Budapesti deklaratsiooni vastuvõtmine kliimamuutustega seotud terviseprobleemide lahendamiseks võetavate meetmete võimendamiseks

Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa piirkondliku büroo (WHO/EL) poolt 2023. aasta juuli alguses korraldatud seitsmendal keskkonna- ja terviseteemalisel ministrite konverentsil võtsid WHO Euroopa piirkonna riikide tervise- ja keskkonnaministrid vastu Budapesti deklaratsiooni. Deklaratsioonis seatakse esikohale kiireloomuliste ja laiaulatuslike meetmete võtmine kliimamuutuste, keskkonnareostuse ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega seotud terviseprobleemide lahendamiseks.

Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus kutsus konverentsil üles tegelema samaaegselt kliimamuutuste, reostuse ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise algpõhjustega ning valmistuma nende mõjuks. Mitu tervishoiu- ja keskkonnaministeeriumi esindajat jagasid seisukohta, et tegevusetuse kulud on suured ning et haiguste ja terviseprobleemide ennetamiseks on vaja suuremat pühendumist.

Deklaratsioonis seatakse esikohale kiireloomulised ja laiaulatuslikud meetmed kliimamuutuste, keskkonnareostuse, elurikkuse vähenemise ja mulla degradeerumisega seotud terviseprobleemide lahendamiseks ning selle eesmärk on kiirendada õiglast üleminekut vastupanuvõimelisele, tervele, õiglasele ja kestlikule ühiskonnale. Selleks et toetada suutlikkust täita WHO Euroopa piirkonna allakirjutanud riikide võetud kohustusi (ainult Venemaa taganeb), keskendutakse deklaratsioonis ka valitsemise tugevdamisele, inimressurssidesse investeerimisele ning teadmiste ja tegevusvahendite edendamisele. Riigid kasutavad tegevuskava „Tervislikumadinimesed, edukas planeet ja kestlik tulevik aastateks 2023–2030“,mis sisaldab meetmete kogumit, et kiirendada kestlike kogukondade loomiseks vajalikke üleminekuid. Tegevuskavas selgitatakse, miks on konkreetses valdkonnas vaja võtta kiireloomulisi meetmeid, esitatakse loetelu kohustustest, mida riigid võivad kaaluda, ning pakutakse välja meetmed nende täitmiseks.

Kohustuste täitmise kiirendamiseks käivitati uue tegevusele suunatud mehhanismina Euroopa keskkonna- ja terviseprotsessi partnerlused. Selle eesmärk on tuua kokku riigid ja partnerid, kellel on ühine huvi konkreetse teemavaldkonna vastu, et teha koostööd ühisprojektide ja -tegevuste raames. Konverentsil käivitati neli EHP partnerlust, mis käsitlesid muu hulgas inimeste bioseiret, tervishoiusektori kliimameetmete koostoimet, tervislikku liikuvust ja noorte koostööd. Tervishoiusektori kliimameetmete partnerluse eesmärk on luua piirkondlik praktikakogukond, et jagada lähenemisviise, kogemusi ja teadusuuringuid, kuna riigid kaardistavad võimalusi ja lahendusi kliimamuutustele vastupanuvõimeliste, vähese CO2-heitega ja keskkonnasäästlike tervishoiusüsteemide arendamiseks.

Euroopa poliitika kontekstis toetab deklaratsioon Euroopa rohelist kokkulepet, ELi ülemaailmset tervisestrateegiat, kestlikkust toetavat ELi kemikaalistrateegiat, ELi strateegiat „Talust taldrikule“, ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramme „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“, tõsiseid piiriüleseid terviseohte käsitlevat ELi määrust ja ELi vähktõvevastase võitluse kava.

Lisateavet leiate siit.