Kliimamuutustega kohanemine niisutustavade parandamise kaudu Vipava orus Sloveenias

Vipava oru põllumajanduse arengut (Cvejićjt, 2020)ohustavad põud, üleujutused ja tugevad tuuled, mis põhjustasid aastatel 2012–2014 kahju rohkem kui 15 miljoni euro ulatuses. Viimased kliimamuutuste prognoosid 21.^sajandiks osutavad kliimaohtude edasisele süvenemisele praeguses põllumajanduskeskkonnas. Aasta keskmine temperatuur ja suvine evapotranspiratsioon tõusevad vastavalt 1,8 °C ja 6% vastavalt kliimasimulatsioonidele, milles kasutati mõõdukalt optimistlikku RCP4.5 stsenaariumi. Lisaks näitavad Vipava oru kliimamuutuste prognoosid, et põllumajanduses tekib probleeme rohkemate kuumalainete ja pikkade ilma vihmata perioodidega, mille tulemuseks on suurem nõudlus põllukultuuride vee järele. Simulatsioonid prognoosivad soojade (maksimaalne temperatuur üle 25 °C) ja kuumade päevade (maksimaalne temperatuur üle 30 °C) suurenemist. Sloveenia keskkonnaamet teatab, et 21. sajandi lõpuks suureneb kõrvetavate maksimaalsete päevaste temperatuuride arv 12-lt 24-le korrale aastas.

Lisaks suureneb põllumajandustootjate päevade arv, mil esineb äärmuslikke sademeid (Cvejićet al., 2020), mis toob kaasa suurema mullaerosiooni ja keerulisemad kasvutingimused põllukultuuridele. 21.^sajandi lõpuks prognoositakse orus üle 20 mm sademetega päevade arvu suurenemist.

Projekti LIFE VIVaCCAdapt käigus hinnati ja kaardistati kliimamuutuste mõju põllumajandusele, tuues esile Vipava oru sektori suure haavatavuse, mis tuleneb selle suurest kokkupuutest, suurest tundlikkusest ja vähesest kohanemisvõimest. Evapotranspiratsioon suurendab taimevee vajadust ja survet kohalikele veevarudele. Niisutusega tagavad põllumajandustootjad, et taimed saavad kriitilistel arenguperioodidel kasvuks piisavas koguses vett. Põllumajandusettevõtted, kes kasutavad niisutamise ajakava, mis põhineb kogemustel ja eeldustel, et reguleerida vee kättesaadavust taimede jaoks, kalduvad nii veeressursse üle kasutama kui ka vett tarnima liiga hilja.

Eesmärk on parandada koos põllumajandustootjatega valmisolekut põuaks, võttes kasutusele niisutamist käsitlevate otsuste tugisüsteemi (DSSI), et tarnida taimedele vett nii õigel ajal kui ka optimaalses koguses. Eesmärk oli optimeerida vee- ja energiakasutust ning vähendada ka CO2 heidet. Lõppeesmärk on suurendada oru põllumajanduse vastupanuvõimet kliimamuutustele ja aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele.

Projekti LIFE VIVaCCAdapt raames rakendati hiljuti välja töötatud niisutusotsuste tugisüsteemi (DSSI), et võtta kliimamuutustega kohanemise meetmeid, mis hõlmavad põllukultuuride õigeaegset ja tõhusat niisutamist.

Süsteem (Cvejićet al., 2020) annab soovituse niisutamiseks, tuginedes ilmaennustusele, mulla veesäilitusomadustele, mulla veesisalduse reaalajas mõõtmisele (seireandmed), taimevee nõuetele konkreetsetes fenoloogilistes etappides, taime tüübile ja niisutussüsteemile. Andmeid kogutakse maatükkidelt mulla-vee sisalduse anduri kaudu, mis saadab kogutud andmed sideüksuse kaudu keskserverisse. Põllumajandustootja maatükil kogutud andmete põhjal arvutab süsteem niisutamiseks soovitatava aja ja veekoguse. Arvutusi alustati iga kasvuperioodi päeva kohta. Tulemused on esitatud 35 põllumajandustootjale (pindalaga ligikaudu 40 ha), kes osalesid projektis pärast erilepingu allkirjastamist. Põllumajandustootjatele antakse soovitatav kogus niisutusvett viis päeva ette. Põllumajandustootjad saavad ka graafiku, mis näitab viimase viie päeva jooksul mõõdetud veekogust mullas ja taimede fenoloogiliste faaside muutusi. Põllumajandustootjad saavad neile andmetele juurde pääseda e-posti või veebipõhise liidese kaudu ning vaadata andmeid eri seadmetes.

Kõik soovitused esitati LIFE ViVaCCAdapti projekti raames tasuta. Pärast projekti lõppu viidi DSSI üle riiklikule tasandile, kus seda haldab Sloveenia keskkonnaamet. Amet on Sloveenia Vabariigi keskkonna- ja ruumilise planeerimise ministeeriumi osa. DSSI on nüüd avalik süsteem, mida saavad tasuta kasutada kõik Sloveenia põllumajandustootjad.

DSSI rakendusrühm loodi projekti LIFE ViVaCCAdapt raames ning see koosneb Ljubljana ülikooli, Ajdovščina omavalitsuse, piirkondliku arenguagentuuri ROD Ajdovščina ja ettevõtte BO-MO Ltd töötajatest. Meeskond aitas DSSId rakendada koos 35 kohaliku põllumajandustootjaga, kes olid algusest peale innovatsiooniprotsessi keskmes.

Kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamiseks alustasid Vipava oru põllumajandustootjad 2016. aastal osalemist projektis LIFE ViVa CCAdapt, aidates prioriteetide määramisega kaasa kliimamuutustega kohanemise strateegia väljatöötamisele ja enam kui 40 kohanemismeetme pingerea koostamisele.

Projekti kestel sõlmis 35 põllumajandustootjat kokkuleppe osaleda DSSI arendusprotsessis. Määrati kindlaks põllumajandusettevõtte mulla omadused (mulla tekstuur, mulla veesäilitusomadused) ja taimede fenofaasid. Seejärel paigaldati igasse põllumajandusettevõttesse mulla niiskusandurid, et mõõta mulla veesisaldust erinevatel sügavustel. Lisaks individuaalsetele kohapealsetele ja telefonikonsultatsioonidele, mis olid kohandatud põllumajandusettevõtte tavadele, julgustati iga põllumajandustootjat esitama mis tahes küsimusi seoses DSSI toimimisega, kasutama vahendit vabalt ja andma pidevat tagasisidet selle kohta, kuidas DSSId igapäevases niisutustavas kasutati ja kuidas seda muudeti. Kõik ettepanekud suunati koheselt DSSI arendamisse ja täiustamisse.

Kuueaastase protsessi jooksul hakkasid põllumajandustootjad DSSI-d järk-järgult kasutama. Enne projektiga liitumist tuginesid põllumajandustootjad niisutusotsuste tegemisel oma kogemustele ja üldistele eeldustele. Seejärel hakkasid põllumajandustootjad oma otsustesse integreerima reaalajas mulla-vee seire andmeid. Kui DSSI kasutusele võeti, hakkasid põllumajandustootjad aeglaselt kasutama igapäevaseid niisutussoovitusi. 2019. aasta kohapealsetel andmetel ja simulatsioonidel põhinev vahehindamine näitas, et kui põllumajandustootjad jätkavad DSSI kasutamist, vähendavad nad niisutuse kogutarbimist 25 %, energiavajadust 24 % ja CO2 heidet 24 % (Cvejić jt, 2020). Kuigi perioodi 2020–2021 lõpphindamine on veel pooleli, näitavad esialgsed tulemused, et mõned põllumajandustootjad ületasid 2019. aasta häid tulemusi.

Mõned piiravad tegurid, mis takistavad DSSI rakendamist ja edasist arengut, on järgmised:

• kohapealsete seadmete toimimine; nende korrapärane hooldus on vajalik DSSI heaks toimimiseks;
• tegelik võimalus kasutada vett niisutamiseks: mõnikord ei olnud niisutamiseks vajalik vesi niisutussüsteemide ja nendega seotud veetaristu hooldamise tõttu kättesaadav;
• avaliku sektori DSSI hoolduse ja arendamise tulevane rahastamine.

ViVaCCAdapti projekti kogueelarve on 869028 eurot. Euroopa Komisjon eraldas 60%, Sloveenia Vabariigi keskkonna- ja ruumilise planeerimise ministeerium 20% projekti abikõlblikest kuludest. Projektipartnerid andsid ülejäänu. Projekti kogumaksumusest 147 200 eurot on ette nähtud DSSI asutamiseks.

DSSI võimaldab säästa veeressursse tulevikuperspektiivis, suurendades temperatuuri ja vähendades sademeid. Tõhusama niisutamise muud kaasnevad hüved hõlmavad energiasäästu ning sellega seotud kasu kulude ja kasvuhoonegaaside heite näol. Algatusega suurendati ka põllumajandustootjate teadlikkust kliimamuutuste teemast. Kohanemismeetmete ühine kavandamine ja paremusjärjestus Vipava oru põllumajandustootjate kaasamise kaudu peaks suurendama projektis välja töötatud kohanemisstrateegia omaksvõttu ja pöörama suuremat tähelepanu veevarude kasutamisele.

Projekti LIFE ViVaCCAdapt raames töötati Vipava oru jaoks välja kliimastrateegia ja kohanemiskava (2017–2021), millega loodi DSSI raamistik. Strateegias käsitletakse põuda, kuumalaineid, tugevaid tuuli, äärmuslikke sademeid ja üleujutusi. See ei ole õiguslikult siduv, kuid võib aidata riiklikku põllumajanduspoliitikat tulevikus edasi arendada ja saada toetust Euroopa algatustest.

DSSI väljatöötamine ja rakendamine Vipava orus oli kuueaastane protsess, mis algas 2016. aasta teises pooles ja lõppes 2021. aasta juunis. Sellest hoolimata eeldatakse, et projekti käigus välja töötatud DSSI kasutamine jätkub ja kasvab. See võib juhtuda siis, kui uued kasutajad ühinevad avaliku DSSI programmiga valitsuse tasandil, mis toimib alates 2022. aastast.

Töötatakse välja DSSI süsteemi üksikasjalikku hoolduskava, mis hakkabSloveenia riiklikus meteoroloogiateenistuses (ARSO) toimima alates 2022. aastast.

Patricija Štor, Rozalija Cvejić, Luka Honzak,

Regional development agency ROD Ajdovščina

Vipavska cesta 4, 5270 Ajdovščina, Slovenia

e-mail: patricija.stor@rra-rod.si

e-mail: info@rra-rod.si

Web: https://rra-rod.si/