Uudiste arhiiv

Euroopa Komisjon avaldas oma viimase aruande ELi põllumajanduse väljavaadete kohta, milles esitatakse prognoosid ELi põllumajandusturgude kohta kuni 2035. aastani. Aruandes kirjeldatakse tootlikkuse jätkuvat kasvu, mis tuleneb kliimamuutustega kohanemisest ning sisendite kättesaadavuse ja taskukohasuse eeldatavast muutumisest.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) esitas ettepaneku looduskatastroofide riskiteadlikkuse ja -ennetuse vahendi kohta, mille eesmärk on aidata kinnisvaraomanikel vähendada oma hoonete haavatavust äärmuslike ilmastikunähtuste suhtes, piirata võimalikku kahju ja lõppkokkuvõttes aidata kaasa Euroopa pikaajalisele vastupanuvõimele kliimamuutuste suhtes.

Kliimamuutustega kohanemiseks tehtud jõupingutuste põhjalikus analüüsis tuuakse käesolevas ELi aruandes esile ülemaailmsele kliima- ja energiaalasele linnapeade paktile alla kirjutanud omavalitsuste märkimisväärsed edusammud ja probleemid kliimaohtude ja haavatavusega tegelemisel kogu maailmas. Äärmuslik kuumus, põuad ja üleujutused on määratletud peamiste kliimaohtudena. Vastavad kohanemismeetmed on kehtestatud ainult 67%-l suure riskiga ohtudest. Kindlakstehtud riskide ja meetmete rakendamise vahel on endiselt märkimisväärne lõhe, eelkõige haavatavates sektorites ja elanikkonnarühmades. Poliitikakujundajaid kutsutakse üles seda lünka täitma, et parandada vastupanuvõimet kliimamõjudele.

See interaktiivne juhend, mille on koostanud ELi rahastatud projektikonsortsium Land4Climate, on mõeldud spetsialistidele, sealhulgas omavalitsustele, kohalikele omavalitsustele ja avaliku halduse asutustele. Selle eesmärk on aidata neil rakendada väikesemahulisi NbSi meetmeid, otsides lisaks riiklikele toetustele alternatiivset või täiendavat rahastamist.

Soojuslained, põuad ja üleujutused mõjutasid 2025. aasta suvel ligikaudu neljandikku ELi piirkondadest. Mannheimi ülikooli dr Sehrish Usmani ja Euroopa Keskpanga majandusteadlaste uus laiendatud uuring näitab, et ainuüksi 2025. aastal on hinnanguline kahju 43 miljardit eurot ja 2029. aastaks kokku 126 miljardit eurot. Teadlased kutsuvad üles suurendama investeeringuid kliimamuutustega kohanemisse, näiteks soojuskaitsesse linnades ja paremasse veemajandusse.

2023. aasta uuringus, milles osales 97 Euroopa piirkonda, teatas 70 piirkonda, et kliimaandmetele ja teadusteabele juurdepääsu puudumine on üks peamisi takistusi tõhusal kohanemisel. Climate-KIC selgitab, kuidas Maa seirel põhinevad kliimateenused saavad aidata.

Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) välja töötatud hiljuti avaldatud juhendis antakse samm-sammult juhiseid kliimamuutustega kohanemise kavandamise peamise komponendi, riski- ja haavatavuse hindamise (RVA) loomiseks. See protsess ühendab teaduslikud andmed ja kohalikud teadmised, et hinnata kliimariske, teha kindlaks ohud, hinnata haavatavusi ja määrata kindlaks kogukonna kohanemisvõime. Kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma raamistikuga aitab juhend linnadel kaasata sidusrühmi ja valida kliimamuutustega kohanemiseks sobivaid vahendeid.

ELi rahastatud projektikonkursile HORIZON-MISS-2024-CLIMA-01 laekus 79 taotlust. 19 väljavalitud projektist 17 on nüüd muudetud toetuslepinguteks Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusametiga (CINEA). Selle projektikonkursi raames on seni eraldatud peaaegu 113 miljonit eurot, et rakendada uuenduslikke ja mõjusaid lahendusi kliimamuutustega kohanemiseks.

Artelia avaldatud uues artiklis tutvustatakse avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevat lähenemisviisi, mis on uuenduslik meetod kaasava juhtimise ja valdkondadevahelise koostöö toetamiseks kliimariskide juhtimisel. PPCP laborid, mis töötati algselt välja programmi „Euroopa horisont“ projekti C2IMPRESS raames ja mida nüüd katsetatakse MED-IRENis, toovad kokku avaliku sektori asutused, erasektori osalejad ja kodanikuühiskonna, et ühiselt luua kohapealseid kohanemismeetmeid. Selle lähenemisviisi eesmärk on suurendada usaldust, vastutust ja kaasatust vastupanuvõime planeerimisel. Artiklis tuuakse esile katseprojektidest saadud õppetunnid ja arutatakse järgmisi samme nende laiemaks kohaldamiseks Euroopa territooriumidel. 

Saksamaa Keskkonnaameti (UBA) rahastatud uurimisprojekti eesmärk oli täiustada kliimamuutustega kohanemise poliitika vahendite eelhindamise metoodikat, et toetada APA IV. Koostöös avaliku sektori asutuste võrgustikuga töötati välja mitut kriteeriumi hõlmav lähenemisviis, mis keskendub tõhususele, kuludele, kestlikkusele ja koostoimele. Metoodikat rakendati edukalt ja selle tulemusel esitati kliimamuutustega kohanemise ministeeriumidevahelisele töörühmale ühised poliitilised soovitused. Aruandes tehakse kokkuvõte metoodika väljatöötamise, katsetamise ja rakendamise lähenemisviisist ja tulemustest ning visandatakse edasise täiustamise võimalused. Aruanne on saksa keeles, kuid see sisaldab põhjalikku ingliskeelset kokkuvõtet.

Ajakohastatud riigiprofiilid annavad kokkuvõtliku ülevaate sellest, kuidas Euroopa riigid kavandavad ja rakendavad kliimamuutustega kohanemist, tuginedes 2025. aasta juhtimismääruse (GovReg) aruandlusele. Tutvuge kohanemispoliitika ja -meetmete, juhtimise, heade tavade, teadmusplatvormide ja muuga interaktiivse kaardi abil ning tutvuge ametlike andmete ja dokumentidega – kõik ühes kohas. Praktiline ressurss kõigile, kes tegelevad kohanemisega kogu Euroopas.

Hiljuti avaldatud OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) Global Drought Outlook annab ülemaailmse hinnangu põuariski, -mõjude ja -poliitika kohta kliimamuutuste kontekstis. Rahvusvahelistele kogemustele ja headele tavadele tuginedes hinnatakse aruandes ka seda, kuidas riigid saavad tugevdada põuaohjet muutuvas kliimas, pakkudes praktilisi poliitilisi lahendusi kadude minimeerimiseks, pikaajalise vastupanuvõime suurendamiseks ja kuivama tulevikuga kohanemise toetamiseks.

Slovakkia võõrustab ülemaailmse algatuse SURGe (Järgmise põlvkonna jätkusuutlik linnade vastupanuvõime) raames uut piirkondlikku ÜRO inimasulate keskust. Keskus koordineerib jõupingutusi kogu Euroopas, et tegeleda linnastumise ja kliimamuutustega ning tugevdab koostööd ÜRO organite, Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste partnerite vahel. Projekti SURGe raames saavad riigid taotleda tehnilise konsultatsiooni teenuseid. Lisaks luuakse spetsiaalne veebiportaal, et hõlbustada teadmiste jagamist projektide ja sektorite vahel.

Iirimaa 2025. aasta riiklik kliimamuutuste riskihinnang (NCCRA) annab põhjaliku ülevaate riigi kõige pakilisematest kliimaga seotud riskidest ja tekkivatest võimalustest. Riikliku kohanemiskava toetamiseks välja töötatud hindamise käigus tehti kindlaks 115 kliimariski, millest 43 peetakse oluliseks sellistes sektorites nagu tervishoid, taristu, elurikkus ja majandus. Samuti tuuakse välja viis võimalikku võimalust, mis tulenevad kliimatingimuste prognoositavatest muutustest. NCCRA rõhutab kasvavaid ohte, mida põhjustavad üleujutused, kuumalained, põud ja rannikuerosioon, ning rõhutab tungivat vajadust koordineeritud meetmete järele, et suurendada vastupanuvõimet ja kohaneda muutuva kliimaga.

Euroopa veemajandust ei ole veel piisavalt kohandatud, et tulla toime kliimamuutustest ja liigkasutusest tingitud kiirete ja ulatuslike muutustega, ning see ohustab veega kindlustatust. Euroopa Keskkonnaameti ülevaates uuritakse potentsiaalset veesäästu, mida oleks võimalik saavutada Euroopa peamistes majandussektorites, et parandada veekasutuse tõhusust ja tegeleda vee kättesaadavusega seotud kasvava ebakindlusega.

Peamistes majandussektorites on võimalik saavutada märkimisväärne veesääst uute meetmete abil, mis on olulised Euroopa Liidu veealase vastupanuvõime suurendamiseks. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) ülevaate kohaselt on suurima veevõtutasemega majandussektoritel samuti potentsiaal säästa kõige rohkem vett.

CDP ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) kutsuvad kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, eelkõige ELi kohanemismissioonile allakirjutanuid, täitma CDP 2025. aasta küsimustikku.

Kliimamuutused, geopoliitilised pinged ja tehnoloogia areng aitavad kaasa üha keerukamale riskimaastikule kogu Euroopas. Need riskid võivad levida ja suhelda sektorite vahel, võimendades või süvendades üksteise mõju. Teadusuuringute Ühiskeskus analüüsis 47 riski, mis hõlmavad looduslikke, tehnoloogilisi, ühiskondlikke ja geopoliitilisi valdkondi, ning nõuab ennetavat juhtimist.

Märgalad pakuvad inimestele ja loodusele elutähtsaid teenuseid, nagu üleujutuste ohjamine ja elurikkuse toetamine. Kuid need vähenevad jätkuvalt reostuse, maakasutuse muutuse ja kliimamuutuste mõju tõttu. Seda arvesse võttes uuritakse Prantsusmaa ökoloogilise ülemineku ministeeriumi ja Seine-Normandy veeameti koordineeritava katsealgatuse raames, kuidas bioloogilise mitmekesisuse sertifikaadid võivad pakkuda uut teed vabatahtlike kaitsealaste jõupingutuste toetamiseks ja tunnustamiseks.

Kogu ELis avaldavad veevarustusele üha suuremat survet muu hulgas reostus ja kliimamuutuste mõju. Mitmed ELi LIFE-projektid, millega vähendatakse reostust ja luuakse märgalasid, toetavad Euroopa Komisjoni hiljuti avaldatud ELi veealase vastupanuvõime strateegia rakendamist. Strateegia eesmärk on taastada ja kaitsta veevarusid, ehitada üles veesäästlik majandus ning tagada kõigile juurdepääs puhtale ja taskukohasele veele. Oluline komponent on allikast mereni lähenemisviis, milles võetakse arvesse reostuse mõju kogu veesüsteemile.

Finantssüsteemi keskkonnasäästlikumaks muutmise võrgustiku (NGFS) uute lühiajaliste stsenaariumide kohaselt võivad äärmuslikud ilmastikunähtused ohustada juba järgmise viie aasta jooksul kuni 5% euroala majandustoodangust. Sabine Mauderer (Deutsche Bundesbank) ja Livio Stracca (EKP) kirjutasid blogi kliimariskide hääbuva horisondi kohta.

Euroopa Komisjoni kliimameetmete peadirektoraat avaldas usaldusväärset teavet äärmuslike ilmastikutingimuste ja nende seoste kohta kliimamuutustega, esitades viis fakti. Täpse teabe, koordineeritud tegevuse ja õigete investeeringute abil – eelkõige vastupanuvõimesse, puhtasse energiasse ja looduspõhistesse lahendustesse – saab Euroopa vähendada riske, kaitsta elusid ning ehitada üles tugevama ja turvalisema tuleviku.

Selleks et kaitsta töötajaid kuumariskide eest, peavad Prantsusmaa tööandjad kehtestama alates 1. juulist 2025 uued ennetusmeetmed. 27. mai 2025. aasta dekreet sisaldab loetelu meetmetest, mida tööandja peab võtma, näiteks tööprotsesside kohandamine, mageda joogiveega varustamise suurendamine ja soojuse leevendamise alase koolituse pakkumine.

Euroopa Keskkonnaameti (EEA) uues interaktiivses veebipõhises hinnangus vaadeldakse kliimamuutuste peamisi mõjusid ning kohanemis- ja valmisolekumeetmeid.