Kliimamuutustega kohanemine

Kliimamuutustega kohanemine

Miks tuleks muid probleeme arvesse võttes kaaluda kliimamuutustega kohanemist? Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) hinnangul on kliimasüsteemi soojenemine üheselt mõistetav ja alates 20. sajandi keskpaigast on peamine põhjus inimtegevus. See on seotud atmosfääri ja ookeani soojenemisega, globaalse veetsükli muutustega, lume ja jää vähenemisega, globaalse keskmise meretaseme tõusuga ja muutustega mõnes äärmuslikus kliimas. Globaalse soojenemise mõju on juba näha ja see jätkub veel paljude aastate jooksul. Kohanemisstrateegiaid on vaja kõigil haldustasanditel: kohalikul, piirkondlikul, riiklikul, ELi ja rahvusvahelisel tasandil. Kuna kliimamõju tõsidus ja laad on Euroopa eri piirkondades erinev, tehakse enamik kohanemisalgatusi piirkondlikul või kohalikul tasandil. Euroopa elanikkonna, majandussektorite ja piirkondade suutlikkus toime tulla ja kohaneda on erinev. Kliimamuutustega kohanemine on seega äärmiselt oluline, et tulla toime kliimamuutuste praeguse varieeruvuse ja vältimatu mõjuga. Samuti aitab see ära kasutada kõiki tekkivaid võimalusi.

Euroopa kliimamääruses on sätestatud Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatud eesmärk muuta Euroopa majandus ja ühiskond 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Euroopa kliimamääruses kutsutakse kliimamuutustega kohanemise valdkonnas üles võtma järgmisi meetmeid (artikkel5):

1. Asjaomased liidu institutsioonid ja liikmesriigid tagavad pidevad edusammud kohanemis- ja vastupanuvõime suurendamisel ning kliimamuutuste suhtes haavatavuse vähendamisel kooskõlas Pariisi kokkuleppe artikliga 7.
2. Komisjon võtab kooskõlas Pariisi kokkuleppega vastu kliimamuutustega kohanemist käsitleva liidu strateegia ja vaatab selle korrapäraselt läbi käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 punktis b sätestatud läbivaatamise raames.
3. Asjaomased liidu institutsioonid ja liikmesriigid tagavad ka, et liidu ja liikmesriikide kohanemispoliitika on sidus, vastastikku toetav, pakub kaasnevaid hüvesid valdkondlikule poliitikale ning töötab selle nimel, et kliimamuutustega kohanemine integreeritaks järjepideval viisil paremini kõikidesse poliitikavaldkondadesse, sealhulgas vajaduse korral asjakohastesse sotsiaal-majanduslikesse ja keskkonnapoliitikatesse ja -meetmetesse ning liidu välistegevusse. Nad keskenduvad eelkõige kõige haavatavamatele ja mõjutatud elanikkonnarühmadele ja sektoritele ning teevad kodanikuühiskonnaga konsulteerides kindlaks sellega seotud puudused.
4. Liikmesriigid võtavad vastu ja rakendavad riiklikud kohanemisstrateegiad ja -kavad, võttes arvesse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud liidu kliimamuutustega kohanemise strateegiat ning tuginedes usaldusväärsetele kliimamuutuste ja haavatavuse analüüsidele, eduhinnangutele ja näitajatele ning juhindudes parimatest kättesaadavatest ja uusimatest teaduslikest tõenditest. Liikmesriigid võtavad oma riiklikes kohanemisstrateegiates arvesse asjaomaste sektorite, muu hulgas põllumajanduse ning vee- ja toidusüsteemide erilist haavatavust, samuti toiduga kindlustatust, ning edendavad looduspõhiseid lahendusi ja ökosüsteemipõhist kohanemist. Liikmesriigid ajakohastavad strateegiaid korrapäraselt ja lisavad nendega seotud ajakohastatud teabe määruse (EL) 2018/1999 artikli 19 lõike 1 kohaselt esitatavatesse aruannetesse.
5. Komisjon võtab 30. juuliks 2022 vastu suunised, milles sätestatakse ühised põhimõtted ja tavad oluliste füüsiliste kliimariskide kindlakstegemiseks, liigitamiseks ja usaldatavusnõuete kohaseks juhtimiseks projektide ja programmide kavandamisel, arendamisel, elluviimisel ja seirel.

Euroopa Komisjoni poliitilistes suunistes aastateks 2024–2029 kuulutas president Ursula von der Leyen välja Euroopa kliimamuutustega kohanemise kava, et toetada liikmesriike valmisoleku ja vastupanuvõime kavandamisel.

Kuna kliimamõju tõsidus ja laad on Euroopa eri piirkondades erinev, tehakse enamik kohanemisalgatusi piirkondlikul või kohalikul tasandil. Euroopa elanikkonna, majandussektorite ja piirkondade suutlikkus toime tulla ja kohaneda on erinev. Seepärast on kliimamuutustega kohanemine väga oluline, et tegeleda kliimamuutuste praeguse varieeruvuse ja vältimatu mõjuga, samuti konkreetsete haavatavustega seoses vanuse, tervise, elukoha, sotsiaal-majandusliku staatuse ja muude aspektidega. Seega tuleb õiglase, ümberkujundava ja pikaajalise kliimamuutustega kohanemise poliitika ja meetmete rakendamisel nõuetekohaselt arvesse võtta põhimõtet „kedagi ei jäeta kõrvale“, mida nimetatakse ka „õiglaseks kohanemiseks“ või „õiglaseks vastupanuvõimeks“, et vältida sobimatuid tavasid, riskide ümberjaotamist või olemasoleva ebavõrdsuse suurendamist ning vältida „võitjate“ ja „kaotajate“ loomist. Samuti aitab see tagada kohanemispoliitikast ja -meetmetest saadava kasu õiglase jaotamise.

Euroopa Keskkonnaameti aruanne 4/2025 „Sotsiaalne õiglus kliimamuutusteks valmistumisel: kuidas õiglane vastupanuvõime võib tuua kasu kogukondadele kogu Euroopas, esitatakse uusimad kättesaadavad tõendid õiglase vastupanuvõime kohta ning antakse ajakohastatud ülevaade selle praegusest olukorrast ELi, riikliku ja piirkondliku tasandi poliitikas ja kavandamises ning tegevusprioriteetidest. Selles uuritakse, kuidas käsitletakse ja rakendatakse õiglast vastupanuvõimet neljas põhisüsteemis: tehiskeskkond, põllumajandus ja toit, vesi ja transport. See pakub poliitikakujundajatele ja praktikutele praktilisi suuniseid, mis heidavad valgust sellele, kus kohanemismeetmed võivad tahtmatult süvendada olemasolevat ebavõrdsust nendes süsteemides, koos inspireerivate näidetega praktilistest lähenemisviisidest, mida kasutatakse tagamaks, et kedagi ei jäeta kõrvale.