Euroopa tervishoiusüsteemid on demograafiliste muutuste, krooniliste haiguste, tööjõupuuduse ja eelarvepiirangute tõttu pideva surve all, kuid samal ajal eeldatakse, et need võtavad vastu kiire tehnoloogilise innovatsiooni ning reageerivad uutele tervise-, kliima- ja julgeolekuriskidele.

Kuna arutelud Euroopa konkurentsivõime, valmisoleku ja strateegilise autonoomia üle intensiivistuvad, on üha selgem, et praegused tervishoiusüsteemide mudelid ei täida enam oma eesmärki. Tervishoiusüsteeme tuleb tunnustada mitte ainult sotsiaalteenustena, vaid ka majanduse stabiilsuse, vastupanuvõime, majanduskasvu ja julgeoleku seisukohast elutähtsa taristuna, ning poliitika- ja finantsotsuste tegijad peavad seda muutust tunnistama ja vastavalt investeerima.

Tippkohtumine toob kokku poliitikakujundajad, süsteemijuhid, tööstuse ja kodanikuühiskonna ning patsiendirühmad, et uurida, kuidas Euroopa saaks minna kaugemale lihtsalt olemasolevate süsteemide säilitamisest ja muuta need selle asemel pikaajaliselt tulevikukindlaks. Keskendutakse õigete stiimulite avamisele ja narratiivi nihutamisele killustatud ja reageerivalt hoolduselt terviklikule andmepõhisele tervishoiu ökosüsteemile, mis hoiab inimesi kauem tervena.

2026. aasta kestlike elatusvahendite tippkohtumisel, mis koosneb kõrgetasemelistest poliitilistest aruteludest ja sihipärasematest tähelepanu keskmes olevatest istungitest, uuritakse, kuidas saaks ennetust, tehnoloogiat ja rahastamist kooskõlastada, et toetada tugevamaid tervisetulemusi ja kestlikke süsteeme.