1.3 Vajalike inim- ja rahaliste ressursside hindamine ning pikaajalise rahastamise võimalike allikate kindlakstegemine

1.3 Vajalike inim- ja rahaliste ressursside hindamine ning pikaajalise rahastamise võimalike allikate kindlakstegemine

Kohanemispoliitika edukaks väljatöötamiseks, arendamiseks, rakendamiseks, järelevalveks ja hindamiseks on vaja kooskõlastamiseks piisavalt töötajaid, tööaega ja rahalisi vahendeid ning see tuleb tagada pikas perspektiivis.

Teine oluline tegur on rahastamine kas riiklikul tasandil, ELi vahenditest või piirkondlikest ja kohalikest fondidest, samuti mõnest rahvusvahelisest finantseerimisasutusest, nagu Euroopa Investeerimispank (EIP) või Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD). Äärmiselt oluline on juurdepääs rahastamisele ja selle kombineerimine, eelkõige avaliku ja erasektori allikatest väljaspool ELi tasandit.

ELi programmid, mida kõige tõenäolisemalt kaasrahastatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames kliimamuutustega kohanemiseks (paljud juba teevad seda), hõlmavad järgmist: taaste- ja vastupidavusrahastu, programm LIFE, ÜPP (peamiselt Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond); Ühtekuuluvusfond; Euroopa Regionaalarengu Fond (eelkõige INTERREGi kaudu); programm „Euroopa horisont“; õiglase ülemineku fond; Euroopa Sotsiaalfond; Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ja teised.

Kohanemismeetmete rakendamisel muutub väga oluliseks süvalaiendamine, mille eesmärk on luua koostoimet ja vältida tarbetuid kulusid. Kohanemismeetmeid saab väheste kuludega integreerida valdkondlike poliitikameetmete olemasolevatesse vahenditesse, nt süvalaiendamise kaudu.

Asjakohane teave kliimamuutustega kohanemiseks eraldatavate ELi rahaliste vahendite kohta on esitatud siin.

.