Mida tähendab ebakindlus?

Kliimamuutustega kohanemine tekitab probleeme otsustajatele, kes peavad nüüd otsustama, kas ja kuidas kohandada tegevust, süsteeme ja sektoreid kõigil geograafilistel tasanditel muutuva kliimaga.

Ebakindlus ei ole seotud üksnes kliimamuutuste ja nendega kohanemisega. Paljud teised teadus- ja poliitikavaldkonnad seisavad oma töös silmitsi suure ebakindlusega. Ebakindlus on keeruline mõiste, mida saab kirjeldada mitmel viisil ja selle arvestamine otsuste toetamisel on aja jooksul arenenud. Mõned asjakohased määramatuse kirjeldused on järgmised:

• Ebatäielikud teadmised, mis võivad tuleneda teabe puudumisest või lahkarvamustest selle kohta, mis on teada või isegi teada. Sellel võib olla mitut liiki allikaid, alates andmete ebatäpsusest kuni ebaselgelt määratletud mõistete või terminoloogiani või inimeste käitumise ebakindlate prognoosideni. Ebakindlust saab seega väljendada kvantitatiivsete näitajatega (nt tõenäosustiheduse funktsioon) või kvalitatiivsete väidetega (nt kajastades eksperdirühma hinnangut) (IPCC 2014. aasta 5. aruanne).
• Kindlustunde aste, mis otsustajal on konkreetsete otsuste võimalike tulemuste ja/või nende tulemuste tõenäosuse suhtes. Usalduse puudumise põhjuste hulka võib kuuluda hinnang, et teave on puudulik, hägune, ebatäpne, ebausaldusväärne, ebaselge või võib olla vale (Refsgaard et al. 2007).

Millised on peamised ebakindluse allikad kohanemise kavandamisel?

Kohanemiskavade koostamise toetamiseks saab kasutada mitmesuguseid teabeallikaid ja andmeid. Teave varasema ja prognoositava kliima kohta on üks mitmest teabeliigist, mida kasutatakse kliimamuutustega kohanemise kavandamise toetamiseks. Teised tüübid hõlmavad tavaliselt teavet, mis on saadud näiteks: mõju hindamise mudelid, varasemad kogemused kliima muutlikkuse ja muutustega tegelemisel, sotsiaal-majanduslikud tingimused, poliitiline kontekst, turukontekst (ettevõtjate puhul) ja muutuste ootused nendes kontekstides.

Mis tahes teave, mis on seotud looduslike ja sotsiaalsete süsteemide tulevaste tingimustega, on ebakindel, mida selle teabe kasutajad peaksid teadma. Mõned peamised kliimamuutuste mõju ja nendega kohanemisega seotud ebakindluse allikad on järgmised (Euroopa Keskkonnaamet, 2017):

• mõõtmisvead, mis tulenevad ebatäiuslikest vaatlusseadmetest (nt vihmamõõturid) ja/või andmetöötlusest (nt satelliidiandmetel põhineva pinnatemperatuuri hindamise algoritmid);
• agregeerimisvead, mis tulenevad ebatäielikust ajalise ja/või ruumiandmete katvusest;
• Kliimasüsteemis toimuvatest ettearvamatutest looduslikest protsessidest tulenev looduslik varieeruvus (kliima sisemine varieeruvus; nt atmosfääri ja ookeani varieeruvus), kliimasüsteemi mõjutamine (nt tulevased vulkaanipursked) ja/või kliimatundlikes keskkonna- ja sotsiaalsüsteemides (nt ökosüsteemi dünaamika);
• mudelipiirangud (kliima- ja kliimamõju mudelite puhul), mis tulenevad mudelite piiratud eraldusvõimest (nt pilvefüüsika selge eraldusvõime takistamine), puudulikust arusaamisest Maa süsteemi üksikutest komponentidest (nt dünaamilised jääkihiprotsessid) või nende vastastikmõjust ja tagasisidest (nt tagasiside kliima ja süsiniku tsükli kohta) ja/või puudulikust arusaamisest vaadeldavast keskkonna- või sotsiaalsüsteemist (nt demograafiline areng üleujutusriski piirkondades);
• Tulevased (kasvuhoonegaaside ja aerosoolide) heitkoguste trajektoorid määravad tulevaste kliimamuutuste ulatuse ja kiiruse. Tulevased heitetasemed sõltuvad demograafilisest, majanduslikust ja tehnoloogilisest arengust ning rahvusvahelistest kokkulepetest kliimamuutuste leevendamiseks (eelkõige ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames);
• mitteklimaatiliste (sotsiaal-majanduslike, demograafiliste, tehnoloogiliste ja keskkonnaalaste) tegurite edasine areng määrab, kuidas konkreetne kliimamuutus mõjutab keskkonda ja ühiskonda;
• Tulevased muutused ühiskondlikes eelistustes ja poliitilistes prioriteetides määravad kindlaks, kui suurt tähtsust omistatakse konkreetsele kliimamõjule (nt bioloogilise mitmekesisuse vähenemine kohalikul või piirkondlikul tasandil).

Miks on otsuste tegemisel oluline arvestada ebakindlusega?

Kliimamuutustega kohanemine kujutab endast keerulist metoodilist väljakutset. Selles kutsutakse üksikisikuid üles tegema otsuseid, millel võivad olla väga pikaajalised tagajärjed, tuginedes puudulikele teadmistele ja/või ebakindlale teabele tulevaste muutuste kohta.

Mõned põhjused, miks on oluline arvestada ebakindlust kohanemisotsuste tegemisel, on järgmised (Street and Nilsson 2014):

• Ebakindlus on omane. Ebakindlusega arvestamine on otsuste tegemise oluline osa, kuna see on omane kõigile tõenditele ja otsustele. See on toetavate andmete ja teabe lahutamatu osa, eelkõige, kuid mitte ainult tulevikuga seotud andmete ja teabe puhul. Sellega seotud ebakindluse asjakohane arvessevõtmine tõendites aitab neid tõendeid paremini mõista ja võib suurendada nende kasulikkust otsustusprotsessides;
• Asjakohasem ja kindlam otsuste tegemine. Teadlikumate, asjakohasemate ja kindlamate otsuste tegemiseks on väga oluline tunnistada ebakindluse olemust ja omadusi ning kajastada neid selles, kuidas seonduvaid tõendeid kasutatakse. Tunnistades ja kaaludes ebakindlust, selle asemel et oodata kergesti tuvastatavaid ja deterministlikke tulemusi, muutub ebakindlus paremini hallatavaks. Selle tulemusena on võimalik sõnastada sidusad otsused ja poliitikad;
• Halvasti kohanemise potentsiaali minimeerimine. Ebakindluse mittepiisav arvessevõtmine suurendab tõenäosust, et võetud meetmed on ebapiisavad, sobimatud või suurendavad haavatavust. Teadmistebaasi ebakindluse tähelepanuta jätmise korral on väärkohanemise tõenäosus suurem;
• Ebakindluse eiramine peidab endas riske. Ebakindluse eiramine võib kahjustada tõhusat riskijuhtimist, kuna ebakindlusest tulenevaid riske lihtsalt eiratakse ja neid ei võeta võetavates meetmetes arvesse.

Muud peamised teemad:

2. Kuidas ebakindlusest teavitatakse?

3. Kuidas võtta arvesse ebakindlust?