerida ületamise ulatust ja kestust ning jõuda sajandi lõpuks tagasi 1,5 °C-ni.

Teadusprojekt PROTECCT (Kliimaga seotud sotsiaalsete riskide vastane kaitse Euroopas: Võrdlev perspektiiv), mida rahastab Prantsusmaa riiklik teadusagentuur (ANR) ja mida juhib peamiselt Sciences Po, kutsub üles vastama uuringule mehhanismide kohta, mis on Euroopas kehtestatud selleks, et võimaldada transporditaristul ja -teenustel tulla toime kliimaga seotud riskidega ja nendega kohaneda. Küsimustikus viitab mõiste „transport“ nii transporditaristule (maanteed, raudteed, sadamad, linnatranspordisüsteemid jne) kui ka transporditeenuste korraldamisele, toimimisele ja juhtimisele. Taotluste esitamise tähtaeg on 11. november 2026. Analüüsis võetakse arvesse ka osalisi vastuseid küsitlusele.

Euroopa linnarahastu projektikonkursi kaudu, mida rahastatakse ELi programmist LIFE, saavad kuni 62 linna taotleda 60 000 euro suurust kindlasummalist toetust, et töötada välja investeerimiskontseptsioonid energiatõhususe meetmete, kütte- ja jahutusmeetmete, puhta energia meetmete või nende kombinatsiooni jaoks. Konkurss avatakse 26. oktoobril ja kestab kuni 21. detsembrini 2026 (kell 17.00 Brüsseli aja järgi).

Programmi LIFE neljas allprogrammis, sealhulgas kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise allprogrammis, esitati 2026. aasta projektikonkursi raames 1430 taotlust. See on 30 % rohkem kui 2025. aastal. Taotletud 4,3 miljardi euro suurune ELi rahastus tähendab esitatud taotluste 38 % kasvu. Programm LIFE on ELi keskkonna- ja kliimameetmete rahastamisvahend.

Linnade kasutajatugi on ELi toetuse uus kontaktpunkt, mis aitab linnadel navigeerida olemasolevates võimalustes ning leida vajalikke teadmisi, rahalisi vahendeid ja ühendusi. Kliimamuutustega kohanemine on teemavaldkonna „Roheline“ allteema.

Euroopa Keskkonnaamet (EEA) otsib eksperte, kes liituksid temaatiliste eksperdirühmadega, kes toetavad teise Euroopa kliimariskide hindamise (EUCRA-2) väljatöötamist.

1.–31. oktoobrini on avatud konkurss uute Euroopa kliimapakti saadikute leidmiseks. Euroopa kliimapakti saadikud juhivad seda tehes – nad inspireerivad, toetavad ja levitavad oma kogukondades ja võrgustikes sisukaid kliimameetmeid, sealhulgas kliimamuutustega kohanemise valdkonnas.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) vaatas läbi ja avaldas aruande selle kohta, kuidas kliimamuutused võivad mõjutada elu- ja tervisekindlustusandjaid ning tööandjapensionide pakkujaid. Selles tehti kindlaks, et äärmuslik kuumus on sektorite peamine kliimaga seotud vastutusrisk. Tasakaalustavate tegurite, ulatusliku avaliku sektori tervishoiuteenustega hõlmatuse ja portfelli mitmekesistamise tõttu on praegune finantsmõju endiselt piiratud. Eelduste kohaselt riskid järgmistel aastakümnetel siiski suurenevad.

Uus ELi kaasrahastatud vastupanuvõimelise kultuuripärandi Euroopa partnerlus (mis saab rahalist toetust programmist „Euroopa horisont“) toob kokku 90 partnerit 30 riigist, et tugevdada Euroopa kultuuripärandi säilitamist kliimamuutuste ja keskkonnamuutuste vastu. Vastupidava kultuuripärandi Euroopa partnerluse raames kuulutatakse järgmise kümne aasta jooksul välja riikidevahelised ühised teadusprojektide projektikonkursid, millega kaasnevad toetavad tegevused.

Ajal, mil Euroopa seisab silmitsi kliimamuutustest, julgeolekuohtudest ja taristu haavatavusest tulenevate kattuvate riskidega, pakub käesolev Teadusuuringute Ühiskeskuse aruanne, mida toetab rände ja siseasjade peadirektoraat, teadlastele, poliitikakujundajatele, praktikutele ja novaatoritele kasulikku teavet. Selles esitatakse ühine seisukoht võimete kohta, mis tõenäoliselt kujundavad katastroofidele vastupanu võimet eelseisvatel aastakümnetel.

Pärast äärmusliku kuumuse ja rekordiliste põudade suve ei ole Euroopa vajadus veealase vastupanuvõime järele kunagi olnud selgem. Seepärast suurendab Euroopa Komisjon jõupingutusi tagamaks, et ühtegi kogukonda ei jäeta kõrvale ning et veemajanduse kriisivalmiduse strateegiat rakendatakse tõhusalt ja õiglaselt kogu ELis. Selle jõupingutuse toetamiseks ühendab uus platvorm paljusid Euroopa sidusrühmi, sealhulgas ettevõtjate esindajaid, veesektorit, kodanikuühiskonda, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi ning liikmesriikide valitsusi.

Keerukate riskide paremaks mõistmiseks ja nendeks valmistumiseks korraldas ÜRO riskitaju uuringu, milles osales 1300 sidusrühma 155 riigist. Kliimamuutustega seotud tegevusetus on kõigist 28 riskist endiselt kõige olulisem, kuigi keskkonnariskid kui kategooria tajutava tähtsuse poolest veidi vähenesid.

Leedu parlament võttis 11. juunil 2026 vastu kliimamuutustega kohanemise seaduse, millega kehtestatakse õigusraamistik kohanemispoliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks, kliimaga seotud riskide juhtimiseks ning asjakohase teabe kogumiseks ja esitamiseks. Seaduses on kindlaks määratud riiklike ja munitsipaalasutuste kohustused, kusjuures omavalitsused peavad koostama kliimamuutustega kohanemise kavad 2030. aasta lõpuks. Leedu hüdrometeoroloogiateenistus on eksperdikeskus, mis pakub omavalitsustele metoodilist ja tehnilist tuge.

Uus ajakohastatud juhtumiuuring looduspõhiste lahenduste kohta koolides, et kaitsta lapsi soojuse eest Hispaanias, on kättesaadav veebisaidil Climate-ADAPT. Seiretulemused näitavad haljaskatuste ja -fassaadide üldist toimimist aja jooksul, kusjuures mõned puudused on tingitud sobimatutest niisutus- ja hooldusprobleemidest. Seire võimaldas ka soovitada võimalikke parandusmeetmeid ja praktilisi soovitusi, et tagada pikaajaline hooldus ja tõhus jäljendamine teistes kohtades.

Kuulutati välja 2026. aasta föderaalauhinna „Blauer Kompass“ kuus võitjat silmapaistvate projektide eest kliimamuutuste ennetamise ja nendega kohanemise valdkonnas. Konkursi "Blauer Kompass" eesmärk on tutvustada uuenduslikke, tõhusaid ja jätkusuutlikke lahendusi kliimamuutuste mõjudega tegelemiseks. Auhinnad anti projektidele, mis kajastavad kohanemismeetmete mitmekesisust Saksamaal: varajase hoiatamise süsteem tugevate sademete eest, kliimamuutustele vastupanuvõimeline põllumajanduslik viljelusmeetod, ämmaemandate koolitusmoodul kuumastressiga toimetulekuks, inspireeriv interaktiivne näitus lastele ja noortele ning kaks kooliprojekti, mis hõlmasid puude istutamise kampaaniat ja toidutootmisrajatist. Iga auhinnaga kaasneb 25 000 euro suurune auhinnaraha. Lisateavet föderaalauhinna kohta leiab ka inglise keeles veebisaidilt https://www.umweltbundesamt.de/en/themen/klima-energie/klimafolgen-anpassung/kompetenzzentrum-kompass/contest-blauer-kompass.

Euroopa Komisjoni vahehindamise kohaselt on 292 kohalikku ja piirkondlikku omavalitsust juba rakendanud kliimamuutustega kohanemise meetmeid, samas kui ELi kliimamuutustega kohanemise missiooni eesmärk 2030. aastaks on olnud toetada vähemalt 150 Euroopa piirkonda, kohalikku omavalitsust ja kogukonda kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks muutumisel. Õnneks annavad kõik viis ELi missiooni programmis „Euroopa horisont“ käegakatsutavaid positiivseid tulemusi teadusliku ja tehnoloogilise innovatsiooni kaudu ning aitavad seega kaasa süsteemsetele muutustele.

Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) näitab, et põuatingimused on Kesk- ja Ida-Euroopas halvenenud. Häiretingimused püsivad Kesk- ja Ida-Euroopas ning on halvenenud Lääne-Euroopas. Järgmistel kuudel on Euroopas oodata põhja-lõunasuunalist veedipooli, mille tingimused on enamikus kesk- ja põhjapoolsetes piirkondades kuivemad ning Vahemere piirkonnas tavapärasest niiskemad. Aruanne on osa mitmest analüütilisest aruandest, milles analüüsitakse nii Euroopat kui ka teisi maailma piirkondi mõjutavaid põuajuhtumeid. Need uuringud põhinevad Copernicuse põuavaatluskeskuste kogutud ja töödeldud andmetel ja teabel ning neid täiendatakse mõju, ulatuslikku ringlust ja muid asjakohaseid tegureid käsitlevate osadega.

Euroopa Komisjon on esitanud uue strateegia, millega tagatakse, et Euroopa kauged piirkonnad saavad oma potentsiaali täielikult ära kasutada. Need laiendavad ELi kohalolekut kogu maailmas ja neil on oluline geostrateegiline roll. Strateegia tugineb neljale eesmärgile, sealhulgas vastupanuvõime ja valmisoleku parandamisele, võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade ainulaadset olukorda ja piiranguid.

Slovakkia on nüüd üks edukaid ELi programmi LIFE raames rahastatavate projektide taotlejaid. Projekti NatAdaptSK eesmärk on luua terviklik raamistik Slovaki Vabariigi kliimamuutustega kohanemise strateegia elluviimiseks, ühendades tõestatud ja uuenduslikud looduspõhised lahendused kuues põhivaldkonnas.