Eurooplaste kogemused kliimamuutustega

Aruande "Ülekuumenenud ja alavalmistatud: eurooplaste kogemused kliimamuutustega toimetulekul" töötasid ühiselt välja Euroopa Keskkonnaamet (EEA) ning Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound) ning see põhineb veebiküsitluse tulemustel. Selles uuritakse kliimaga seotud mõju kogemusi, kodus võetud vastupanuvõimemeetmeid, rakendatud kohalike meetmete tajumist ja eurooplaste valimi muret tulevase mõju pärast. Andmed, millel aruanne põhineb, on esitatud allpool andmevaaturis.

• Käesolev aruanne põhineb veebiküsitlusel, milles osales üle 27 000 vastaja 27 Euroopa riigist, ning selles tutvustatakse vastajate kogemusi kliimamõjude kohta, nende muret tulevase mõju pärast ning vastupidavusmeetmeid, mida nad on võtnud kodus ja mida nad on täheldanud oma naabruskonnas.

• Rohkem kui 80 % küsitlusele vastanutest teatas, et neid on viimase viie aasta jooksul mõjutanud vähemalt üks kliimaga seotud probleem (kuumus, üleujutused, metsa- ja maastikupõlengud, veenappus, tuul, sääse- ja puugihammustused). Kõige sagedamini teatatud probleem oli kuumus: peaaegu pooled vastanutest tundsid end oma kodus, tööl või haridusasutuses liiga kuumana, samas kui üle 60 % vastanutest teatas, et nad tundsid end väljaspool oma naabruskonda liiga kuumana.

• Üle 52 % vastanutest oli väga või üsna mures äärmiselt kõrgete temperatuuride pärast tulevikus ja 48 % tundis väga või üsna muret metsa- ja maastikupõlengute pärast. Naised, kõige nooremad vastajad (16‑29-aastased) ning Lõuna- ja Kesk- ja Ida-Euroopast pärit vastajad on tulevase kliimamõju pärast kõige rohkem mures.

• Ühel viiest vastajast ei olnud ühtegi uuringus loetletud majapidamismeedet, mille eesmärk oli kaitsta äärmuslike ilmastikutingimuste eest (nt varjutus, kliimaseade või ventilatsioon, üleujutuskindlus, vihmavee kogumine, äärmuslike ilmastikutingimuste kindlustus, varutoitesüsteem ja hädaabikomplekt).

• Vastajate tajutavad kliimamõjud ja teatatud vastupidavusmeetmed on piirkonniti väga erinevad. Kliimamõju kogesid kõige rohkem Lõuna- ja Kesk-‑eastern Europe'i vastajad. Piirkondlikult oli rühm, kus kõige väiksem osa vastanutest teatas nii kliimamõjust kui ka uuringus loetletud ametiasutuse juhitud meetmete olemasolust, pärit Põhja-Euroopast.

• Üle 38 % kõigist vastanutest väitis, et nad ei saa endale lubada suvel oma kodu piisavalt jahedana hoidmist; finantsraskustes olevate vastanute osakaal suureneb 66 %-ni.

• Võrreldes kõigi teiste vastajatega teatas kliimamõjust suurem protsent vähem jõukaid vastajaid, üürnikke või halva tervisega inimesi. Samal ajal teatas vähem nendest rühmadest pärit vastajaid, et nad võtavad vastu leibkonna tasandi kliimamuutustele vastupanu võime meetmeid või näevad, et nende naabruses rakendatakse ametiasutuste juhitud meetmeid.

• Euroopa ühiskonna heaolu ja jõukuse tagamine kiiresti muutuva kliima tingimustes nõuab kliimamõju ennetavate ja selleks valmistuvate meetmete ulatuslikku rakendamist, majapidamiste tasandi vastupidavusmeetmete taskukohasust ning ametiasutuste juhitavate kohanemismeetmete õiglast jaotamist.

See andmevaatur võimaldab kasutajatel uurida eurooplaste valimi kogemusi kliimaga seotud mõju, kodus võetud vastupanuvõimemeetmete, rakendatud kohalike meetmete tajumise ja tulevase mõjuga seotud murede kohta. Vaatajale esitatud andmed põhinevad 2025. aasta e-uuringu „Elamine ja töötamine ELis“ tulemustel.