CONHAZ

Looduslike ohtudega seotud riskide tõhusaks vähendamiseks on vaja põhjalikult mõista looduslike ohtudega seotud kulusid. Praegused meetodid nende kulude hindamiseks kasutavad eri liiki looduslike ohtude ja mõjutatud sektorite puhul erinevaid termineid ja lähenemisviise. See võib takistada põhjalike ja võrreldavate kulunäitajate kindlakstegemist. Kulude hindamise rolli tugevdamine looduslike ohtude integreeritud juhtimise arendamisel nõuab kulude hindamise lähenemisviiside tehnika taseme kindlaksmääramist, olemasolevate lähenemisviiside nõrkade ja tugevate külgede esiletõstmist, nende kasutamise hõlbustamist ja võimalike teadmistes esinevate lünkade kindlakstegemist.

CONHAZi (looduslike ohtudega seotud kulud) eesmärk oli koguda ja sünteesida praeguseid teadmisi kulude hindamise meetodite kohta, et tugevdada kulude hindamise rolli integreeritud looduslike ohtude juhtimise ja kohanemise kavandamise arendamisel. Selle saavutamiseks on CONHAZ võtnud vastu tervikliku lähenemisviisi, võttes arvesse looduslikke ohte alates põudadest, üleujutustest ja rannikuohtudest kuni Alpide ohtudeni, samuti erinevaid mõjutatud sektoreid ja kululiike (otsesed materiaalsed kahjud, äritegevuse katkemisest tulenevad kahjud, kaudsed kahjud, immateriaalsed mõjud ja riskimaandamise kulud).

Selle konkreetsed eesmärgid on olnud järgmised:

1) koostada nüüdisaegsed kulude hindamise meetodid;

2) analüüsida ja hinnata neid meetodeid tehniliste aspektide, terminoloogia, andmete kvaliteedi ja kättesaadavuse ning teadustöö lünkade osas; ja

3) sünteesida saadud teadmised soovitusteks ning teha kindlaks edasised uurimisvajadused.

Kõigi vaadeldud ohtude (üleujutused, põuad, rannikuohud ja Alpide ohud) ja kulukategooriate (otsesed kulud, äritegevuse katkestamise kulud, kaudsed kulud, immateriaalsed kulud ja riskimaandamiskulud) puhul vaadati läbi olemasolevad kulude hindamise meetodid. Need põhinesid kirjanduse ülevaadetel, neljal ekspertide seminaril (üks igast ohukogukonnast) ja lõplikul sünteesikonverentsil. Ekspertide seminaridel tutvustati läbivaatamise esialgseid tulemusi 20–30 eksperdile ja praktikule igast ohukogukonnast ning arutati neid nendega. Seminaride peamine eesmärk oli tagada, et läbivaatamised hõlmaksid kõiki asjakohaseid meetodeid, aga ka teha kindlaks parimad tavad ja lüngad teadmistes. Lõplikul sünteesikonverentsil osales ligikaudu 60 eksperti ja praktikut kõigist erinevatest ohukogukondadest. Selle tulemuseks oli ühine arutelu meetodite ja teadmistelünkade üle ning teadusuuringute vajaduste prioriseerimine.

CONHAZi peamised tulemused on järgmised:

Poliitikaülevaade nr 1: „Costs of Natural Hazards – A synthesis“ (Looduslike ohtudega seotud kulud – süntees). Käesolevas poliitikaülevaates tehakse kokkuvõte CONHAZi peamistest tulemustest. Need hõlmavad järeldusi parimate tavade kohta, üldisi lünki teadmistes ning soovitusi tavade ja teadusuuringute kohta, samuti visiooni looduslike ohtudega seotud kulude hindamisest ja nende integreerimisest otsuste tegemisse.

Peamised soovitused on järgmised:

• Kulude hindamine on sageli puudulik ja kallutatud. Looduslike ohtudega seotud kuludest täieliku ülevaate saamiseks tuleks lisaks otsestele kuludele arvesse võtta ka äritegevuse katkemisest tulenevaid kulusid, kaudseid ja immateriaalseid/turuväliseid kulusid ning riskimaandamise kulusid.
• Kuigi viimastel aastakümnetel on tehtud edusamme, valitseb kulude hindamise kõigis osades endiselt suur ebakindlus. Seetõttu on iga hindamise puhul oluline varakult kindlaks teha peamised ebakindluse allikad ja püüda neid vähendada või käsitleda. Jääv ebakindlus kuluhinnangutes tuleks dokumenteerida ja edastada otsustajatele.
• Üks peamisi ebakindluse allikaid looduslike ohtudega seotud kulude eelhindamisel on piisavate, võrreldavate ja usaldusväärsete andmete puudumine. Euroopa tasandil tuleks kehtestada andmete kogumist toetav raamistik nii objektipõhiste kahju tagantjärele käsitlevate andmete (sündmuste analüüs) kui ka riskimaandamiskulude jaoks. Selline raamistik peaks tagama piisava üksikasjaliku teabe ja andmete kvaliteedi miinimumstandardid, et hõlbustada Euroopa ja riiklike andmebaaside arendamist ja järjepidevust.
• Üldiselt on vaja paremini mõista kahjulikke protsesse, et neid asjakohaselt modelleerida. Otsese kahju puhul on vaja mitme parameetriga kahjumudeleid, mis kajastavad paremini kahju mõjutavate parameetrite mitmekesisust, võttes arvesse ka resistentsusparameetreid.
• Kaudsete kuludega seoses on vaja rohkem uuringuid, et mõista ja modelleerida, kuidas turud toimivad väljaspool tasakaalu ja eri tasanditel. Eelkõige puudutab see tasakaalu taastamise dünaamikat pärast ohtlikku sündmust, sellega seotud sotsiaalset ja institutsioonilist koostoimet ning seda, kuidas tekitajate ootused kujunevad suure ebakindluse olukorras.
• Immateriaalsete kulude jaoks on vaja rohkem teadusuuringuid, eelkõige seoses looduslike ohtude füüsilise mõjuga keskkonnale ja inimeste tervisele.
• Riskimaandamiskulude puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata mittestruktuuriliste meetmete kulude paremale hindamisele.
• Rohkem on vaja uurida kliima- ja sotsiaal-majanduslike muutuste mõju looduslike ohtude tulevastele kuludele ja nende muutustega kohanemise kuludele. Samal ajal on endiselt oluline kindlaks teha, kuidas selliseid järeldusi saab kulude hindamise lähenemisviisidesse integreerida. Sellega seoses tuleks parandada teadmiste vahetamist looduslike ohtudega tegeleva kogukonna ja kliimamuutustega tegeleva kogukonna vahel.
• Vaja on asjakohaseid vahendeid ja suuniseid ning teadmussiiret, et toetada otsustajaid kulude hindamise näitajate integreerimisel otsustusprotsessi. Selliste vahendite või raamistike puhul tuleks teavitada kulunäitajatega seotud ebakindlusest ja seda arvesse võtta ning tagada otsustamiseeskirjade läbipaistvus.

Poliitikaülevaade nr 2: Üleujutustega seotud kulud . Käesolevas poliitikaülevaates võetakse kokku CONHAZi soovitused üleujutuskahjude asjakohase hindamise läbiviimiseks. See annab ka mõned mõtted parema juhtimiskava jaoks.

Poliitikaülevaade nr 3: Põuaga seotud kulud. Käesoleva poliitikaülevaate eesmärk on aidata poliitikakujundajatel ja praktikutel eristada eri liiki põuakulusid ning pakkuda neile tuge põuakulude hindamise olemasolevate meetodite vahel valiku tegemisel. Lisaks võivad põua leevendamise ja sellega kohanemise poliitikat käsitlevad järeldused ning lüngad teadmistes aidata neil kindlaks teha praeguse põuapoliitika tugevad ja nõrgad küljed ning vajadused selleteemaliste tulevaste teadusuuringute järele.