CLIMSAVE

Laialdaselt ollakse nõus, et kliima muutub inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heite tõttu. Sellised kliimamuutused mõjutavad ühiskonna kõiki sektoreid ja keskkonda igal tasandil, alates mandrist kuni riikliku ja kohaliku tasandini. Otsustajatel ja teistel huvitatud kodanikel peab olema juurdepääs usaldusväärsele teaduspõhisele teabele, et aidata neil reageerida kliimamuutuste mõjust tulenevatele riskidele ja hinnata kohanemisvõimalusi.

Projekti CLIMSAVE üldeesmärk oli töötada välja integreeritud metoodika, et hinnata kliimamuutuste valdkonnaülest mõju, kohanemist ja haavatavust. See on andnud teaduse sidusrühmade ja poliitikakujundajate teenistusse, pakkudes ühist platvormi kliimamuutuste mõju, haavatavuse ja nendega seotud kulutõhusate kohanemismeetmete paremaks integreeritud hindamiseks, mis hõlmab Euroopa peamisi sektoreid. Konkreetseid eesmärke oli kuus: 1) analüüsida kohanemise poliitilist ja juhtimiskonteksti; (2) töötada välja integreeritud hindamisplatvorm, mis hõlmab peamiste maastikusektorite vahelisi seoseid ja tagasisidet; (3) kohaldada integreeritud hindamisplatvormi, et hinnata kliimamuutuste mõju ökosüsteemi teenustele ja nende teenustega kohanemise võimalusi; (4) integreerida sidusrühmade panus kliimamuutuste mõju ja nendega kohanemise uuringutesse osalusstsenaariumide väljatöötamise kaudu; 5) analüüsida kohanemisstrateegiate kulutasuvust; 6) teha kindlaks haavatavuse esmase vastuvõtu keskused, kasutades mõjuparameetreid ja kohanemisvõimet eri sektorites; ning 7) uurida ebakindluse allikaid, et saada teavet asjakohaste poliitikavalikute tegemiseks.

CLIMSAVE töötas välja kasutajasõbralikku interaktiivset veebipõhist vahendit, mis võimaldab sidusrühmadel hinnata kliimamuutuste mõju ja haavatavust mitmesugustes sektorites, sealhulgas põllumajanduses, metsades, elurikkuses, rannikualadel, veevarudes ja linnaarengus. Eri sektorite mudelite sidumine võimaldab sidusrühmadel näha, kuidas nende koostoime võib mõjutada Euroopa maastikumuutusi. Seotud mudelite väljundid teisendatakse ökosüsteemi teenusteks (kasu, mida inimesed ökosüsteemidest saavad), et siduda kliimamuutuste mõju otseselt inimeste heaoluga. Samuti võimaldab see vahend sidusrühmadel uurida kohanemisstrateegiaid, et vähendada haavatavust kliimamuutuste suhtes, ning teha kindlaks, kus, millal ja millistel tingimustel võivad sellised meetmed aidata. Selles rõhutatakse erinevate kohanemisvõimaluste kulutõhusust ning sektoriülest kasu ja konflikte ning võimaldatakse uurida ebakindlust, et saada paremini teavet usaldusväärsete poliitikameetmete väljatöötamiseks.

Peamised tulemused

CLIMSAFE on üleeuroopaline projekt, mille raames on välja töötatud integreeritud hindamismeetod, mis võimaldab sidusrühmadel uurida ja mõista erinevate kohanemisvõimaluste valdkonnaülest kasu ja konflikte, et saada paremat teavet usaldusväärsete poliitikameetmete väljatöötamiseks. Peamised järeldused olid järgmised:

· CLIMSAFE integreeritud hindamise platvorm; ainulaadne kasutajasõbralik interaktiivne veebipõhine vahend, mis võimaldab Euroopa sidusrühmadel uurida keerulisi mitut sektorit hõlmavaid küsimusi, mis on seotud kogu Euroopa põllumajandus-, metsandus-, bioloogilise mitmekesisuse, ranniku-, vee- ja linnasektori mõju, kohanemise ning haavatavusega kliima- ja sotsiaal-majanduslike muutuste suhtes.

· Mitmesugused kliimamuutuste stsenaariumid, mis on integreeritud mõjuhindamise platvormi, et võimaldada kasutajatel uurida kliimamuutustega seotud ebakindluse mõju mõju ja haavatavust. Prognoosid üleeuroopalise keskmise temperatuurimuutuse kohta jäävad 2050. aastatel vahemikku 1–5^oC, samas kui sademete muutused ulatuvad 1–13% tõusust talvel kuni 2–30% languseni suvel.

· Neli vastandlikku sotsiaal-majanduslikku süžeed; välja töötatud Euroopa sidusrühmade osalusseminaride sarjas ja kvantifitseeritud, et lisada need mõjuhindamise platvormi. See tõi kaasa tugeva vastutustunde stsenaariumide suhtes, mis näitavad, et Euroopa jaoks on usutavad mitmesugused tulevikud, alates väga positiivsest (Meie oleme maailm) kuni väga negatiivseni (Kas ma peaksin jääma või peaksin minema). Nende stsenaariumide tõttu mõjutavad Euroopat märkimisväärselt nii kliima- kui ka sotsiaal-majanduslikud muutused. Linnaareng suureneb enamiku stsenaariumide puhul. Lääne- ja Põhja-Euroopas suureneb iga saja aasta tagant üleujutuses kannatada saanud inimeste arv. Elurikkuse haavatavus ja veekasutus, nii metsad kui ka majandamata maa, erinevad sõltuvalt stsenaariumist, kuid toiduainete tootmine suureneb üldiselt kogu Euroopas metsaalade arvelt, et rahuldada kasvava elanikkonna nõudlust.

· mitmesugused kohanemisvõimalused kliimamuutuste mõjuga tegelemiseks Euroopas mõjuhindamise platvormi raames; mis võimaldab kasutajal võtta arvesse nende kulusid, kapitalinõudeid, kohaldatavust, tõhusust ja teisest (sünergilist ja sektoriülest) mõju. Kohalike tingimuste ja piirangute arvessevõtmiseks on vaja üksikasjalikku hindamist.

· Kohaliku kogukonna osalejate tehtud otsustest tulenevat tõhusat kohanemist tuleb aga tugevalt toetada võimestava riikliku ja ELi institutsioonilise raamistikuga, mis hõlbustab koordineerimist ja teadmiste jagamist liikmesriikide vahel.

· haavatavuse esmase vastuvõtu keskuste kaardistamine; mis viitab sellele, et inimeste heaolu ohustavad kõige enam veestress ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine Lõuna-Euroopas ning toiduga varustatuse puudumine ja maakasutuse mitmekesisus Põhja-Euroopas.

· Kõige kindlam poliitiline strateegia (mida määratletakse kliima- ja sotsiaal-majanduslike muutuste suhtes haavatavuse kasuliku vähendamisena eri sektorites, stsenaariumides ja ruumilistes skaalades) on strateegia, mis suurendab toimetulekuvõimet sotsiaalse ja inimkapitali suurendamise kaudu.

· kohanemis- ja leevendusmeetmete läbivaatamine; mis näitasid, et peaaegu kõigil oli algselt kavandatust suurem mõju, sageli eri sektoris (sektorites), ja paljud neist olid valdkondadevahelised vastasmõjud. Need kohanemis- ja leevendusmeetmete vahelised seosed olid positiivsed, kujutades endast potentsiaalselt kulutõhusat koostoimet kliimamuutustega tegelemisel.