All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.
See all EU institutions and bodiesELi tasandil juhindutakse kohanemisel seadusandlikest ja strateegilistest poliitikadokumentidest, millega kehtestatakse pikaajalised eesmärgid, määratakse kindlaks tegevusprioriteedid ning tugevdatakse kliimariskide juhtimist ja vastupanuvõimet kõigis sektorites ja kõigil valitsemistasanditel. Kohanemine on lõimitud mitmesugustesse ELi poliitikavaldkondadesse ja seda toetavad teadmusplatvormid, nagu Climate-ADAPT.
Põhisõnumid
Euroopa kliimamääruses on sätestatud ELi õiguslikult siduv eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja tunnistatud vajadust tugevdada kliimamuutustega kohanemist. Selles nõutakse, et EL ja selle liikmesriigid tagaksid pidevad edusammud kohanemisvõime suurendamisel, vastupanuvõime tugevdamisel ja kliimamuutuste suhtes haavatavuse vähendamisel kooskõlas Pariisi kokkuleppega.
2021. aastal vastu võetud ELi kohanemisstrateegias on esitatud pikaajaline visioon kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisest EList 2050. aastaks. Selle eesmärk on muuta kohanemine arukamaks, kiiremaks ja süsteemsemaks, tugevdades samal ajal rahvusvahelist tegevust. Strateegiaga edendatakse kliimaandmete ja -teadmiste paremat kasutamist, kohanemislahenduste väljatöötamist ja rakendamist ning kliimamuutustele vastupanuvõime integreerimist poliitikasse ja otsuste tegemisse kõigis sektorites. See on Euroopa rohelise kokkuleppe tugisammas, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppega ning aitab kaasa Sendai katastroofiohu vähendamise raamistiku eesmärkide ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. ELi kliimamuutustega kohanemise missioon toetab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kliimamuutustele vastupanu võimele ülemineku kiirendamisel.
Piirkondlikel ja valdkondlikel poliitikameetmetel on keskne roll ELi kohanemiseesmärkide elluviimisel. ELi ühtekuuluvuspoliitika, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Interregi programmidega toetatakse investeeringuid, mis tugevdavad vastupanuvõimet kliimamuutustele ja aitavad piirkondadel valmistuda kliimaga seotud riskideks. Kohanemine on üha enam integreeritud ka valdkondlikesse poliitikatesse, sealhulgas neisse, mis käsitlevad põllumajandust, vett, energeetikat, transporti ja tervishoidu. Veebilehel Climate-ADAPT Adaptation in Sectors (Kliimamuutustega kohanemine sektorite kaupa) antakse lisateavet selle kohta, kuidas kliimamuutustega kohanemist käsitletakse ELi peamistes poliitikavaldkondades.
Euroopa kliimakerksuse raamistiku (2026) eesmärk on tugevdada Euroopa valmisolekut kliimariskideks ja parandada koordineerimist asjaomaste poliitikavaldkondade vahel. Selle eesmärk on toetada sidusamat lähenemisviisi kliimamuutustele vastupanuvõimele, ühendades kohanemise, elanikkonnakaitse ja finantsriskide juhtimise, et aidata ennetada, ennetada ja ohjata kliimamuutuste kasvavat mõju ning toetada ELi kohanemisstrateegia rakendamist.
Miks on ELi kohanemispoliitika kliimamuutustega kohanemise seisukohast oluline?
Kliimariskid on Euroopas juba laialt levinud, tõsised ja kiirenevad ning nõuavad koordineeritud ja õigeaegset tegutsemist. Esimeses Euroopa kliimariskide hindamises (EUCRA) tehti kindlaks 36 suurt kliimariski, mis mõjutavad ökosüsteeme, toitu, tervist, taristut ja majandust ning millest paljud nõuavad kiireloomulisi meetmeid, nagu on näidatud allpool esitatud joonisel. ELi kohanemispoliitikaga luuakse ühine raamistik prioriteetide suunamiseks, ressursside mobiliseerimiseks ja kliimamuutustele vastupanuvõime integreerimiseks sektorite ja valitsemistasandite vahel. Sellega toetatakse koordineeritud tegevust, et vähendada haavatavust, piirata pikaajalist kokkupuudet ja ennetada kliimamõju suurenemist, tugevdades samal ajal Euroopa suutlikkust kliimariske ennetada, nendeks valmistuda ja neile reageerida.

Uuri lähemalt
Language preference detected
Do you want to see the page translated into ?









