Euroopa kliimamuutustele vastupanu võime ja riskijuhtimise raamistik

Vastupanuvõime ELi uues poliitikas – Euroopa kliimamuutustega kohanemise kava suunas

Euroopa Komisjoni poliitilistes suunistes aastateks 2024–2029 kuulutas president Ursula von der Leyen välja Euroopa kliimamuutustega kohanemise kava, et toetada liikmesriike valmisoleku ja vastupanuvõime kavandamisel. Volinik Wopke Hoekstra on võtnud juhtrolli Euroopa ühise põllumajanduspoliitikaga seotud töös ning poliitikapaketti tutvustatakse 2026. aasta teisel poolel.

Kliimamuutustele vastupanu võimele ja nendeks valmisolekule on juba pööratud erilist tähelepanu mitmes olulises ELi poliitikadokumendis, sealhulgas konkurentsivõime kompassis, põllumajanduse visioonis ja teatises järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta.

Konkurentsivõime kompassis rõhutatakse, et muutuvad kliima- ja äärmuslikud ilmastikunähtused ohustavad üha enam Euroopa majandusjulgeolekut. Vastupanuvõimet ja valmisolekut tuleb tugevdada, ajakohastades korrapäraselt kliimariskide hinnanguid ja parandades elutähtsa taristu lõimitud vastupanuvõimet. Kliimamuutustele vastupanu võime integreerimine linnaplaneerimisse, looduspõhiste lahenduste kasutuselevõtt, loodusühikute arendamine ja kohanemine põllumajanduses, säilitades samal ajal toiduga kindlustatuse, on samuti üks võimalus vältida tarneahelate kahjustamist.

Põllumajanduse visioonis kutsutakse üles looma vastupanuvõimelist põllumajandust, mida toetatakse 2027. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP). Tugevalt toetatakse põllumajandustavasid ja sekkumisi, mis muudavad kohaliku tootmise tulevastele kliimatingimustele vastavaks, ning tugevdatakse stiimuleid põllumajandustootjatele, et vähendada nende haavatavust ja kokkupuudet riskidega kohanemise kaudu põllumajandusettevõtte tasandil. Kriisiohjevahendid peaksid julgustama põllumajandustootjaid riske ennetavalt juhtima, liikmesriigid peaksid töötama välja tõhusad ja kohandatud riskijuhtimisstrateegiad põllumajanduses ning tuleks tugevdada koostööd finantsasutustega.

Teatises järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta tunnistatakse, et sagedasemad ja dramaatilisemad kliimakatastroofid põhjustavad suurt sotsiaalset ja majanduslikku kahju. Võttes arvesse finantsriske, mida 3 °C soojenemise stsenaarium võib tekitada kumulatiivsele majanduslikule kahjule (st hinnanguliselt 175 miljardit eurot, mis tähendab ligikaudu 1,4 % ELi SKPst), ei saa poliitikas ja investeerimisotsustes kliimariske tähelepanuta jätta. Mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas teatises tunnustatakse Euroopa Kontrollikoja soovitust muuta kliimamuutustega kohanemiseks ette nähtud ELi rahalised vahendid tulevikukindlaks.

Lisateavet Euroopa kliimamuutustele vastupanu võime ja riskijuhtimise integreeritud raamistiku kohta leiab Euroopa Komisjoni veebisaidilt „Kliimamuutustega kohanemine ja kliimamuutustele vastupanu võime“.