CCTAME vana

Üleilmne varasem maakasutusest tulenev heide on hinnanguliselt ligikaudu 25 % suurem kui fossiilkütustest tulenev heide ja seda peetakse praegu suuruselt teiseks kasvuhoonegaaside heite allikaks. Euroopas on põllumajandussektor suuruselt kolmas kasvuhoonegaaside heitega sektor, mille arvele langeb 9 % 25-liikmelise ELi heitest. Projekti CC-TAME peamine idee on rakendada poliitika-mudeli-andmete ühildamise kontseptsiooni, et tagada tõhus ja tulemuslik leevendamine ja kohanemine maakasutussektoris ning maksimeerida kasu, mida saadakse poliitika kooskõlastamisest muude ELi poliitikavaldkondadega.

aastal ei olnud maakasutussektor Euroopa kliimapoliitika kujundamise mudelites üldse või oli vähe esindatud. Selle lünga täitmiseks loodi projekt CC-TAME.

Projekti CC-TAME raames hinnati põllumajandus-, kliima-, energia-, metsandus- ja muu seonduva maakasutuspoliitika mõju, võttes arvesse sellest tulenevat tagasisidet Euroopa Liidu kliimasüsteemile. Geograafiliselt selgesõnalised biofüüsikalised mudelid koos maakasutuse majanduslike mudelite integreeritud klastriga ühendati piirkondliku kliimamudeliga, et hinnata ja teha kindlaks leevendamis- ja kohanemisstrateegiad Euroopa põllumajanduses ja metsanduses.

CC-TAME erieesmärgid olid järgmised:

• luua tugev teaduse ja poliitika kokkupuutepunkt, edastades poliitikaringkondadele õigeaegset, asjakohast ja arusaadavat teavet uusimatest poliitika mõjuhinnangutest. Teaduslik-tehniline eesmärk oli hinnata praeguste ja tulevaste maakasutuse kohandamise ja leevendamise protsesside tõhusust.
• modelleerida selgesõnalist maakasutust põllumajandusettevõtte/metsa majandamise tava tasandil, võttes arvesse tekkivaid tehnoloogilisi muutusi maakasutussektoris ja sellega seotud tööstusharudes. Piirkondlikud kliimamudelid ühendati biofüüsikaliste ökosüsteemimudelitega, mis tekitasid iga geograafilise üksuse jaoks väga erinevaid tootmisvõimaluste komplekte. Moodsad majandusmudelid, mis on integreeritud kaasaegse heaoluökonoomika teooriasse, kasutasid geograafilisi selgesõnalisi biofüüsikalisi tootmisvõimalusi, et luua ülemaailmselt järjepidevaid kohalikke leevendamis- ja kohanemisstrateegiaid.

Mitme poliitilise protsessi integreerimine

CC-TAME on loonud integreeritud näidisklastri, mida kasutati maakasutusega seotud leevenduspoliitika kujundamisel ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) poliitika kujundamise raames kõigis ELi liikmesriikides. CC-TAME üldstrateegia eesmärk oli ühtlustada ja edasi arendada olemasolevaid otsuste tegemist toetavaid vahendeid maakasutussektoris, et vastata Euroopa kliimapoliitika protsessist ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist tulenevatele nõudmistele. CC-TAME vahendeid teavitasid poliitikakujundajad, kes olid huvitatud maakasutuse tavade muutmisest Kyoto protokolli järgsetel läbirääkimistel Euroopas ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kliimapoliitika režiimides. Analüüsitud poliitikameetmed hõlmasid meetmeid, mille eesmärk on suurendada või säilitada süsinikuvarusid (Kyoto protokolliga ette nähtud stiimulite riiklik rakendamine, näiteks bioenergia kasutamise edendamine (taastuvelektri direktiiv jt), samuti meetmeid, mille eesmärk on vähendada põllumajandusest tulenevat muude kasvuhoonegaaside kui CO2 heidet (CH4, N20). CC-TAME raames soovitatud alt-üles mudelid on osutunud suurepärasteks kvantitatiivseteks platvormideks, et edendada poliitika koordineerimist eri, kuid omavahel seotud poliitikavaldkondade vahel. CC-TAME mudeliklastri peamine koordineerimisfunktsioon on olnud uurimisvahendite ja -meetodite loomine alternatiivsete poliitikameetmete mõju hindamiseks ning nendega seotud kulude ja kasu hindamiseks.

Mudel Integreerimine geograafilise ja tehnoloogiliselt selge alt-üles lähenemisviisi alusel

Geograafiliselt ja tehnoloogiliselt selge alt-üles lähenemisviisi kaudu integreeriti projekti CC-TAME piirkondlik kliimamudel REMO (WP3000) ökosüsteemi juhtimise biofüüsikaliste mudelitega (WP 4000) ning täieõiguslike piirkondlike ja riiklike majandussektorite mudelitega (WP 5000). See mitmetahuline lähenemisviis ühendab geograafilise ja ajalise ulatuse ning ühendab kõik suuremad maakasutussektorid. Metoodiline lähenemisviis kombineeris maatüki tasandil toimivaid põllukultuuride/puude kasvumudeleid, millel on piisavad piirkondlikud ruumilised üksikasjad, et hinnata põllukultuuride ja puude reageerimist ja kohanemisvõimalusi. Lähenemisviis võimaldas järjepidevat sidumist kontinentaalse mastaabiga, mis tagab kindluse ja järjepidevuse kasvuhoonegaaside heidet vähendavate ja kohandavate kestlike ja kulutõhusate majandamisstrateegiate ja -poliitikate hindamisel. CC-TAME kasutas eri skaaladel paljusid mudeleid, mis võimaldavad mudeleid võrrelda, ja seega hinnati mudeli määramatust süstemaatiliselt. Usaldusväärsed ja usaldusväärsed andmed ja hindamisvahendid on loodud suurte ressursside abil.

Integreeritud poliitikastsenaariumi hindamine

CC-TAME andmeid (WP2000) ja analüüsivahendeid (WP3000, WP4000 ja WP5000) kasutati WP6000 raames mitmesuguste keskkonna-, põllumajandus-, metsa- ja energiapoliitika stsenaariumide hindamiseks. Konkreetsete analüüsitud poliitikameetmete hulka kuuluvad meetmed, mille eesmärk on suurendada või säilitada süsinikuvarusid, samuti meetmed, mille eesmärk on vähendada põllumajandusest tulenevat muude kasvuhoonegaaside kui CO2 heidet (CH4, N20). Bioloogilise mitmekesisuse suurendamine ja mulla parandamine/säilitamine on samuti olulised poliitilised eesmärgid, millega tegeleti CC-TAME uuringute raames.

Poliitikaid hinnati eraldi ja ühiselt, järgides ranget mudeli sidumise protokolli, mis töötati välja CC-TAMEs ja mida kasutati täiendavates poliitika mõju uuringutes. Maakasutuspoliitika keerukate mõjude põhjuseks on heterogeensed omadused, erinevad kasutusviisid ja füüsilised piirid. Integratsioon ja seos a) kohaspetsiifilise biofüüsikalise modelleerimise, b) mikromajandusliku põllumajandusettevõtte tasandi modelleerimise ja c) mitut sektorit hõlmava makromajandusliku modelleerimise vahel võimaldas hõlmata nii heterogeenseid looduslikke tingimusi kui ka turukohandusi globaliseeruvas maailmas GLOBIOMi kaudu, millel on rahvusvaheliselt ühendatud põllumajandus-, metsandus- ja energiaturud.

Peamine tulemus oli toimiva ja järjepideva metoodika ettevalmistamine poliitika hindamiseks LULUCFi sektoris, mis vastab ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni aruandlusnõuetele.

Lisaks kliimamuutuste leevendamise alasele tööle projektis CC-TAME rakendati piirkondlikke kliimastsenaariume ning viidi läbi täiemahuline kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise analüüs, keskendudes kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise kaasnevatele hüvedele. CC-TAME tõi erinevate kliimamuutuste stsenaariumide raames välja geograafiliselt ja ökosüsteemi tüübilt haavatavad piirkonnad. CC-TAME mudeliklastrit kasutati mitmesuguste keskkonna-, põllumajandus-, metsa- ja energiapoliitika stsenaariumide hindamiseks. Üks tulemusi oli see, et poliitikameetmed, mille eesmärk on suurendada või säilitada süsinikuvarusid, ning poliitikameetmed, mille eesmärk on vähendada põllumajandusest tulenevat muud kui CO2 kasvuhoonegaaside heidet, said samuti häid tulemusi seoses ökosüsteemide kohanemisega kliimamuutustega.

Projekti raames loodud vahendeid ja andmeid kasutati võrdlustaseme teabe andmiseks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohase aruandluse jaoks. Muu hulgas aitasid CC-TAME stsenaariumid kaasa valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viienda hindamisaruande hindamisele maakasutuse stsenaariumidega.