Täppispõllumajandus

Üldiselton põllumajandustootja või maaomanikotseselt seotud uute täppistehnoloogiate rakendamisega mis tahes sidusettevõttes. Täppispõllumajandus sõltub kakolmandateisikute andmekogumite või satelliit-või ilmastikuandmete voogude kättesaadavusest ja juurdepääsetavusest. Seetõttu on vaja põllumajandustootjate, põllumajandusettevõtete nõustamisteenuste (mis annavad põllumajandustootjatele teadmisi ja oskusi),teadlaste ja poliitikakujundajatevahelist koostööd. Sageli võib sellevõimaluserakendamine nõuda seost piirkondliku või riikliku valitsusprogrammi või -ühendusega, mis pakub maakatteteavet ja -ressursse. Kohalikke lahendusisaab rakendadaka ilmavälise sisendita, kuid need võivad olla kulukamad või nõuda asutusesisest oskusteavet. 

Täppispõllumajanduse tehnoloogia pakub integreeritud vahendeid paremate otsuste tegemiseks põllumajanduses. Kuigi põllumajandustootjad soovivad üldiselt võtta kasutusele täppistehnoloogiaid, mis vähendavad kulusid, on täppispõllumajandusel palju eeliseid, mis võivad selle võimaluse edu soodustada. Täppispõllumajandus võib aidata teha teadlikke otsuseid istutamise, haldamise ja koristamise kohta, aidata hallata kohalikku väetamist ja niisutuskoguseid. Õigete tööriistade abil saab täppistehnika abil juhtida masinaid, leida ja ohjata kahjureid, haigusi või põuda ning kaitsta mulda leostumise või kuivamise eest, säästes seeläbi kulusid, vähendades raisatud põllukultuure ja kütust ning hallates töökoormust. Algatused, mis suurendavad põllumajandustootjate teadlikkust sellest kasust ning teadmisi mitmesugustest tehnikatest ja oskustest, võivad soodustada selle võimaluse tegelikku rakendamist. 

Hoolimata paljudest eelistest ja mitmesugustest täppisvahenditest on täppispõllumajanduse rakendamise määr endiselt väga madal. Kindlaks on tehtud mõned selgitused madala kasutuselevõtu määra kohta, sealhulgas suured investeerimis- ja õppimiskulud, lisatöö, kulude ja tulude suhe, kahtlused tehnoloogiate usaldusväärsuses, põllumajandustootja arusaam kasulikkusest, kasutusmugavus, põllumajandustootja vanus ja haridustase ning ressursside kättesaadavus. Kasvatajate jaoks on suurim probleem/piirang teadmine, kuidas tõlgendada kõiki kogutud andmeid ja kuidas nende põhjal tegutseda. ELi rahastatud projekti „Demeter“(H2020) tulemused näitasid, et andmekaitse võib olla põllumajandustootjate jaoks oluline probleem, kuna nad on mures selle pärast, et kolmandad isikudomandavadnende eraandmete omandiõiguse. Peamiste takistustena nimetati vahendite puudumist ja suuri rakenduskulusid. Väikeettevõtjad võidakse sellest võimalusest ilma ressursside või nõuetekohaste teadmisteta kõrvale jätta, mis võib mõjutada õiglast vastupanuvõimet. 

Täppispõllumajanduse taristu ja teenuste ostukulud võivad olla suured investeeringute tõttu, mis on vajalikud selle tehnoloogia kasutamiseks individuaalsel/põllumajandusettevõtte tasandil, ja konkreetse teenusega seotud tasu tõttu. Koolituse ja teadmiste pakkumise, kallite või väga spetsialiseeritud masinate või tehnoloogiate või spetsiaalse allhanketeenuse osutaja jaoks on vaja aega ja raha. Praeguses olukorras, kus puuduvad ühised standardid, ei suuda väikepõllumajandustootjad sageli seadmeid kinnitada või kohandada, mis sunnib neid riskima viivituste ja kuludega, kui nad pöörduvad tootjate poole asjakohase tehnilise toe saamiseks. Kulud on seotud süsteemi kasutuselevõtuga (nt riist- ja tarkvara, koolitus, litsentsimine) ja käitamisega (remont, hooldus). On mitmeid tuntud Euroopa stiimuleid, nagu täppispõllumajandus, mis võivad toetada ühise põllumajanduspoliitika rakendamist. 

Mõned kulunäited(Farm-europe) hõlmavad järgmist: 

• Ilmajaamad vajavad 400 kuni 2000 euro suurust investeeringut. 
• Otsuseid toetavad vahendid võivad olla tasuta. Nende puhul, millega nähakse ette anduritelt ja põllukultuuride satelliidifotodelt saadavate sisendite kogused, on maksimaalne kulu 20 eurot hektari kohta aastas. 

• Täppispihustid võivad olla vahemikus 3000 - 40 000 eurot. 
• Masinajuhtimine (MG) ja kontrollitud liiklusega põllumajandustootmine (CTF), et saada täpsust proovitükisisesel skaalal:  kulud varieeruvad umbes 1300 eurost 50 000 euroni  
• Umbrohutõrjerobotid maksavad 25 000 kuni 80 000 eurot. 
• Pöördniisutussüsteemide vooluregulaatorid on kõige taskukohasemad alates 1300 eurost ja pöördniisutussüsteemide juhtimissüsteemid võivad maksta kuni 35 000 eurot. Tilkkastmine maksab umbes 40 eurot hektari kohta. 
• Olenemata vahendist ja selle maksumusest on koolitus vajalik ning võib ulatuda 420 eurost kuni 1400 euroni. 

Arvesse tuleb võtta masinate ja tehnoloogiate hooldamisega seotud lisakulusid, kuigi neist ei ole eraldi teatatud. 

Täppistehnoloogiate kasutamine vähendab keskkonnaseisundi halvenemist ja suurendab kütusesäästlikkust, mille tulemuseks on CO2 jalajälje vähenemine (sünergia koos leevendusaspektidega). Näiteks võib tuua nitraatide leostumise vähenemise viljelussüsteemides, põhjavee saastumise vähenemise pihustamisrežiimide abil ja erosiooni vähenemise täpsel maaharimisel. Põllumajandustootjate kasu seisneb kulude (masinad, sisendid) ning põllumajandusettevõtte tootlikkuse ja sissetulekute kokkuhoius. Samuti on oodata raisatud seemnete ja toodete vähenemist. Keskkonnakasu hõlmab eutrofeerumise vähendamist (toitainete väiksema kasutamise tõttu) ja reostuse vähendamist (pestitsiidide väiksema kasutamise tõttu). 

Lisaks võimaldab täppispõllumajandus säästa vett ja energiat. Näiteks leiti, et vee säästmine väärtuslike puu- ja köögiviljakultuuride puhul tänu täppisniisutusmeetoditele säästab ligikaudu 30 eurot hektari kohta aastas (Balafoutis et al., 2017). Suurimat potentsiaali oodatakse põuaaldistes piirkondades, nagu Vahemere piirkond. 

Euroopa Komisjon nimetabtäppispõllumajandust Eurooparohelisekokkuleppe jastrateegia „Talust taldrikule“eesmärkide saavutamise viisiks. EL Common Agricultural Policy (ÜPP) rakendamine hõlmab uusi ökokavasid, mis pakuvad suurt rahastamisvoogu, et edendada kestlikke tavasid, sealhulgas täppispõllumajandust. Nende programmide rahalisi vahendeid kasutatakse ka selleks, et tagada väiksematele põllumajandusettevõtetele juurdepääs kiirele lairibainternetiühendusele, mida on vajapõllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi jaoks vajalike arvutipõhise geograafilise teabe süsteemi (GIS) meetodite jaoks ja täpsemate põllumajandusmeetodite rakendamiseks. Lisaksvõikstäppispõllumajandus tõhustada ühisetegevuskavatõhusat rakendamist, kogudes georefereeritud andmeid mulla omaduste, ilmastikuga seotud indeksite ja põllukultuuride seisundi kohtapõldude  tasandil.

Enamiku tehnoloogiate rakendamiseks on vaja ühte aastat,kuid koolitusja partnerlustehnoloogia pakkujate või teenuste vahel võib kesta kauem. Rakendamise aeg sõltub kasutatavasttehnoloogiast ja eelarvest. Mõne tehnoloogiavaliku puhul on vaja rohkem koolitust või rahastamist kui teiste puhul, kuid kõigi puhul on vaja teatavat koolitus-või käivitusperioodi, enne kui needtäielikult toimimahakkavad. Põhjalik uurimine, koolitus ja ettevalmistus võivad oluliselt lühendada rakendusaega ja teha koostööd kogenud kasutajatega. 

See valik hõlmab laia valikut võimalikke tehnikaid, millel on erinev eluiga. Täppispõllumajanduse tööriistad on nii mitmekesised, et see sõltub kasutatava riistvara/tarkvara tüübist. Kui tarkvara rakendatakse õigesti, saab seda reaalajas kohandada ja see jääb asjakohaseks seni, kuni andmete kogumiseks vajalik riistvara on töökorras. Sellisel juhul sõltub eluiga peaaegu täielikult rakendamisel kasutatava riistvara vastupidavusest.