IMPACT2C

Poliitilised arutelud Euroopa eesmärgi üle piirata globaalset soojenemist 2 °C-ni võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega nõuavad, et arutelud põhineksid parimatel olemasolevatel teadusandmetel prognoositava mõju kohta. Lisaks on poliitikakujundajate peamine mure erinevus ja võimalik kasu sellest, kui hoida soojenemine alla 2 kraadi. See teave võib olla oluline motivaator ülemaailmsetel läbirääkimistel ja meetmete võtmisel seoses süsinikdioksiidi heitkogustega. Sellega seoses järgis IMPACT2C mitme kliima ja mitme mõju mudelil põhinevat lähenemisviisi, mis annaks usaldusväärset teavet kliimamuutuste ja nende mõju kohta Euroopas ning peamiste väljaspool Euroopat asuvate haavatavuse esmase vastuvõtu keskuste kohta +1,5, +2 ja +3 kraadi Celsiuse järgi.

IMPACT2C üldeesmärgid olid järgmised:

• kvantifitseerida prognoositavad kliimamuutused Euroopas ja peamistes väljaspool Euroopat asuvates haavatavates piirkondades temperatuuril alla +2 °C, kasutades mitmesuguseid ülemaailmseid ja piirkondlikke kliimamudeleid;
• kvantifitseerida prognoositud mõju mitmes eri majandussektoris, kus temperatuur ei ületa 2 °C;
• kvantifitseerida prognoositud mõju +2 °C maailmas sektoriülesest perspektiivist, nt eriti haavatavates piirkondades, mis kannatavad mitmekordse mõju all, kus võib tekkida kumulatiivne mõju (nt Vahemere piirkonnas), ja seoses valdkondadevaheliste teemadega (nt linnad ja tehiskeskkond).

IMPACT2C kasutas mitut mudelit valdkondadevahelises rahvusvahelises eksperdirühmas ja hindas mõju mitmes majandussektoris, sealhulgas vee-, energeetika-, taristu-, ranniku-, turismi-, metsandus-, põllumajandus-, ökosüsteemi teenuste ning tervise- ning õhukvaliteedi ja kliima koostoimet.

IMPACT2C raames võeti kasutusele järgmised peamised uuendused:

• Ühtlustatud sotsiaal-majanduslikud stsenaariumid tagamaks, et nii individuaalsed kui ka sektoriülesed hindamised oleksid nii mõju kui ka kohanemise puhul kooskõlas 2 °C (ning 1,5 °C ja 3 °C) stsenaariumidega, nt seoses põllumajanduse ja metsanduse vahelise maakasutusest tuleneva survega.
• Ebakindluse keskne teema ja metoodiline raamistik, mis integreeris ebamäärasuse eri sektorites ja nende vahel järjepideval viisil. Sellega tõhustati kohanemismeetmete analüüsi ebakindlates tingimustes.
• Sektorianalüüside täiendamiseks võeti kasutusele sektoriülene perspektiiv. Eriti haavatavates valdkondades, millel on mitu mõju, tehti mitu juhtumiuuringut, milles keskenduti valdkondadevahelisele suhtlusele ja valdkondadevahelistele teemadele (linnad). Projekti käigus hinnati ka kliimamuutuste mõju mõnes maailma kõige haavatavamas piirkonnas: Bangladesh, Aafrika (Niiluse ja Nigeri vesikond) ja Maldiivid. Lisaks püüti projektiga teavitada poliitikakujundajaid projekti tulemustest, koostades mitu poliitikaülevaadet, milles tehti kokkuvõte peamistest tulemustest ja poliitilisest mõjust.

Projekti IMPACT2C raames tehtud analüüside tulemused on üksikasjalikult esitatud kasutajasõbralikus interaktiivses IMPACT2C veebiatlases. See näitab 2 °C globaalse soojenemise mõju erinevatele Euroopa sektoritele ja mõnedele peamistele haavatavatele piirkondadele väljaspool Euroopat.

Lisaks kajastuvad projekti peamised tulemused mitmes poliitikaülevaates, mis hõlmavad järgmist:

Poliitika lühikokkuvõte nr 1: IMPACT2C kliima modelleerimise varajaste tulemuste analüüs. Käesolevas poliitikaülevaates esitatakse kokkuvõte projekti esialgsetest järeldustest, andes ülevaate kliima modelleerimise analüüsist saadud peamistest kogemustest.

Poliitikaülevaade nr 2: IMPACT2C modelleerimise tulemused: kliimamuutused ja merevee taseme tõus võrreldes 2 °C kliimaga. Käesolevas poliitikaülevaates esitatakse kokkuvõte üksikasjalikest piirkondlikest kliima modelleerimise tulemustest Euroopa jaoks.

Poliitikaülevaade nr 3: IMPACT2C modelleerimistulemused 2 °C kliima kohta peamistes ülemaailmsetes haavatavates piirkondades. Käesolevas poliitikaülevaates esitatakse kokkuvõte järeldustest 2 °C mõju kohta peamistele haavatavusega seotud ülemaailmsetele tulipunktidele, keskendudes Maldiividele, Bangladeshile ning Nigerile ja Ülem-Sinise Niiluse vesikondadele Aafrikas.

Mõned IMPACT2C raames tulevase +2 °C maailma jaoks tehtud analüüside peamised tulemused on järgmised:

• Enamikus Euroopa piirkondades ületab prognoositav pinna soojenemine globaalse keskmise 2 °C;
• Sademete keskmise aastase muutuse prognoosid näitavad märjemaid tingimusi Põhja-Euroopas ja kuivemaid tingimusi Lõuna-Euroopas;
• Oodata on äärmuslike sündmuste sageduse suurenemist kogu Euroopas;
• Prognoositakse, et kuumalained kahekordistuvad, samas kui äärmuslikud sademed kipuvad intensiivistuma;
• Mõju ruumiline ja valdkondlik jaotus on Euroopas keeruline ning mõned valdkonnad ja sektorid võivad sellest kasu saada, samas kui teised võivad kannatada negatiivse mõju all;
• Suve põhiturismi puhul võib Kesk- ja Põhja-Euroopa piirkondade atraktiivsus suureneda, samas kui mõnes Vahemere piirkonnas, peamiselt Hispaanias, Itaalias ja Kreekas, võib esineda soojenemist, mis annab neile turismi jaoks optimaalse mugavuse taseme;
• Talvise turismi nõudluse kohta näitab analüüs, et ohus on kuni 10 miljonit ööbimist, kusjuures see mõju mõjutab kõige rohkem Itaaliat ja Austriat;
• Energiasektoris näitavad tuuleenergia ja fotogalvaanilise päikeseenergia potentsiaali muutused enamikus Euroopa osades maailmas, kus temperatuur on +2 °C, vähest või olematut muutust. Prognoositakse suuremaid muutusi hüdroenergia kogupotentsiaalis, kusjuures Põhja-Euroopa piirkonnad suurenevad kuni 20 %, samas kui Lõuna-Euroopa piirkondades võib vähenemine olla kuni 20 %;
• Tervishoiusektoris on muutused osoonis ja tahketes osakestes kahekraadises maailmas väikesed ning õhusaastepoliitika avaldab nende saasteainete muutustele olulisemat mõju;
• Soojusega seotud suremus suureneb Euroopas eeldatavasti keskmiselt ligikaudu 23 000 täiendava soojusega seotud surmajuhtumi võrra. Need mõjud mõjutavad eriti Kreekat, Hispaaniat, Küprost, Bulgaariat, Ungarit ja Rumeeniat;
• Põllumajandussektoris prognoositakse vihmast toidetud põllukultuuride kalorsuse vähenemist ligikaudu 1,6 %, kusjuures tugev negatiivne mõju on koondunud Lääne- ja Lõuna-Euroopasse;
• Metsandussektoris suurenevad tootlikkuse muutused kogu Euroopas prognooside kohaselt 10–20 %;
• Veesektoris prognoositakse üleujutuste äärmuslike suurusjärkude märkimisväärset suurenemist Kesk- ja Lõuna-Euroopa osades, samas kui Põhja-Euroopas prognoositakse üleujutuste äärmuslike suurusjärkude vähenemist. Teisest küljest prognoositakse, et vooluhulgaga seotud põuad muutuvad Lõuna-Euroopas intensiivsemaks, samas kui Skandinaavia ja Ida-Euroopa osades võib vooluhulgaga seotud põud muutuda vähem intensiivseks;
• Rannikualadel ulatuvad meretaseme tõusuga seotud üleujutused prognooside kohaselt 50 miljoni euroni aastas Ühendkuningriigis, Madalmaades, Belgias ja Prantsusmaal;
• Lääne- ja Ida-Aafrika keskmise pinnatemperatuuri muutuste prognoosid näitavad, et prognoositav soojenemine on suurem kui ülemaailmne keskmine +2 °C;
• Aastase sademetehulga muutuste prognoosid Lääne-Aafrika kohta näitavad mõõdukat kasvu, samas kui Ida-Aafrika kohta selget suundumust ei prognoosita.