Uudiste arhiiv

Tehnilise toe instrumendi projekt, mida rahastas Euroopa Komisjon ja koordineeris Slovakkia keskkonnaministeerium, esitas peamised järeldused, et toetada Slovakkia riikliku kliimamuutustega kohanemise strateegia ajakohastamist, ning sellega seotud teabevahetus- ja suutlikkuse suurendamise meetmed. Kõik tulemused on kättesaadavad inglise keeles Slovakkia kliimamuutustega kohanemise veebiplatvormil.

Rootsi metsaamet (Skovstyrelsen) avaldas oma teise kliimamuutustega kohanemise kava aastateks 2026–20230. See viieaastane kava sisaldab meetmeid, mille eesmärk on suurendada järelevalvet ja kriisiohjet, tagada alale kohandatud metsad, mis on tormide suhtes vähem tundlikud ja varieeruvad suurel määral, ning vältida aja jooksul suurenevat kahju keskkonnale ja muudele ühiskondlikele väärtustele. Aruanne on rootsi keeles koos ingliskeelse kokkuvõttega.

Esimene Euroopa kliimariskide hindamine (EUCRA), mis avaldati 2024. aastal, on oluline osa Euroopa kliimamuutustele vastupanu võime ja riskijuhtimise integreeritud raamistiku tõendusbaasist. EEA on nüüd alustanud tööd teise väljaandega (EUCRA-2), mis avaldatakse 2028. aastal. EUCRA-2 tugevdab kvantitatiivset riskianalüüsi, laiendab poliitika ulatust, süvendab kohanemisalaseid teadmisi ja suurendab sidusrühmade, sealhulgas Eioneti sidusrühmade kaasamist. Hiljuti sõlmiti leping konsortsiumiga, et toetada EUCRA-2 elluviimist.

ELi kliimamuutustega kohanemise missioon on käivitanud uue missiooniportaali, mis pakub piirkondadele, kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele rikkalikku teabeallikat ja praktilisi vahendeid kliimariskide mõistmiseks, kohanemisstrateegiate väljatöötamiseks ja uuenduslike lahenduste rakendamiseks.

Kasvuhoonegaasid kogunevad jätkuvalt atmosfääri, kuna heitkogused suurenevad ja looduslikud süsiniku sidujad, näiteks metsad, võitlevad CO2 sidumisega. Merepinna temperatuur saavutas enneolematu taseme, mida soodustasid tugevad ja soojemad ilmastikuolud ning kliimamuutustest tingitud pikaajaline ookeanide soojenemine. Ülemaailmsed ja Euroopa temperatuurid olid 2025. aastal rekordtasemel kolmandal kohal, vastavalt ELi uue aruande „Copernicuse ülemaailmsed kliimasündmused“ andmetele.

Käesolevas ülevaates antakse ülevaade kliimamuutustele vastupanuvõimesse investeerimise pikaajalisest kasust. Selles esitatakse vastupanuvõime suurendamise kulud mõnes Euroopa kõige kliimatundlikumas sektoris ning kirjeldatakse kasu ELi majandusele ja ühiskonnale. Ülevaade on osa Euroopa Keskkonnaameti käimasolevast tootesarjast, milles uuritakse kliimamuutustega kohanemise kulusid ja tulusid.

Euroopa Komisjon avaldas oma viimase aruande ELi põllumajanduse väljavaadete kohta, milles esitatakse prognoosid ELi põllumajandusturgude kohta kuni 2035. aastani. Aruandes kirjeldatakse tootlikkuse jätkuvat kasvu, mis tuleneb kliimamuutustega kohanemisest ning sisendite kättesaadavuse ja taskukohasuse eeldatavast muutumisest.

ELi rahastatud kliimamuutustega kohanemise AGORA projekt toetab kliimamuutustega kohanemise missiooni üldeesmärke. Poliitika valges raamatus esitatakse tegevuskava kodanike osaluse suurendamiseks kliimamuutustele vastupanu võime suurendamisel, koondades projekti ulatuslikust tööst saadud teadmised ja rakendatavad soovitused. Selles esitatakse kuusteist soovitust, mis on üles ehitatud neljale põhisambale: kaasamise institutsionaliseerimine; kohaliku suutlikkuse suurendamine; kodanike ja sidusrühmade mõjuvõimu suurendamine ning teadmiste ja parimate tavade jagamine ja rakendamine.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) esitas ettepaneku looduskatastroofide riskiteadlikkuse ja -ennetuse vahendi kohta. Selle eesmärk on aidata kinnisvaraomanikel vähendada oma hoonete haavatavust äärmuslike ilmastikunähtuste suhtes, piirata võimalikku kahju ja lõppkokkuvõttes aidata kaasa Euroopa pikaajalisele vastupanuvõimele kliimamuutustele.

Kliimamuutustega kohanemiseks tehtud jõupingutuste põhjalikus analüüsis tuuakse käesolevas ELi aruandes esile ülemaailmsele kliima- ja energiaalasele linnapeade paktile alla kirjutanud omavalitsuste märkimisväärsed edusammud ja probleemid kliimaohtude ja haavatavusega tegelemisel kogu maailmas. Äärmuslik kuumus, põuad ja üleujutused on määratletud peamiste kliimaohtudena. Vastavad kohanemismeetmed on kehtestatud ainult 67%-l suure riskiga ohtudest. Kindlakstehtud riskide ja meetmete rakendamise vahel on endiselt märkimisväärne lõhe, eelkõige haavatavates sektorites ja elanikkonnarühmades. Poliitikakujundajaid kutsutakse üles seda lünka täitma, et parandada vastupanuvõimet kliimamõjudele.

See interaktiivne juhend, mille on koostanud ELi rahastatud projektikonsortsium Land4Climate, on mõeldud spetsialistidele, sealhulgas omavalitsustele, kohalikele omavalitsustele ja avaliku halduse asutustele. Selle eesmärk on aidata neil rakendada väikesemahulisi NbSi meetmeid, otsides lisaks riiklikele toetustele alternatiivset või täiendavat rahastamist.

Soojuslained, põuad ja üleujutused mõjutasid 2025. aasta suvel ligikaudu neljandikku ELi piirkondadest. Mannheimi ülikooli dr Sehrish Usmani ja Euroopa Keskpanga majandusteadlaste uus laiendatud uuring näitab, et ainuüksi 2025. aastal on hinnanguline kahju 43 miljardit eurot ja 2029. aastaks kokku 126 miljardit eurot. Teadlased kutsuvad üles suurendama investeeringuid kliimamuutustega kohanemisse, näiteks soojuskaitsesse linnades ja paremasse veemajandusse.

2023. aasta uuringus, milles osales 97 Euroopa piirkonda, teatas 70 piirkonda, et kliimaandmetele ja teadusteabele juurdepääsu puudumine on üks peamisi takistusi tõhusal kohanemisel. Climate-KIC selgitab, kuidas Maa seirel põhinevad kliimateenused saavad aidata.

Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) välja töötatud hiljuti avaldatud juhendis antakse samm-sammult juhiseid kliimamuutustega kohanemise kavandamise peamise komponendi, riski- ja haavatavuse hindamise (RVA) loomiseks. See protsess ühendab teaduslikud andmed ja kohalikud teadmised, et hinnata kliimariske, teha kindlaks ohud, hinnata haavatavusi ja määrata kindlaks kogukonna kohanemisvõime. Kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma raamistikuga aitab juhend linnadel kaasata sidusrühmi ja valida kliimamuutustega kohanemiseks sobivaid vahendeid.

ELi rahastatud projektikonkursile HORIZON-MISS-2024-CLIMA-01 laekus 79 taotlust. 19 väljavalitud projektist 17 on nüüd muudetud toetuslepinguteks Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusametiga (CINEA). Selle projektikonkursi raames on seni eraldatud peaaegu 113 miljonit eurot, et rakendada uuenduslikke ja mõjusaid lahendusi kliimamuutustega kohanemiseks.

Artelia avaldatud uues artiklis tutvustatakse avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevat lähenemisviisi, mis on uuenduslik meetod kaasava juhtimise ja valdkondadevahelise koostöö toetamiseks kliimariskide juhtimisel. PPCP laborid, mis töötati algselt välja programmi „Euroopa horisont“ projekti C2IMPRESS raames ja mida nüüd katsetatakse MED-IRENis, toovad kokku avaliku sektori asutused, erasektori osalejad ja kodanikuühiskonna, et ühiselt luua kohapealseid kohanemismeetmeid. Selle lähenemisviisi eesmärk on suurendada usaldust, vastutust ja kaasatust vastupanuvõime planeerimisel. Artiklis tuuakse esile katseprojektidest saadud õppetunnid ja arutatakse järgmisi samme nende laiemaks kohaldamiseks Euroopa territooriumidel. 

Saksamaa Keskkonnaameti (UBA) rahastatud uurimisprojekti eesmärk oli täiustada kliimamuutustega kohanemise poliitika vahendite eelhindamise metoodikat, et toetada APA IV. Koostöös avaliku sektori asutuste võrgustikuga töötati välja mitut kriteeriumi hõlmav lähenemisviis, mis keskendub tõhususele, kuludele, kestlikkusele ja koostoimele. Metoodikat rakendati edukalt ja selle tulemusel esitati kliimamuutustega kohanemise ministeeriumidevahelisele töörühmale ühised poliitilised soovitused. Aruandes tehakse kokkuvõte metoodika väljatöötamise, katsetamise ja rakendamise lähenemisviisist ja tulemustest ning visandatakse edasise täiustamise võimalused. Aruanne on saksa keeles, kuid see sisaldab põhjalikku ingliskeelset kokkuvõtet.

Ajakohastatud riigiprofiilid annavad kokkuvõtliku ülevaate sellest, kuidas Euroopa riigid kavandavad ja rakendavad kliimamuutustega kohanemist, tuginedes 2025. aasta juhtimismääruse (GovReg) aruandlusele. Tutvuge kohanemispoliitika ja -meetmete, juhtimise, heade tavade, teadmusplatvormide ja muuga interaktiivse kaardi abil ning tutvuge ametlike andmete ja dokumentidega – kõik ühes kohas. Praktiline ressurss kõigile, kes tegelevad kohanemisega kogu Euroopas.

Hiljuti avaldatud OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) Global Drought Outlook annab ülemaailmse hinnangu põuariski, -mõjude ja -poliitika kohta kliimamuutuste kontekstis. Rahvusvahelistele kogemustele ja headele tavadele tuginedes hinnatakse aruandes ka seda, kuidas riigid saavad tugevdada põuaohjet muutuvas kliimas, pakkudes praktilisi poliitilisi lahendusi kadude minimeerimiseks, pikaajalise vastupanuvõime suurendamiseks ja kuivama tulevikuga kohanemise toetamiseks.

Slovakkia võõrustab ülemaailmse algatuse SURGe (Järgmise põlvkonna jätkusuutlik linnade vastupanuvõime) raames uut piirkondlikku ÜRO inimasulate keskust. Keskus koordineerib jõupingutusi kogu Euroopas, et tegeleda linnastumise ja kliimamuutustega ning tugevdab koostööd ÜRO organite, Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste partnerite vahel. Projekti SURGe raames saavad riigid taotleda tehnilise konsultatsiooni teenuseid. Lisaks luuakse spetsiaalne veebiportaal, et hõlbustada teadmiste jagamist projektide ja sektorite vahel.

Iirimaa 2025. aasta riiklik kliimamuutuste riskihinnang (NCCRA) annab põhjaliku ülevaate riigi kõige pakilisematest kliimaga seotud riskidest ja tekkivatest võimalustest. Riikliku kohanemiskava toetamiseks välja töötatud hindamise käigus tehti kindlaks 115 kliimariski, millest 43 peetakse oluliseks sellistes sektorites nagu tervishoid, taristu, elurikkus ja majandus. Samuti tuuakse välja viis võimalikku võimalust, mis tulenevad kliimatingimuste prognoositavatest muutustest. NCCRA rõhutab kasvavaid ohte, mida põhjustavad üleujutused, kuumalained, põud ja rannikuerosioon, ning rõhutab tungivat vajadust koordineeritud meetmete järele, et suurendada vastupanuvõimet ja kohaneda muutuva kliimaga.

Euroopa veemajandust ei ole veel piisavalt kohandatud, et tulla toime kliimamuutustest ja liigkasutusest tingitud kiirete ja ulatuslike muutustega, ning see ohustab veega kindlustatust. Euroopa Keskkonnaameti ülevaates uuritakse potentsiaalset veesäästu, mida oleks võimalik saavutada Euroopa peamistes majandussektorites, et parandada veekasutuse tõhusust ja tegeleda vee kättesaadavusega seotud kasvava ebakindlusega.

Peamistes majandussektorites on võimalik saavutada märkimisväärne veesääst uute meetmete abil, mis on olulised Euroopa Liidu veealase vastupanuvõime suurendamiseks. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) ülevaate kohaselt on suurima veevõtutasemega majandussektoritel samuti potentsiaal säästa kõige rohkem vett.

CDP ja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) kutsuvad kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, eelkõige ELi kohanemismissioonile allakirjutanuid, täitma CDP 2025. aasta küsimustikku.