1.5 Rahastamise ja rahastamise kindlakstegemine ja saamine

Kohanemismeetmete algatamisel ja rakendamisel kohalikul tasandil peetakse sageli takistuseks rahalisi piiranguid. Kliimamuutustega kohanemise rahastamine on siiski kättesaadav ja seda saab kombineerida eri allikatest – rahvusvahelistest, ELi, riiklikest ja kohalikest, nii avalikust kui ka erasektorist. Selle takistuse ületamiseks on olulised head teadmised olemasolevatest rahastamisvõimalustest. Oluline on kaaluda ka kohanemise integreerimist praegustesse kavandamisprotsessidesse ja olemasolevatesse eelarvetesse.

Kohanemise rahastamine tähendab raha, mida avalik-õiguslikud või eraõiguslikud asutused (nt sihtasutused) annavad tasuta konkreetse kohanemispoliitika eesmärgi või kokkulepitud eesmärgi rakendamiseks, nt toetusena. Ettenähtud kapitali tagasimaksmist ei nõuta, kuid on olemas konkreetsed lepingulised nõuded, et tagada vahendite eesmärgipärane kasutamine. Teisest küljest viitab rahastamine kapitali andmisele koos hilisema tagasimaksmise kohustusega (võlainstrument) ja tavaliselt tekib "kulu" - protsent intressist.  Seda antakse tavaliselt laenuna või muud liiki rahastamisvahendina, tavaliselt finantseerimisasutuse poolt.

Euroopa munitsipaaltasandi kohanemist rahastatakse mitmest ELi rahastamisvahendist, riiklikest, piirkondlikest ja kohalikest fondidest, samuti rahvusvahelistest finantseerimisasutustest ja erasektori rahastajate organisatsioonidest:

• Kliimamuutustega kohanemine on üks programmi LIFE prioriteetseid valdkondi. Programmi raames kaasrahastatakse parimaid tavasid ning katse- ja näidisprojekte, mis aitavad toetada jõupingutusi, mis suurendavad vastupanuvõimet kliimamuutustele, sealhulgas eelkõige linnapiirkondades.
• ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmi„Horisont 2020“ eesmärk on eraldada 35 % selle eelarvest kliimaga seotud teadusuuringutele. See nõuab ka lõppkasutajate ja sidusrühmade kaasamist, mis avab uksed linnade kaasamiseks. Sellele järgneb 2021. aastal programm „Euroopa horisont“, mis hõlmab ka kliimamuutustega kohanemise teemavaldkonda. 2020. aastal kuulutatakse välja täiendav Euroopa rohelise kokkuleppe projektikonkurss, kus käsitletakse kliimamuutustega kohanemisega seotud teemasid.
• Kliimamuutustega kohanemine on integreeritud kõikidesse ELi struktuuri- ja investeerimisfondidesse. Nende hulka kuuluvad ühine põllumajanduspoliitika (peamiselt Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond); Ühtekuuluvusfond; Euroopa Regionaalarengu Fond (eelkõige INTERREGikaudu), Euroopa Sotsiaalfond; ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond. Riiklikud ametiasutused vastutavad nende vahendite haldamise eest asjaomases liikmesriigis ja neilt võib küsida täiendavat nõu.
• Riiklik ja piirkondlik rahastamine: Riiklikul ja piirkondlikul tasandil võib rahastamine olla kättesaadav nii kohanemise kavandamiseks ja rakendamiseks, teadlikkuse ja suutlikkuse suurendamiseks kui ka teadusuuringuteks.
• Erasektori rahastamine: Erasektor on kliimamuutustega kohanemisel oluline sidusrühm, kellel on suur motivatsioon kohanemismeetmete võtmiseks. Erasektori kohanemismeetmed on ajendatud järgmisest: a) väärtuste kaitse motiivid, kui erasektori osalejad püüavad kaitsta oma vara ja tarneahelaid; b) väärtuste loomise võimalused, kui erasektor püüab pakkuda kohanemislahendusi ärivõimalustena. Seepärast julgustatakse kohalikke omavalitsusi tegema erasektoriga koostööd (näiteks avaliku ja erasektori partnerluse kaudu), et võimendada erasektori rahastamist.
• Kohanemisrahastust võib täiendada ka selliste finantseerimisasutuste nagu Euroopa Investeerimispanga või Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga laenudega.
• Linnade rohelised/kliima-/kestlikkusvõlakirjad on kiiresti kujunemas vahendiks, millega meelitada ligi rahalisi vahendeid kohanemismeetmete jaoks linnades. Roheliste võlakirjade loomine ja emiteerimine nõuab tihedat koostööd finantsturu üksustega.
• Lisaks on kindlustussektor oluline erasektori osaleja, kes võib pakkuda ettevõtjatele ja kodumajapidamistele stiimuleid kliimamuutustele vastupanuvõimesse investeerimiseks.
• Mõned linnad on olnud kliimamuutustega kohanemisel esirinnas ühisrahastamise või eraannetuste kaudu, samas kui kodanikualgatustes pakutakse välja alt üles suunatud kohanemismeetmeid, mida seejärel reklaamitakse kogukonnale, kes on valmis annetama või laenama rahalisi vahendeid kavandatud meetmete rakendamiseks. Nii moodustavad väikesed üksikannetused märkimisväärsed rahalised vahendid, mis on meetmete rakendamiseks piisavad.
• Kodumajapidamiste omavahendid: Kodumajapidamised on sageli valmis tagama oma eluaseme vastupidavuse ja perekonna heaolu, kavandades oma kulusid ja investeeringuid kohanemisvõimelisemal viisil (nt investeerides paremasse isolatsiooni majade renoveerimisel või paigaldades vihmaveekogu aia kastmiseks põuaperioodidel). Teadlikkuse suurendamine, haridus ja nükkestiimulid on kasulikud vahendid kodumajapidamiste erainvesteeringute stimuleerimiseks. Mõne riigi kohalikud omavalitsused pöörduvad stiimulitena tagasi ka maksu- või lõivuvähenduskavade juurde, nt vähendades sademevee tasusid, mida nad võtavad kinnisvaraomanikelt, kui nad omakorda investeerivad meetmetesse, mille eesmärk on vähendada nende kinnisvarast äravoolava sademevee suunamist avalikku äravoolusüsteemi.
• Lisaks võib kohanemisega seotud rahastamist saada muude valdkondlike rahastamismehhanismide kaudu, millisel juhul ei pruugi seda tingimata nimetada kohanemise rahastamiseks, kuid see võib siiski aidata kaasa kohanemispoliitika eesmärkide saavutamisele.

Soovitatav on paindlikkus ning eri rahastamisallikate ja -allikate kombineerimine, eriti juhtudel, kui omavalitsuste sihtotstarbelisi eelarveridu võib olla raske tagada. Lisaks võib mitterahaliste toetuste kasutamine (vt etapp 1.8)leevendada survet rahastamisvajadustele.

Allpool on loetletud näited selle kohta, kuidas Euroopa linnad on edukalt kasutanud kliimamuutustega kohanemise rahastamist ja rahastamisallikaid, ning neid kirjeldatakse üksikasjalikult Euroopa Keskkonnaameti aruandes kliimamuutustega kohanemise rahastamise kohta linnades. Aruandes antakse ka üksikasjalik ülevaade linnade kliimamuutustega kohanemiseks kättesaadavatest ELi rahastamisallikatest. Vt ka Euroopa Keskkonnaameti aruande „Linnade kohanemine Euroopas: kuidas linnad reageerivad kliimamuutustele, et saada lisateavet.

Linnapeade pakti rahastamisvõimalusi käsitlev osa võimaldab otsida Euroopa rahastamisvahendeid või -programme, mis vastavad allakirjutanud linnade vajadustele. Vt ka linnapeade pakti voldik „Kuidasrahastada kohalikke kliima- ja energiameetmeid?”ja „Uuenduslikudrahastamiskavad”,mis sisaldavad näiteid linnapeade paktile alla kirjutanud linnade ja piirkondade kohanemismeetmetest. Linnapeade pakti veebiseminaril „Kohanemismeetmeterahastamine”tutvustatakse Euroopa Investeerimispanga looduskapitali rahastamisvahendit ja allakirjutanud linnade kogemusi selle kohta, kuidas rahastada kohanemismeetmeid kohapeal.

Täiendavad ülevaated ELis kättesaadavatest kliimamuutustega kohanemise rahalistest vahenditest on esitatud Climate-ADAPTi rahastamisjaotises ning ELi regionaal- ja linnaarengu veebisaidil.