Kliimamuutustega kohanemise rahastamine ELi poolt

EL rahastab kliimamuutustega kohanemist Euroopas mitmesuguste vahendite kaudu. Mitmeaastase finantsraamistikuga 2021–2027 tagatakse, et vähemalt 25 % Euroopa eelarvest moodustavad kliimaga seotud kulud. Seetõttu tuleb kliimamuutustega kohanemise meetmed integreerida kõigisse peamistesse ELi rahastamisprogrammidesse ning nende eesmärkide saavutamise tagamiseks on kehtestatud jälgimissüsteem. Kohanemisega seotud olulised rahastamisvood on järgmised:

• Taaste- ja vastupidavusrahastu on Euroopa taastekava „NextGenerationEU“ keskne osa. Selle eesmärk on leevendada COVID-19 kriisi majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning muuta Euroopa majandus ja ühiskond kestlikumaks ja vastupidavamaks ning valmistada neid paremini ette rohe- ja digipöördega kaasnevateks probleemideks ja võimalusteks. ELi liikmesriigid vastutavad selliste riiklike taaste- ja vastupidavuskavade väljatöötamise eest, mis sisaldavad investeeringuid ja reforme Euroopa poolaasta raamistikus kindlaks tehtud peamiste probleemide lahendamiseks ning rohe- ja digipöörde toetamiseks. See hõlmab ka ELi uut kliimamuutustega kohanemise strateegiat, mille eesmärk on muuta Euroopa 2050. aastaks kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks. Lisateavet leiate siit.
• Programm LIFE on ELi keskkonna- ja kliimameetmete rahastamisvahend. Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise allprogramm aitab kaasa üleminekule kestlikule, energiatõhusale, taastuvenergial põhinevale, kliimaneutraalsele ja vastupanuvõimelisele majandusele, aidates seeläbi kaasa kestlikule arengule. Lisateavet leiate siit.
• Programm „Euroopa horisont“ on ELi peamine teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogramm. Sellega võideldakse kliimamuutuste vastu, aidatakse saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke ning edendatakse ELi konkurentsivõimet ja majanduskasvu. Lisateavet leiate siit.
• ELi kliimamuutustega kohanemise missiooni raames võib rahalisi vahendeid saada ka programmi „Euroopa horisont“ kaudu, eelkõige programmi „Euroopa horisont“ 2023.–2024. aasta tööprogrammi kaudu.
• ELi ühtekuuluvuspoliitika on ELi peamine investeerimispoliitika, mille eesmärk on muu hulgas toetada kestlikku arengut ja kodanike elukvaliteedi parandamist. Rahastamine toimub erifondide kaudu, sealhulgas:
• Euroopa Regionaalarengu Fondi (sealhulgas INTERREGi projektiderahastamine) eesmärk on tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust Euroopa Liidus, korrigeerides piirkondadevahelist tasakaalustamatust. Aastatel 2021–2027 võimaldab see investeerida arukamasse, keskkonnahoidlikumasse, paremini ühendatud ja sotsiaalsemasse Euroopasse, mis on oma kodanikele lähemal. Lisateavet õigusakti kohta leiab siit.
• Ühtekuuluvusfondi eesmärk on vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust, investeerides keskkonda ja üleeuroopalistesse transpordivõrkudesse (TEN-T).
  • TEN-E (energeetika) määrus (tegelikult läbivaatamisel). Kehtiva TEN-E määruse peamine poliitiline prioriteet on olnud parandada kõigi liikmesriikide ja piirkondade energiajulgeolekut ja omavahelist ühendatust. Võimalus on see, et energiasüsteemi tehtud ulatuslikud investeeringud peaksid võimaldama tegeleda kliimamuutustele vastupanuvõime ja nendega kohanemise aspektidega investeerimistsükli varases etapis, tagamaks, et üleminek puhtale energiale on ka kliimamuutustele vastupanuvõimeline. Üleeuroopalisi energiavõrkusid (TEN-E) käsitlevas määruses viidatakse kliimamuutustele vastupanu võimele, kuid ainult seoses teatavate projektidega, ning seda ei ole üksikasjade ja suuniste osas piisavalt edasi arendatud.
  • Üleeuroopalise transpordivõrgu (ranspordi) taristu – näiteks siseveeteed või sadamad, aga ka maanteede või raudteeliinide haavatavad osad – on äärmuslike ilmastikunähtuste (pikk põud, üleujutused jne) ajal eriti ohustatud. Seepärast on oluline kavandada TEN-T taristu nii, et see tagaks kliimamuutustele vastupanuvõime kõrge taseme. TEN-T määruses on konkreetsed nõuded, et võtta arvesse transporditaristu haavatavust seoses muutuva kliimaga ning loodus- või inimtegevusest tingitud katastroofidega, et neid probleeme lahendada. Lisateavet leiate siit.
• Õiglase ülemineku fond (mis on ka õiglase ülemineku mehhanismiüks sammas) on peamine vahend kliimaneutraalsusele üleminekust enim mõjutatud territooriumide toetamiseks, pakkudes neile kohandatud toetust. Seda rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames ühtekuuluvuspoliitika üldises raamistikus, mis on peamine ELi poliitika piirkondlike erinevuste vähendamiseks ja struktuurimuutustega tegelemiseks ELis. Lisateavet leiate siit.

Muud asjakohased õigusaktid on järgmised:

• Sihtotstarbeline InvestEU kava on õiglase ülemineku mehhanismi teine sammas. See põhineb Euroopa investeerimiskava mudelil ning koondab ühe katuse alla Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja 13 ELi rahastamisvahendit, mis on praegu kättesaadavad. Eesmärk on muuta ELi rahastamine eelarveliste tagatiste kaudu lihtsamaks ja tõhusamaks ühtsema lähenemisviisi abil, mis hõlmab ühte eeskirjade ja menetluste kogumit ning ühte tehnilise abi kontaktpunkti. Kestlikkus on programmi „InvestEU“ põhiaspekt.
• Euroopa ühendamise rahastu on rahastamisprogramm, millega toetatakse üleeuroopalisi võrke ja taristuid transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektoris. Oluline hindamiskriteerium on vastupanuvõime kliimamuutuste kahjulikule mõjule kliimatundlikkuse ja -riski hindamise, sealhulgas asjakohaste kohanemismeetmete kaudu. Lisateavet leiate siit.
• ELi liikmesriigid rakendavad Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) rahastamist maaelu arengu programmide kaudu. Maaelu arengu programme kaasrahastatakse riiklikest eelarvetest ja neid võib koostada kas riiklikul või piirkondlikul tasandil. Kui Euroopa Komisjon kiidab maaelu arengu programmid heaks ja teostab nende üle järelevalvet, siis projektide valimise ja maksete tegemisega seotud otsuseid teevad riiklikud ja piirkondlikud korraldusasutused. Iga maaelu arengu programm peab olema suunatud vähemalt neljale EAFRD kuuest prioriteedist. Üks prioriteet on edendada ressursitõhusust ning toetada üleminekut vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris. Vähemalt 30 % iga maaelu arengu programmi rahalistest vahenditest tuleb eraldada keskkonna ja kliimamuutustega seotud meetmetele. Lisateavet leiate siit.
• Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond tegutseb aastatel 2021–2027 ning toetab ELi ühist kalanduspoliitikat, ELi merenduspoliitikat ja ELi ookeanide rahvusvahelise majandamise tegevuskava. Sellega toetatakse uuenduslike projektide väljatöötamist, millega tagatakse vee- ja mereressursside säästev kasutamine. Lisateavet leiate siit.
• Liidu elanikkonnakaitse mehhanism Mehhanismi eesmärk on tugevdada ELi liikmesriikide ja kuue osaleva riigi vahelist koostööd elanikkonnakaitse valdkonnas, et parandada katastroofide ennetamist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist. Kui hädaolukord ületab riigi reageerimisvõime Euroopas ja mujal, võib ta taotleda mehhanismi kaudu abi. Lisateavet leiate siit.
• Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank toetab oma kliente nende kliimamuutuste mõju kindlakstegemisel, mis tõenäoliselt mõjutavad nende tegevust. See peaks viima kohanemisstrateegiate koostamiseni, mis suurendavad vastupanuvõimet paremate tavade kaudu, ning investeeringuteni meetmetesse ja tehnoloogiatesse, mis sobivad paremini muutuva ja muutlikuma kliimaga ning vähendavad pikaajalisi riske. Lisateavet leiate siit.
• Euroopa Investeerimispank on juba praegu üks suurimaid kliimameetmetesse ja keskkonnasäästlikkusesse investeerijaid kogu maailmas, olles suurim mitmepoolse arengupanga kliimameetmete rahastaja. EIP eesmärk on suurendada kliimameetmetele, sealhulgas kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamisele antava toetuse mahtu. Lisateavet leiate siit. Täpsemalt pakub EIP kliimamuutustega kohanemise investeerimisplatvormi(ADAPT). See hõlbustab tehniliste ja finantsteadmiste kasutamist konkreetsete investeerimis- ja turuvajaduste rahuldamiseks ning kliimamuutustega kohanemise investeeringute rahastamise kiirendamiseks. Need on investeeringud, mis võivad tugevdada linnade, taristuvõrkude, rannikualade, vesikondade, toidusüsteemide, metsade ja ökosüsteemide ning muude kliimamuutuste suhtes haavatavate tegevuste vastupanuvõimet.
• Erasmus+ on ELi programm hariduse, koolituse, noorte ja spordi toetamiseks Euroopas. Samuti võimaldab see projekti, mis varustab õpilasi kliimamuutuste mõistmisel ja õppida kollektiivset vastutust keskkonnakaitse ja edasiste kahjulike olukordade ennetamise eest. Lisateavet leiate siit.
• Programmi „Digitaalne Euroopa“ eesmärk on ületada lõhe digitehnoloogiaalaste teadusuuringute ja turuletoomise vahel. Sellest saavad kasu Euroopa kodanikud ja ettevõtjad, eelkõige VKEd. Programmi „Digitaalne Euroopa“ raames tehtavad investeeringud toetavad Euroopa Liidu rohe- ja digipöörde kahte eesmärki, tugevdades samal ajal liidu vastupanuvõimet ja digitaalset suveräänsust. Lisateavet leiate siit.

Elukestvad kliimameetmed	Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid	Climate-KIC	INTERREG	Horisontaalne Euroopa	Programm „Horisont 2020“	Euroopa ühendamise rahastu programm