ECCONET

Kliimamuutuste mõju hindamiseks ELi siseveetranspordivõrkudele on vaja teadlaste jõupingutusi teadusvaldkondades, mis harva kattuvad (klimatoloogid, meteoroloogid, hüdroloogid, veeteede taristu haldajad, laevaehitajad, majandusteadlased ja transpordivõrgu eksperdid). ECCONETi peamine ülesanne oli koordineerida neid jõupingutusi nii, et tulemused oleksid õiged, usaldusväärsed, piisava kindlusega ning eelkõige selged ja arusaadavad poliitikakujundajatele, sidusrühmadele, tööstusharudele ja üldsusele.

ECCONET käsitles konkreetselt kliimamuutustega kohanemise teemat, käsitledes juhtumiuuringuna siseveetransporti. Projektis käsitleti nii kliimamuutuste mõju siseveeteedele kui ka kohanemismeetmeid.

Projekti ECCONET konkreetsed strateegilised eesmärgid olid järgmised:

• anda ühtne ülevaade kliimamuutuste mõjust siseveetranspordisüsteemile, mõjutatud transpordivõrgule ja laevandussektoritele ning lastisaatjatele endile;
• teha kindlaks, analüüsida ja hinnata kohanemisstrateegiaid siseveelaevade paremaks käitamiseks kliimamuutuste tingimustes, mille tulemuseks on sihipärased soovitused, poliitikasuunised ja siseveetranspordi arengukava;
• Teavitada projekti tulemustest laiemat hulka sidusrühmi, tööstusharusid, poliitikakujundajaid ja üldsust viisil, mis aitab kaasa siseveetranspordi jätkusuutlikule tulevikule.

Projekti ECCONET esimene samm oli hinnata Reini–Maini–Doonau koridori navigatsioonitingimusi tulevikus, nagu on prognoositud praegu kättesaadavates kliimamudelites. Kuna puudub üksainus parim kliimamudel, kasutab ECCONET mitmeid erinevaid mudeleid, et hinnata kliimamuutustega seotud teadmiste praegust seisu, sealhulgas selle määramatuse vahemikku. Selle vööndi valimiseks valitakse stsenaariumideks suhteliselt kuivad ja suhteliselt märjad kliimamudelid. Märg- ja kuivstsenaariumid kajastavad võimalikke tulevasi laevatamistingimusi, pöörates erilist tähelepanu madala veetasemega olukordadele.

Rõhutatakse madala veetasemega seotud olukordi, sest empiiriliselt (kulud ja kaubavedu) tõestati, et olukord Reini jõel 2003. aastal mõjutas siseveetransporti kõige rohkem. Kuigi nii kõrge kui ka madal veetase tekitab laevaliiklusele probleeme, võivad madala veetasemega kaasneda probleemid (peamiselt) suuremate kaubalaevade pikemaks ajaks läbisõidul, mis vähendab nende lastimisvõimsust. Kõrge veetase võib kaasa tuua laevasõidukeelud lühikestel ajavahemikel (1–2 päeva).

Muid kliimaga seotud muutusi, nagu muutunud jääteke või udust tingitud nähtavuse muutus, hinnatakse ECCONETis vaid lühidalt. Simulatsiooni sihtperiood on 2021–2050. Prognoosid navigatsioonitingimuste kohta kauges tulevikus on esitatud ajavahemikuks 2071–2100. Kõik tulevased muutused on väljendatud viitega „kontrolliperioodile” aastatel 1961–1990.

Paralleelselt navigatsioonitingimuste uurimisega on ECCONET uurinud kohanemismeetmete kättesaadavust sektori jaoks. Need jagati nelja klassi: laevade ja käitamisega seotud meetmed, infrastruktuuritööd, täiustatud prognoosimismeetodid ning muutused logistikas ja varude säilitamises.

Kolmandas etapis oli ECCONETi eesmärk mõista kliimamuutuste mõju transpordisektorile. Geograafilist mitmeliigilise transpordi mudelit NODUS kasutati selleks, et hinnata kliimamuutuste mõju transpordiliikide valikule ja eri liiki paatide kasutamisele.

Kliimamuutuste mõju analüüsis keskendus ECCONET kliimamudelite üksikasjalikule uuringule ja nende panusele hüdroloogiasse. Erinevalt teistest seotud kliimamuutuste mõju projektidest tugines ECCONET oma tulemustes suurele hulgale kliimastsenaariumidele, mitte ühele konkreetsele äärmuslikule stsenaariumile. Selle tulemuseks on tasakaalustatud vaade Reini-Maini-Doonau veetee piirkonna tulevasele laevatatavusele. Laevatatavuse prognoositud arengul põhineva transpordialase majandusanalüüsi tegemisel näidati, et võimalikud kliimamuutused aastatel 2005–2050 ja nende mõju Reini turule, nagu on modelleeritud kahe pikaajalise kuiv- ja märgstsenaariumiga, ei ole tõenäoliselt piisavalt tugevad, et ajendada transpordiliikide osakaalu märkimisväärset ümbersuunamist siseveetranspordilt mujale. Tegelikult on tõenäolisem, et transpordi-majanduslike taustatingimuste, näiteks kütuse hinna mõju kaalub üles kliimamuutuste mõju. Pikemas perspektiivis (kuni 2100. aastani) võivad kliimamuutused transporditingimusi oluliselt mõjutada. Kuna majandusprognooside väärtus on siiani olnud piiratud, siis hinnangut ei antud.

Samal ajal oli ECCONETi eesmärk määrata kindlaks mitu kohanemismeedet. Need jagunesid laias laastus nelja klassi: tehnoloogia ja operatiivmeetmed, taristu ja hooldus, tootmis- ja logistikaprotsessid ning veetaseme parem prognoosimine. Neid kohanemismeetmeid kontrolliti kirjanduse ülevaate, transpordi majandusliku modelleerimise, kulutõhususe analüüsi ja sidusrühmadega konsulteerimise abil.

• Laevade ja käitamisega seotud meetmete klassis hõlmavad kõige paljutõotavamad meetmed massi vähendamise tehnoloogiaid ja ühendatud konvoide kasutamist (eriti Reini jõel). Eksisteerib rohkem eksperimentaalseid lähenemisviise, nagu reguleeritavate tunnelite, lamedate kerede (puksiiride puhul) ja täispuhutavate põllede kasutamine, kuid nende kasulikkust eeldatava kliimamuutuse seisukohast ei ole võimalik tõestada. Praegu ainult 12 tundi töötavate laevade paindlik ööpäevaringne käitamine ei olnud suurte tööjõukulude tõttu kasulik.
• Infrastruktuurimeetmetega seoses järeldati, et suured infrastruktuuritööd ei ole kliimamuutuste seisukohast õigustatud. Selle põhjuseks on suured investeerimiskulud ja selliste projektide piiratud kasu kuni 2050. aastani. Isegi praegustes tingimustes on siiski tungiv vajadus veeteede, eriti Doonau veeteede parema hoolduse järele.
• Parema prognoosimise, näiteks veetaseme hooajalise prognoosimise eest vastutavad valitsusasutused. Kuigi sellist usaldusväärset prognoosi on väga raske teha, peetakse seda liiki prognooside parandamist sektori jaoks väga väärtuslikuks.
• Mis puudutab tootmisprotsesside ja laovarude muutmist, siis täheldati, et ekspediitor/ekspediitor ootab tavaliselt kinnist perioodi või kasutab praegu olemasolevat ladustamismahtu. Probleemide püsimisel kaalub kaubasaatja teise transpordiliigi, üldjuhul raudteekaubaveo kasutamist, mis on kulukam ja paindumatum lahendus. Investeeringuid varude säilitamisse ja ümberpaigutamisse peetakse ainult viimaseks abinõuks.

Kuigi kliimamuutuste eeldatav mõju kuni sajandi keskpaigani ei õigusta suuri investeeringuid kulukatesse kohanemismeetmetesse praegu prognoositavates laevatamistingimustes, tuleks rõhutada veeteede hea hoolduse tähtsust veetranspordi sujuvaks jätkumiseks Reini ja Doonau jõgedel. Lisaks seatakse projekti tulemuste põhjal kahtluse alla suundumus üha suuremate laevade suunas Reinil, kuna suuremast kandevõimest saadav kasu võib kuivades tingimustes kaduda. Esile tõstetakse erinevaid väljatöötatavaid tehnilisi ja operatiivmeetmeid, mis ei ole küll praegu kulutõhusad, kuid võivad vähendada lähiajal siseveetranspordi haavatavust ilmastikutingimuste looduslike kõikumiste suhtes. Selle uuringu piiratust tuleks tunnistada, kuna tulemused näitavad, et pärast 2050. aastat võib kliimamuutuste mõju intensiivistuda. Kokkuvõttes on vaja jõgede seisundit pidevalt jälgida ja soodustada täiendavaid uuringuid.

Asjaomased tooted on järgmised:

• Heyndrickx C., Breemersch B., Bruinsma F. (2012) kohanemisstrateegiate kulutõhususe analüüs. ECCONETi tulemus D4.2
• Jonkeren, O. E. (2009), inglise keeles. „Adaptation to Climate Change in Inland Waterway Transport“ (Kliimamuutustega kohanemine siseveetranspordis), Tinbergeni Instituudi uurimisseeria raamat nr 460.
• Schweighofer, J., Hartl, T., Nilson, E., Klein, B., Klein Tank, A., Prozny, T., Balint, G., Gnandt, B., Horanyi, A., Szépszó, G. (2010) Valitud laevateed ja praegused kliimatingimused. ECCONETi tulemus 1.1
• Simoner M., Schweighofer J., Nilson E., Lingemann I., Klein B. (2012) Ülevaade taristu kohandamise meetmetest ja sellest tulenevatest heitestsenaariumidest. ECCONETi tulemus 2.1.2