1.5 Rahastamise ja rahastamise kindlakstegemine ja hankimine

Rahalisi piiranguid nimetatakse sageli takistuseks kohanemismeetmete algatamisel ja rakendamisel kohalikul tasandil. Kliimamuutustega kohanemise rahastamine on siiski olemas ja seda saab kombineerida eri allikatest – rahvusvahelistest, ELi, riiklikest ja kohalikest, nii avaliku kui ka erasektori allikatest. Selle takistuse ületamiseks on olulised head teadmised olemasolevatest rahastamisvõimalustest. Samuti on oluline kaaluda kliimamuutustega kohanemise integreerimist praegustesse planeerimisprotsessidesse ja olemasolevatesse eelarvetesse.

Kohanemismeetmete rahastamine tähendab raha, mida avalik-õiguslikud või eraõiguslikud asutused (nt sihtasutused) annavad tasuta konkreetse kohanemispoliitika eesmärgi või kokkulepitud eesmärgi täitmiseks, nt toetusena. Antud kapitali tagasimaksmine ei ole nõutav, kuid rahaliste vahendite eesmärgipärase kasutamise tagamiseks on olemas konkreetsed lepingulised nõuded. Teisest küljest viitab rahastamine kapitali andmisele koos kohustusega maksta see hiljem tagasi (võlainstrument) ja kannab tavaliselt "kulu" - protsenti intressist.  Tavaliselt antakse seda laenuna või muud liiki rahastamisvahendina, mida tavaliselt pakub finantsasutus.

Kliimamuutustega kohanemise rahastamine Euroopa omavalitsuste tasandil on kättesaadav mitme ELi rahastamisvahendi, riiklike, piirkondlike ja kohalike fondide ning rahvusvaheliste finantseerimisasutuste ja erasektori rahastajate organisatsioonide kaudu:

• Kliimamuutustega kohanemine on üks programmi LIFE prioriteetsetest valdkondadest. Programmist kaasrahastatakse parimate tavade projekte ning katse- ja näidisprojekte, mis aitavad toetada jõupingutusi, mille eesmärk on suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele, sealhulgas eelkõige linnapiirkondades.
• ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmi „Horisont 2020“ eesmärk on eraldada 35 % selle eelarvest kliimaga seotud teadusuuringutele. See nõuab ka lõppkasutajate ja sidusrühmade kaasamist, mis avab uksed linnade kaasamiseks. Sellele järgneb 2021. aastal programm „Euroopa horisont“, mis hõlmab ka kliimamuutustega kohanemise teemavaldkonda. 2020. aastal kuulutatakse välja täiendav Euroopa rohelise kokkuleppe projektikonkurss, mille teemad on seotud kliimamuutustega kohanemisega.
• Kliimamuutustega kohanemine on integreeritud kõigisse ELi struktuuri- ja investeerimisfondidesse. Nende hulka kuuluvad ühine põllumajanduspoliitika (peamiselt Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond); Ühtekuuluvusfond; Euroopa Regionaalarengu Fond (eelkõige INTERREGi kaudu), Euroopa Sotsiaalfond; ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond. Riiklikud ametiasutused vastutavad nende vahendite haldamise eest asjaomases liikmesriigis ja nende poole võib pöörduda täiendava nõu saamiseks.
• Riiklik ja piirkondlik rahastamine: Riiklikul ja piirkondlikul tasandil võib olla võimalik saada rahalisi vahendeid nii kohanemise kavandamiseks ja rakendamiseks, teadlikkuse ja suutlikkuse suurendamiseks kui ka teadusuuringuteks.
• Erasektori poolne rahastamine: Erasektor on kliimamuutustega kohanemisel oluline sidusrühm, kellel on suur motivatsioon kohanemismeetmete võtmiseks. Erasektori kohanemismeetmed on ajendatud järgmisest: a) väärtuse kaitse motiivid, kui erasektori osalejad püüavad kaitsta oma varasid ja tarneahelaid, b) väärtuse loomise võimalused, kui erasektor püüab pakkuda kohanemislahendusi ärivõimalustena. Seepärast julgustatakse kohalikke omavalitsusi tegema koostööd erasektoriga (näiteks avaliku ja erasektori partnerluste kaudu), et võimendada erasektori rahastamist.
• Kohanemisrahastust võib täiendada ka laenudega sellistelt finantsasutustelt nagu Euroopa Investeerimispank või Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank.
• Linnade rohe-/kliima-/kestlikkusvõlakirjad on kiiresti kujunemas vahendiks, mille abil meelitada ligi rahalisi vahendeid kohanemismeetmete jaoks linnades. Roheliste võlakirjade loomine ja emiteerimine nõuab tihedat koostööd finantsturu üksustega.
• Lisaks on kindlustussektor oluline erasektori osaleja, kes võib pakkuda ettevõtjatele ja kodumajapidamistele stiimuleid kliimamuutustele vastupanuvõimesse investeerimiseks.
• Mõned linnad on olnud kliimamuutustega kohanemisel esirinnas ühisrahastamise või eraannetuste kaudu, samas kui kodanikualgatused pakuvad alt üles suunatud kohanemismeetmeid, mida seejärel reklaamitakse kogukonnale, kes on valmis annetama või laenama rahalisi vahendeid kavandatud meetmete rakendamiseks. Nii moodustavad väikesed individuaalannetused märkimisväärse summa, millest piisab meetmete rakendamiseks.
• Kodumajapidamiste omavahendid: Kodumajapidamised on sageli valmis tagama oma eluaseme vastupidavuse ja perekonna heaolu, planeerides oma kulusid ja investeeringuid kohanemisvõimelisemal viisil (nt investeerides paremasse isolatsiooni majade renoveerimisel või paigaldades vihmavee kogumise aia kastmiseks põuaperioodidel). Teadlikkuse tõstmine, haridus ja nükkestiimulid on kasulikud vahendid kodumajapidamiste investeeringute stimuleerimiseks. Mõne riigi kohalikud omavalitsused pöörduvad stiimulitena tagasi ka maksude või tasude vähendamise kavade juurde, nt vähendades sademevee tasusid, mida nad võtavad kinnisvaraomanikelt, kui nad omakorda investeerivad meetmetesse, mille eesmärk on vähendada vihmavee äravoolu nende kinnisvarast avalikku äravoolusüsteemi.
• Lisaks on kohanemisega seotud rahalisi vahendeid võimalik saada muude valdkondlike rahastamismehhanismide kaudu, millisel juhul ei pruugita neid tingimata nimetada kohanemisega seotud rahalisteks vahenditeks, kuid need võivad siiski aidata kaasa kohanemispoliitika eesmärkide saavutamisele.

Soovitatav on paindlikkus ning eri rahastamisallikate kombineerimine, eriti juhtudel, kui omavalitsuste sihtotstarbelisi eelarveridu võib olla raske tagada. Lisaks võib mitterahaliste toetuste kasutamine (vt etapp 1.8) leevendada survet rahastamisvajadustele.

Allpool on loetletud näited selle kohta, kuidas linnad kogu Euroopas neid rahalisi vahendeid ja rahastamisallikaid kliimamuutustega kohanemiseks edukalt kasutavad, ning neid on üksikasjalikult kirjeldatud Euroopa Keskkonnaameti aruandes linnade kliimamuutustega kohanemise rahastamise kohta. Aruandes antakse ka üksikasjalik ülevaade linnade kohanemiseks kättesaadavatest ELi rahalistest vahenditest ja rahastamisallikatest. Vt ka Euroopa Keskkonnaameti aruande „Linnadega kohanemine Euroopas: kuidas linnad kliimamuutustele reageerivad, et saada lisateavet.

Linnapeade pakti rahastamisvõimalusi käsitlev osa võimaldab otsida Euroopa rahalisi vahendeid või rahastamisprogramme, mis vastavad allakirjutanud linnade vajadustele. Vt ka linnapeade pakti teabeleht „Kuidas rahastada kohalikke kliima- ja energiameetmeid?” ja „Innovaatilised rahastamiskavad”, mis sisaldavad näiteid linnapeade paktile alla kirjutanud linnade ja piirkondade kohanemismeetmete kohta. Linnapeade pakti veebiseminaril „Kohanemismeetmete rahastamine“tutvustatakse Euroopa Investeerimispanga looduskapitali rahastamisvahendit ja allakirjutanud linnade kogemusi kohanemismeetmete rahastamisel kohapeal.

Täiendavad ülevaated kliimamuutustega kohanemiseks ELis kättesaadavatest rahalistest vahenditest on esitatud Climate-ADAPTi rahastamise jaotises ning ELi regionaal- ja linnaarengu veebisaidil.