Econadapt

Kuna kohanemine liigub teooriast praktikasse, on suurenenud vajadus üksikasjalikuma majandusanalüüsi, sealhulgas kulude ja tulude hinnangute järele.  Seda vajadust tunnistatakse nii ELi tasandil, näiteks ELi kohanemisstrateegias, kui ka liikmesriikides. Kohanemise ökonoomika on siiski alles lapsekingades, seda nii metodoloogiliste väljakutsete kui ka praktilise rakendamise näidete osas.

Seda arvesse võttes oli projekti ECONADAPT eesmärk edendada teadmiste ja tõendite baasi kohanemise ökonoomika kohta ning muuta tulemused praktiliseks materjaliks, et aidata toetada kohanemise kavandamist ja otsustajaid. Nende eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks arendati projekti raames koos poliitikakujundajatega teadusuuringuid, et tagada nende elluviimine. See soodustas ka lõplikku levitamist kasutajakeskses vormis, mis oli suunatud lõppkasutajatele.

Projekti üldine lähenemisviis jagati kaheks peamiseks uurimisteemaks:

1.     Teha metodoloogilisi edusamme, et parandada kohanemise majanduslikku hindamist.

2.     Rakendada neid edusamme oluliste kohanemisotsuste tegemisel, st poliitikavaldkondades, kus on vaja paremaid majandusmeetodeid ja -vahendeid.

Esimene teema edendab teadusuuringuid järgmistes valdkondades:

• Täiustatud meetodid ja empiirilised andmed. Sellega töötati välja paremad meetodid kohanemiskulude ja -tulude analüüsimiseks ning laiendati selle kohaldamist mittetehnilistele võimalustele ja turuvälistele sektoritele. Samuti uuriti riskide ja ebaselguse käsitlemist, õppimis- ja valikuvõimaluste väärtusi, muutuvaid eelistusi ning kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise seoseid majanduslikus hindamises. Uuringu käigus viidi läbi esmased hindamisuuringud, et uurida kolmes riigis alternatiivsete kohanemisviiside eelistusi.

• Skaleerimine, ülekandmine, koondamine. Hindamise käigus hinnati ja koostati suunised selle kohta, kuidas kanda kohanemiskulude ja -tulude väärtused ühest uuringust teise, võttes arvesse aega ja asukohta ning kohaliku tasandi koondprobleeme makromajanduslikule tasandile.

• määramatuse analüüs. Selles käsitleti ebakindluse kvantifitseerimise (olemasolevate meetodite ja vahendite laiendamine) ning uute meetodite ja vahendite väljatöötamise probleemi.

Teises teemavaldkonnas rakendati neid edusamme peamistes poliitikavaldkondades, kasutades juhtumiuuringuid, keskendudes viiele peamisele valdkonnale, kus kohanemisökonoomika on järgmisel kümnendil oluline:

• Kliimamuutuste varajaste suurte riskide ohjamine Euroopas.  See keskendus äärmuslikele sündmustele, kuna nendega kaasnevad lühiajalises perspektiivis suured majanduslikud kulud.

• Kohanemise lisamine projektide majanduslikku hindamisse, eelkõige suurte kapitaliinvesteeringute puhul, millel on pikk eluiga ja suur kokkupuude kliimamuutustega (ja ebakindlus).

• Kaasata kliimamuutustega kohanemine poliitika hindamisse (mõjuhindamisse), eriti kui kliimamuutustega kohanemise süvalaiendamisega ELi peamistesse rahastamisvaldkondadesse on seotud suured vood.

• Teha kindlaks kohanemise makromajanduslik mõju ELis ja liikmesriikides, sealhulgas mõju riigi rahandusele, majanduskasvule ja konkurentsivõimele.

• Majandusanalüüsi meetodite väljatöötamine, et toetada ELi ja liikmesriikide rahvusvahelist arenguabi kohanemiseks arengumaades.

Projekti raames tehti juhtumiuuringud asjaomaste peadirektoraatide, liikmesriikide, piirkondlike või kohalike poliitikakujundajate sidusrühmadega. Seepärast töötati meetodid ja juhtumiuuringud välja koos kasutajarühmadega, kes kasutasid majandusandmeid kohanemisotsuste tegemiseks. Uuringu käigus korraldati mitmeid seminare, et aidata neid seoseid luua, sealhulgas suur hulk juhtumiuuringule keskenduvaid kohtumisi projekti alguses, et teha kindlaks kasutajate vajadused.

Projekti tulemused ja järeldused koondatakse meetmepaketti, milles antakse juhiseid metoodiliste ülesannete ja juhtumiuuringute näidete kohta, et aidata kaasa kohanemise majandusliku hindamise kohaldamisele. Kasutati kahetasandilist lähenemisviisi, mis hõlmas üksikasjalikke juhiseid ja empiirilisi andmeid majandusteadlastele ning nn kergeid meetodeid ja teavet teistele kasutajatele.

Projekti ECONADAPT raames on välja töötatud poliitikast lähtuv lähenemisviis teadusuuringute ja poliitikaanalüüsi kujundamiseks. See keskendub kohanemisökonoomika praktilisele rakendamisele lühiajalistes kohanemisotsustes nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis, kasutades iteratiivset riskijuhtimist ja seades esikohale vähehaaval rakendatavad võimalused.

Projekt on kõrvutanud teadmistebaasi kohanemise kulude ja tulude kohta. Need tõendid on viimastel aastatel märkimisväärselt edasi arenenud, hõlmates rohkem riske, sektoreid ja riike, kuigi paljudes valdkondades on endiselt olulisi lünki. Hilisemad uuringud näitavad, kui oluline on võtta arvesse ebakindlust ja poliitika rakendamise kulusid.

Projekt on teinud metoodilisi edusamme mitmes valdkonnas. Ta on välja töötanud kohanemisvõime hindamise majanduslikud meetodid, teinud esmaseid uuringuid, et mõista üldsuse eelistusi kohanemise suhtes, ning välja töötanud meetodid kulude ja tulude väärtuste skaleerimiseks, ülekandmiseks ja koondamiseks. Projekti raames on ebakindluse tingimustes rakendatud otsuste tegemist ka kohanemisökonoomikale, meetodite kohta kokkuvõtliku teabe ülevaatamisele ja koostamisele ning näidisrakenduste tegemisele.

Projekti ECONADAPT raames on neid metoodilisi edusamme rakendatud mitmes poliitikavaldkonnas, võttes arvesse kohanemisökonoomika peamisi prioriteete järgmisel kümnendil.

Komisjon on kaalunud kliimamuutustest tingitud ilmastikuga seotud katastroofide sagenemisega tegelemise alt-üles kulusid ja kasu ning täiendanud seda kliimamuutuste fiskaalsete tagajärgede analüüsiga, mis süvendavad praegusi riiklikul tasandil aset leidvaid katastroofe.

Komisjon on välja töötanud suunised projektide majanduslikuks hindamiseks ja teinud praktilisi juhtumiuuringuid, milles võetakse arvesse jõgede üleujutusi ja merepinna tõusu.

Samuti on komisjon töötanud välja suunised poliitika hindamiseks (mõju hindamiseks), vaadeldes süvalaiendamise arengut koos juhtumiuuringuga põllumajandussektoris. Nii projekti kui ka poliitika hindamise uuringute peamine prioriteet on olnud otsuste tegemine ebakindluse tingimustes.

Projektis on vaadeldud nii turupõhise kui ka kavandatud kohanemise laiemat majanduslikku mõju, kasutades makromajanduslikku modelleerimist, et hinnata kohanemise majanduslikke tagajärgi ülalt-alla perspektiivist.

Samuti on ta välja töötanud projektide ja poliitika hindamise raamistikud, mida kohaldatakse arengumaade kontekstis, eelkõige seoses rahvusvahelise kliimamuutustega seotud rahastamisega, ning teinud taotluse tõendamiseks mitmeid praktilisi juhtumiuuringuid.

Lisateavet projekti kohta, materjale, meetodeid, teadmisi ja suuniseid leiate ECONADAPTi teegist ja töövahenditest.