Haavatavate rühmade kokkupuude kliimariskiga – kaardivaatur

Põhisõnumid

• Mõnes Euroopa riigis (näiteks Soomes, Luksemburgis, Sloveenias, Rumeenias või Kreekas) on kõrge töötuse määraga haldusüksustes suuremaid piirkondi, kus võib esineda üleujutusi, kui madala töötuse määraga piirkondades. Teistes riikides (Hispaania, Itaalia ja Slovakkia) on madalama tööpuudusega piirkondadel siiski suurem oht sattuda võimalike üleujutuste ohvriks.
• Mõnes Euroopa riigis (näiteks Soomes ja Kreekas) on haldusüksustes, kus eakate osakaal elanikkonnas on suur, suurem üleujutuste oht kui kohtades, kus eakate osakaal on väiksem. Olukord on vastupidine näiteks Horvaatias, Islandil, Taanis või Madalmaades.
• Ligikaudu 10 % haridusasutustest ja 11 % tervishoiuasutustest kogu Euroopas asuvad võimalikes üleujutusohtlikes piirkondades. Suurim osa haridusasutustest, kus võib esineda üleujutusoht, asub Austrias, Madalmaades, Slovakkias ja Sloveenias. Suurim osa potentsiaalselt üleujutusohus olevatest tervishoiuasutustest asub Soomes (33%), Madalmaades (20%), Austrias, Rootsis ja Rumeenias (üle 15%).
• Euroopa linnades asub 46 % haiglatest ja 43 % koolidest piirkondades, mis on vähemalt 2 °C soojemad kui piirkonna keskmine, sest linnasoojussaare efekt on suur. See hõlmab 5% koolidest ja 4% tervishoiuasutustest linna soojussaare intensiivsuses üle 4 °C. Mõned linnad, kus UHI > 2 °C koolide protsent ja koguarv on kõige suurem, asuvad Itaalias, Hispaanias, Kreekas ja Prantsusmaal.

Vaata kaardivaaturit siit.

Teavet kliimaohtudega kokkupuute ja nende mõju ebavõrdsuse käsitlemise kohta leiate EEA 2022. aasta ülevaatest „Towards‘just resilience“ (Õiglase vastupanuvõime suunas): kliimamuutustega kohanemisel ei jäeta kedagi kõrvale.“