2.2 Kliimamõjude, haavatavuse ja riskide hindamise raamistikud

2.2 Kliimamõjude, haavatavuse ja riskide hindamise raamistikud

Kliimaga seotud riskide keerukuse, ohu-, kokkupuute- ja haavatavustegurite koosmõju ning andmete ja protsesside mõistmise suure ebakindluse tõttu on kliimariske vaevu võimalik deterministlikul viisil mõõta. Selle asemel on riskihindamine enamikul juhtudel sünteetiline ja kokkulepitud hindamine, mis põhineb teabekogumil, mis koosneb faktidest (nt kliimavaatlused, varasemad sündmused), simulatsioonidest (nt kliimaprojektsioonid, hüdroloogilised mudelid), aga ka poolkvantitatiivsetest või kvalitatiivsetest uuringutest, eksperditeadmistest ja narratiividest.

Riskihindamiseks kasutatavad meetodid on sageli kombinatsioon ülalt-alla hindamistest, mis põhinevad tavaliselt kvantitatiivsetel andmetel (nt loendusandmed, vähendatud kliimamudelid) ning kasutavad kaardistamis- ja alt-üles meetodeid, mis tavaliselt kasutavad riskide kindlakstegemiseks kohalikke teadmisi ja on oma olemuselt üsna kvalitatiivsed. Näitajatel põhinevates riskihindamistes kasutatakse näitajate kogumeid, mis võivad olla nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed ning mida saab hinnata nii modelleerimise kui ka sidusrühmadega konsulteerimise kaudu. Ülevaade Euroopas kasutatavatest meetoditest on esitatud Euroopa Keskkonnaameti aruandes nr 1/2018. Linnade kohanemist toetavas vahendis kirjeldatakse üksikasjalikumalt samme, mida soovitatakse CCIVA jaoks spetsiaalselt linnade jaoks. Üldist lähenemisviisi kohaldatakse siiski ka suuremate üksuste, näiteks piirkondade või riikide suhtes.

Üks raamistik kliimariskide süstemaatiliseks kontseptualiseerimiseks kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma riskihindamise kontseptsiooniga on nn mõjuahelad. Mõjuahelad on põhjuse-tagajärje ahelad, mis illustreerivad kõiki peamisi tegureid ja protsesse, mis põhjustavad konkreetset kliimariski, ning omistavad need tegurid komponentide ohule, haavatavusele ja kokkupuutele. Mõjuahelad töötatakse tavaliselt välja kaasaval viisil koos sidusrühmade ja ekspertidega. Mõjuahelad aitavad paremini mõista, süstematiseerida ja prioriseerida tegureid, mis juhivad kliimamõjuga seotud riske konkreetses probleemses süsteemis. Mõjuahelad võivad soodustada arutelu kohanemisvajaduse üle juba riskihindamise varases kvalitatiivses etapis. Operatsiooniriski hindamiseks võib sobivate meetodite, näiteks mudelite, näitajate, läbivaatamise või eksperdipõhise hindamise valimisel aluseks võtta mõjuahelad. Sageli on nende meetodite kombinatsioon soovitatav. Lisateavet mõjuahelapõhiste hindamiste kohta vt näiteks haavatavuse allikate käsiraamatu riskilisast.