Mere- ja rannikuökosüsteemide taastamine kliimamuutustega kohanemiseks Kariibi mere piirkonnas (Guadaloupe, Prantsusmaa ülemerepiirkond)

Guadeloupe on Prantsuse Antillidel asuv Kariibi mere saar, mis on kliimamuutuste praeguste ja tulevaste mõjude suhtes väga avatud (nt Robinson, 2018; Stephenson jt, 2017). Sellised mõjud on rannikuerosioon, merevee temperatuuri tõus ja sellest tulenevad muutused biogeokeemilistes parameetrites, ookeanide hapestumine, mereliikide haiguste tekkimine ja võõrliikide sissetung. Lisaks puutuvad nad korrapäraselt kokku äärmuslike ilmastikunähtustega, nagu orkaanid ja üleujutused, mis eeldatavasti muutuvad kliimamuutustega tugevamaks ja sagedasemaks. Barbier (2011) andmetel on 50 % sooldunud märgaladest, 35 % mangroovidest, 30 % korallriffidest ja 29 % mererohust (Waycott et al., 2009)kogu maailmas mitme aastakümne jooksul kadunud või lagunenud. Guadeloupe'is teatas Prantsusmaa peamine ookeanide uurimisorganisatsioon IFREMER korallide katvuse vähenemisest tuuleranniku riffidel 30 %-lt 2007. aastal 15 %-le 2019. aastal. Seda mustrit on täheldatud ka projekti LIFE Adapt Island uurimis-/taastamiskoha Grand Cul-de-sac Marini lahes. Siin on korallide leviala vähenenud 28 %-lt 2002. aastal 15 %-le 2019. aastal, kuigi näib, et toimub noorte korallide taaskasv.

Guadeloupe on koduks korallriffidele, mangroovimetsadele ja mererohu niitudele. Need on ranniku- ja mereökosüsteemid, mis pakuvad olulist kaitset kliimamuutuste vastu võitlemisel, kuid on ka haavatavad kliimamuutuste ja muude survetegurite suhtes. Suureneva CO2 heite, merevee temperatuuri tõusu, jäätmereostuse ja ookeanide hapestumise tõttu on tõenäoline, et eri liikide vaheline tasakaal muutub. Tõsist muret tekitab nende tulevane suutlikkus pakkuda ökosüsteemi teenuseid, kuna nende ainulaadsete ökosüsteemide puhul on juba näha märkimisväärse nõrkuse ja seisundi halvenemise märke.

Peamised probleemid on järgmised:

• Korallide elupaik koosneb peamiselt liigist Acropora palmate (Elkhorn), mis on Kariibi mere piirkonnas endeemiline ning mille IUCN ja Acropora cervicornis (Staghorn) on liigitanud kriitiliselt ohustatud liikideks. Hargnevad liigid on perekonnad Porites ja Madracis auretenra. Need olulised elupaigad on kohaliku surve all, nagu reostunud vesi, massiturism ja vastutustundetu käitumine. Lisaks nendele olemasolevatele surveteguritele mõjutavad neid nüüd ka ülemaailmsed temperatuuritõusud ja ookeanide hapestumine.
• Mangroovide elupaik koosneb punasest mangroovist (Rhizophora mangle), valgest mangroovist (Laguncularia racemose) ja mustast mangroovist (Avicennia germinans). Invasiivsete liikide olemasolu ja kasvav linnastumine piirkonnas põhjustasid raadamist ja selle ökosüsteemi tugevat muutust.
• Meriheina niidud koosnevad peamiselt kilpkonnarohust (Thalassia testudinum)ning neid ohustab eriti paatide ja nende ankrute läbisõit. Lisaks ohustab neid rannajoone massiline kunstlik muutmine ja inimtekkeline reostus.

Nende liikide kaitsmine mitmekordse surve eest tähendab rannikualade vastupanuvõime suurendamist meretaseme tõusule ja meretormidele. Samuti tähendab see panustamist kliimamuutuste leevendamisse, kuna mangroovid ja mererohi seovad olulise koguse süsinikku (sinised süsiniku ökosüsteemid).

Projekti LIFE Adapt'Islands eesmärgid on järgmised:

• töötada välja ambitsioonikas, uuenduslik ja ülekantav strateegia kliimamuutustega kohanemiseks;
• taastada ranniku- ja mereökosüsteemide vahelised füüsilised ökoloogilised seosed;
• näidata Kariibi mere ranniku- ja mereökosüsteemide taastamise uuenduslike meetodite tõhusust ja jäljendatavust;
• Korraldada ambitsioonikas kampaania kodanikuühiskonna kaasamiseks haridus- ja teadlikkuse suurendamise algatuste kaudu, mis on suunatud ärijuhtidele, kasutajatele, koolilastele ja üldsusele. Peamine eesmärk oli tutvustada noorematele põlvkondadele jätkusuutlikkuse tähtsust, kasutades oma keskkonda, köites otsustajate tähelepanu, jõudes laia publikuni ja edendades püsivaid žeste.
• Tugevdada vastupanuvõimet kliimamuutustele, integreerides rannikualade bioloogilise mitmekesisuse sotsiaal-majanduslikku arengusse majanduslike sidusrühmade kaasamise ja noorte koolituse arendamise kaudu.
• Korrata projekti käigus välja töötatud tehnikaid kogu Kariibi mere piirkonnas ning viia läbi ambitsioonikas teavituskampaania Kariibi mere piirkonna ja Euroopa jaoks, et levitada tulemusi.

Need eesmärgid saavutatakse ranniku- ja mereökosüsteemide ning nende ökoloogiliste ühenduste taastamise ja kaitsmise kaudu, et parandada nende ökosüsteemide pakutavate kaupade ja teenuste kvaliteeti.

Eelkõige kujutavad korallid endast erinevate mereliikide jaoks olulisi elupaiku, pakkudes looduslikku tõket, mis suudab laineenergiat hajutada. Samamoodi võivad rannikumetsad (mille moodustavad ranniku kserofüütilised metsad, mangroovi- ja soometsad) nõrgendada laineenergiat ja piirata rannikuerosiooni. Maismaa ja mere kokkupuutekohas elavad seal olulised liigid, sealhulgas ainult selles piirkonnas leiduvad Guadeloupe’i endeemilised liigid (nt Guadeloupe’i rähn). Lõpuks võivad mererohu niidud stabiliseerida mulda, vähendada lainete mõju rannikualadele ja pakkuda toitu paljudele liikidele.

Taastamismeetmete eesmärk on taastada ja kaitsta 45 000 m2 korallrahusid, 45 000 m2 mererohuga kaetud alasid ja 80 000 m2 mangroovi. 

Guadeloupe’is rakendatud lahendused jagati taastamismeetmeteks ja ühiskonnameetmeteks. Taastamismeetmed põhinesid uuendusliku strateegia väljatöötamisel kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks looduskeskkonna säilitamise kaudu. Ühiskonnameetmed keskendusid eri kogukondade (koolid, kodanikud, turistid, teadlased, poliitikud, planeerijad ja loodusalade haldajad) teadlikkuse suurendamisele ja kaasamisele ökoloogilise taastamise headesse tavadesse eri ruumiskaaladel (kohalikul, Kariibi mere, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil). Ühiskondlikke meetmeid kirjeldatakse allpool jaotises „Sidusrühmade osalemine“.

Taastamismeetmed viidi ellu kahes projektikohas (Jarry ja Petit-Cul-de-Sac Marini tööstuspiirkonnad ning Folle-Anse’i tööstuspiirkond Marie-Galante’is). Nad keskendusid kolmele sihtökosüsteemile (korallrahud, mangroovi märgalad ja soometsad ning mererohu niidud).

Korallriffide osas olid meetmed  suunatud nende paljunemis- ja kasvupotentsiaali soodustamisele. Korallide siirdamiseks doonorkohast sihtkohta võeti kasutusele kaks tehnilist lahendust, kasutades killustamise ja kudemise kogumise tehnikaid.

Killunemine tähendab korallide lõikamist doonori genotüübi säilitamiseks. Killunemise jaoks võetud liigid olid Acropora cervicornis, Acropora palmata, Porites porites ja Madracis auretenra. Seejärel kasvatatakse pistikud veealustes kasvandustes, mis on valmistatud korallide kasvuks vajalikust kolmest eri substraadist, sõltuvalt liigist (projektivideo). Loodi kaks korallide puukooli, üks asub Caye à Dupontist põhja pool 9-11 meetri sügavusel liivasel ja mudasel põhjas ning üks Caye à Dupontist lääne pool 4-6 meetri sügavusel liivasel põhjas. Korallide iga-aastane siirdamine toimus mitmes sihtpunktis.

Kudede kogumise tehnika hõlmas tuhandete samaaegselt Acropora eri kolooniatest merre heidetud sugurakkude (paljunemisrakkude) koondamist spetsiaalsete lossimisvõrkude kaudu. Pärast valikuetapi lõppu paigutati mõned sugurakud sukeldatud anumasse, mida nimetatakse mängupuuriks ja kus toimub viljastamine, ning sugurakud olid röövloomade eest kaitstud. Uued vastsed võivad seejärel kinnituda sobivatele toestusvahenditele, mida nimetatakse küpsisteks. Nende vastsündinute kasvu jälgiti lasteaias.  Kui nad olid piisavalt küpsed, siirdati nad oma looduskeskkonda.

Mangroovide puhul keskendusid meetmed taastamis- ja taastamistoimingutele. Sekkumispiirkond oli Canal du DIC (Domaine Industriel et Commercial) piirkond, mille uuringuala oli 124240 m2. See oli jagatud kaheks tsooniks: 68765 m2 suurune tõsiselt rikutud tuumikvöönd ja 55134 m2 suurune puhvervöönd, mida kasutatakse ökoloogiliseks seireks. Pärast esialgseid uuringuid toimus 2021. aasta lõpus katseprojekt egani puhastamiseks. Mangroovi arengutingimuste parandamiseks kaevati välja ja täideti 891,97 m3 mulda. Mangroovide taastamine hõlmas ka puukoolide loomist sihtpuuliikide jaoks. Neid hoidsid alal LIFE Adapt'Islandi meeskond ja kohalikud lasteaiatöötajad. 2022. aasta lõpuks oli rajatud kolm puukooli. 2022. aasta novembris hõlmas taasistutustegevus rohkem kui 100 punast mangroovi levilat (seemikut) Jarrys, tööstuspiirkonnas, mida inimtegevus tugevalt mõjutab. Tegevuse edukuse hindamiseks jälgitakse kõiki tegevusi nii lasteaias kui ka sihtkohtades.

Seagrassi niitude puhul hõlmasid meetmed lõbusõidulaevade spetsiaalsete ankrukohtade kasutuselevõttu (asuvad Grand Port Maritime’i piirkonnas). Pointe-à-Pitre'i lahele rajatakse keskkonnasõbralik kinnitus- ja valgusseadmete tsoon (ZMEL). Eesmärk on luua organiseeritud sildumine, mille eesmärk on minimeerida paatide häirimist mererohul.

Cochoni saare lähedal Pointe-à-Pitre'i vööndis loodi uus mererohumaa. 2023. aasta juunist juulini korjati ligikaudu 100 Thalassia testudinum’i vilja, millele järgnes viljelusetapp kontrollitud keskkonnas ja seire (juuli 2023 – jaanuar 2024). Seejärel siirdati seemikud sihtkohta 2023. aasta detsembrist 2024. aasta jaanuarini. Käimasolev etapp siirdamise tõhususe jälgimiseks (alates 2023. aasta detsembrist).

Projekti „Ühiskondlikud meetmed” hõlmasid kodanikuühiskonda ja kogukondi eri sektorites, sealhulgas:

• teadusringkonnad protokollide hindamiseks, teaduslike teadmiste levitamiseks, eksperditeadmiste omandamiseks ja partnerluste edendamiseks;
• kodanikuühiskond, et edendada ökokodakondsust (kodanike vastutustundlikku käitumist keskkonna suhtes), suurendades teadlikkust looduskeskkonna säilitamisest, harides nooremat põlvkonda ja toetades ühendusi vastutustundlike ja jätkusuutlike lähenemisviiside kasutuselevõtmisel.
• Kohalikud sidusrühmad, kes esindavad mitmesuguseid sektoreid, nagu veemajandus (Syndicat Mixte de Gestion de l'eau et de l'assainissement de Guadeloupe, SMGEAG), merekalandus ja vesiviljelus (Comité Régional des Pêches Maritimes et des Elevages Marins de Guadeloupe (CRPMRM)) ja sadamaamet (Grand Port Maritime de la Guadeloupe, GPMG). See hõlbustas partnerluste loomist, kohalike majandussektorite arendamist, parimate tavade levitamist arendajatele ja juhtidele ning ühenduste toetamist.

Lisaks tehti jõupingutusi koostööks teadus- ja kultuuriasutustega (Antillesi Ülikool, Conservatoire du Littoral jne) ning valitsusasutustega (Region, Direction de l'Environnement, de l'Aménagement et du Logement de Guadeloupe (DEAL), Agence Régional de la Biodiversité des iles de Guadeloupe (ARBiG), Parc National de la Guadeloupe (PNG), Office de l'eau de Guadeloupe (ODE), URAPEG France Nature Environment) erinevatel valitsemistasanditel, suunates ja mõjutades territoriaalset avalikku poliitikat.  

Täiendavad kaasavad meetmed hõlmasid teadlikkuse suurendamise kampaaniaid mererohuga kaetud alade tähtsuse kohta, sealhulgas veealuse mererohuga kaetud niiduraja loomist, illustreeriva plakati kampaaniat parimate tavade edendamiseks ning teleteadlikkuse kampaaniat ja kohapealseid teavitusüritusi.

Projekti üks peamisi edutegureid on ulatuslik suhete võrgustik, mis on üles ehitatud mitmesuguste teadlikkuse suurendamise algatuste kaudu. Need algatused ei hõlmanud mitte ainult kohalikku kogukonda, vaid ka jõupingutusi partnerluste loomiseks teadusringkondade ja kohalike sidusrühmadega, programme kodanike vastutustundliku käitumise arendamiseks (ökokodakondsus) ja rahvusvahelisi teavituskampaaniaid. Lisaks suurendasid projekti püüdlused kaasata nooremaid põlvkondi ja turismisektorit veelgi nende meetmete tõhusust.

Projekt tuleneb varasemast edukast algatusest, Cayoli keskkonnaprogrammist, mis käivitati 2016. aastal ja mida haldab Guadalupe Grani sadam Maritime. Cayolile järgnes 2017. aastal Cayoli Junior, et tugevdada hariduskomponenti koos ökosüsteemi taastamisega.

Keskne edutegur on kaasamisprotokollide laiendamise potentsiaal. Kuigi neid protokolle tuleb keskkonnas täiendavalt tõendada, on need kavandatud nii, et neid saaks korrata kogu Kariibi mere piirkonnas, ning teadusringkonnad on need heaks kiitnud. Lisaks on projekti eesmärk hõlbustada parimate tavade edastamist nii piirkondlikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Piiravate tegurite puhul võivad projektist sõltumatud välised muutujad viia oodatust väiksemate tulemusteni. Keskkonnamuutujad (suured tormid, röövloomad, haigused) võivad seada piiranguid teatavate konkreetsete taastamismeetmete, näiteks siirdamis- ja paljunemismeetmete edukusele. Kindlad tõendid osutasid ka sellele, et mõnel juhul võib ökosüsteemi hävimine mitme surveteguri tõttu olla lühiajaliselt osaliselt pöördumatu.

Taastamistegevuse esialgsed esialgsed tulemused näitasid muret mererohuga niitude ja korallide siirdamise ellujäämise määra pärast. Need olid madalad väliste survetegurite tõttu, nagu sildumine, mõne kliimamuutuja väärtus, tormide taaspuhkemine äärmuslike ilmastikunähtustena ja rannikuala liike mõjutavad haigused. Projekti edukuse parandamiseks kohandati projekti, et tasakaalustada kaitset (nt surve vähendamine ökonoomse silumise paigaldamise kaudu) ja taastamist, saavutades lõppkokkuvõttes positiivseid tulemusi mererohuga niitude ja mangroovide puhul. Muudetud kavas rõhutati ohustatud ökosüsteemide, eelkõige mererohuga kaetud alade viivitamatu kaitse tähtsust koos taastamispüüdlustega. Samuti näitas see, kui oluline on võtta vastu paindlik lähenemisviis kohanemisele.

Mitmed teaduslikud uuringud rõhutavad Kariibi mere mererohuga kaetud alade taastamise väljakutseid ainult seemnete või seemikute istutamise teel. Nad soovitavad, et taastamist peab täiendama kaitsetegevus. Mõlemad strateegiad peavad tegema koostööd, et saavutada ühine eesmärk kaitsta looduskapitali.

Lisaks seisavad selle projekti raames tehtavad taastamispüüdlused silmitsi suurte logistiliste ja kuluprobleemidega.

Projektist saadav kasu hõlmab taastatud ökosüsteemiteenuseid, mida pakuvad korallid, mangroovid ja mererohuga niidud. Need hõlmavad reguleerimisfunktsioone, nagu setete stabiliseerimine ja püüdmine, rannajoone kaitsmine äärmuslike ilmastikunähtuste eest, üleujutusriski vähendamine, vee kvaliteedi parandamine ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine. Pakuti ka kultuurilisi ja puhkeväärtusi, säilitades ja parandades maastiku ilu. Lisaks sillutab projekt järk-järgult teed looduspõhiste lahenduste paremale aktsepteerimisele kliimamuutustega kohanemiseks. Sellega seoses hõlmab osa „Ühiskondlikud meetmed” kasu eri sidusrühmadele, sealhulgas elanikele ja turistidele, paremate teadmiste ja teadlikkuse levitamist.

Lisaks peaks projekti sotsiaal-majanduslik aspekt tooma kasu kogu piirkonnale. See hõlmab uute töövõimaluste loomist, kohalike oskuste arendamist, keskkonnaga seotud karjääride edendamist, ökoturismi pakkumiste stimuleerimist ning kliimamuutustega kohanemisest ja rannikualade ökosüsteemide kaitsest teadlike inimeste arvu suurendamist.

Kulud hõlmasid märkimisväärseid investeeringuid piirkonna avaliku ja erasektori asutustelt.  Edu ei olnud tagatud ja otsest investeeringutasuvust ei eeldatud, välja arvatud mere- ja rannikuökosüsteemide säilitamine ja taastamine. Projekt sai ELi rahalist toetust summas 2 532 707 eurot.

Projekti tulemused on kooskõlas ELi kliimamuutustega kohanemise strateegiaga (vastu võetud 24. veebruaril 2021) ja ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030 (20. mai 2023), mille eesmärk on kaitsta loodust ja pöörata tagasi ökosüsteemide seisundi halvenemine.

Kohalikul tasandil on tegevus tugevalt kooskõlas Cayoli keskkonnaprogrammiga, mida haldab Guadalupe Grani sadam Maritime. Cáyoli programm käivitati 2016. aasta juunis. Enne selle rakendamist töötas Guadeloupe Port Caraïbes’i keskkonnaosakond mitu aastat selle nimel, et parandada teadmisi sadamapiirkonna looduslike alade kohta. See teadmiste pakkumine toetas uue põlvkonna sadama ajakohastamise mõju-uuringut, aga ka keskkonnaühenduste tegevuse toetamist tehniliste ja rahaliste vahenditega. Programmi esimesed kaks aastat olid suures osas pühendatud teadus- ja arendustegevusele. Eesmärk on pakkuda välja ranged teaduslikud protokollid programmi sihtmärgiks olevate looduskeskkondade haldamiseks ja aktiivseks taastamiseks.

Projekti tegevuste rakendamise aeg jäi vahemikku 1.7.2019–30.6.2024. Selle aja jooksul on korallide siirdamine toimunud igal aastal 2021., 2022. ja 2023. aastal, millele eelnes 2020. aastal killustumine. Mangroovide taastamine ja taastamine algas 2021. aasta lõpus kliirimistegevusega. 2022. aasta lõpuks loodi puukoolid. Mererohuga kaetud rohumaa ökosüsteemi säilitamise meetmed viidi lõpule 2023. aasta jaanuaris, samal ajal kui kruviankrute paigaldamine toimus 2023. aasta augustist septembrini. Mererohu taastamise teine etapp toimus 2023. aasta juunis-juulis, millele järgnes viljelusetapp kontrollitud keskkonnas (2023. aasta juulist 2024. aasta jaanuarini). Viimane siirdamine toimus 2023. aasta detsembrist 2024. aasta jaanuarini.

Seiretegevus algas 2023. aasta detsembris ja kestab 2024. aasta juunini. Neid jätkatakse ka pärast projekti lõppu.

Käesolevas juhtumiuuringus rakendatud lahendustel peaks olema määramata eluiga. Eluiga mõjutab aga taastatud ja istutatud liikide ellujäämismäär, mida ei ole võimalik prognoosida. Pidev järelevalve on oluline lahenduste pikaajalise tõhususe tagamiseks.

Pascaline Gaborit
Co-founder Pilot4dev (co-beneficiary of LIFE ADAPT'ISLAND project)
Email: pascaline.gaborit@pilot4dev.com

Projektibrošüür, 2023

Kogumise koondaruanne, 2022