Mere- ja rannikuökosüsteemi taastamine kliimamuutustega kohanemiseks Kariibi mere piirkonnas (Guadaloupe, Prantsusmaa ülemerepiirkond)

Guadeloupe on Prantsuse Antillidel asuv Kariibi mere saar, mis on väga avatud kliimamuutuste praegustele ja tulevastele mõjudele (nt Robinson, 2018; Stephenson jt, 2017). Sellised mõjud on rannikuerosioon, meretemperatuuri tõus ja sellest tulenevad biogeokeemiliste parameetrite muutused, ookeanide hapestumine, mereliikide haiguste tekkimine ja võõrliikide sissetung. Lisaks puutuvad nad korrapäraselt kokku äärmuslike ilmastikunähtustega, nagu orkaanid ja üleujutused, mis kliimamuutuste tõttu eeldatavasti muutuvad tugevamaks ja sagedasemaks. Barbier (2011) andmetel on üle maailma mitme aastakümne kadunud või degradeerunud 50 % soolasoodest, 35 % mangroovidest, 30 % korallriffidest ja 29 % mererohust (Waycott et al., 2009). Guadeloupe'is teatas Prantsusmaa peamine ookeaniuuringute organisatsioon IFREMER korallide kaetuse vähenemisest tuulepoolsetel rannikuriffidel 30 %-lt 2007. aastal 15 %-le 2019. aastal. Seda mustrit on täheldatud ka Grand Cul-de-sac Marini lahes, mis on LIFE Adapti saare projekti uurimis-/taastamiskoht. Siin on korallide katvus vähenenud 28%-lt 2002. aastal 15%-le 2019. aastal, kuigi näib, et noorte korallide kasv on taastunud.

Guadeloupe on koduks korallriffidele, mangroovimetsadele ja mererohuga niitudele. Need on ranniku- ja mereökosüsteemid, mis pakuvad olulist kaitset kliimamuutuste vastu võitlemisel, kuid on ka kliimamuutuste ja muude survetegurite suhtes haavatavad. Suureneva CO2 heite, merevee temperatuuri tõusu, jäätmereostuse ja ookeanide hapestumise tõttu on tõenäoline, et tasakaal eri liikide vahel muutub. Tõsist muret tekitab nende tulevane suutlikkus pakkuda ökosüsteemiteenuseid, kuna nendes ainulaadsetes ökosüsteemides on juba märke märkimisväärsest nõrkusest ja seisundi halvenemisest.

Peamised probleemid on järgmised:

• Korallide elupaik koosneb peamiselt liikidest Acropora palmate (Elkhorn), mis on Kariibi mere piirkonnas endeemilised ning mille IUCN ja Acropora cervicornis (Staghorn) on liigitanud kriitiliselt ohustatud liikideks, ning hargnevatest liikidest perekonnast Porites ja Madracis auretenra. Need olulised elupaigad on kohaliku surve all, nagu reostunud vee ärajuhtimine, massiturism ja vastutustundetu käitumine. Lisaks olemasolevatele surveteguritele mõjutavad neid nüüd ka ülemaailmsed temperatuuritõusud ja ookeanide hapestumine.
• Mangroovide elupaik koosneb punasest mangroovist (Rhizophora mangle), valgest mangroovist ( Laguncularia racemose) ja mustast mangroovist (Avicennia germinans). Invasiivsete liikide olemasolu ja kasvav linnastumine piirkonnas põhjustasid raadamist ja selle ökosüsteemi tugevat muutmist.
• Mererohuga kaetud heinamaad koosnevad peamiselt kilpkonnarohust (Thalassia testudinum) ning neid ohustab eriti paatide ja nende ankrute läbipääs. Lisaks ohustab neid rannajoone ulatuslik kunstlik kasutamine ja inimtekkeline reostus.

Nende liikide kaitsmine mitmesuguse surve eest tähendab rannikualade vastupanuvõime suurendamist meretaseme tõusule ja meretormidele. See tähendab ka panustamist kliimamuutuste leevendamisse, kuna mangroovid ja mererohi seovad olulise koguse süsinikku („sinised süsiniku ökosüsteemid“).

Projekti LIFE Adapt'Islands eesmärgid on järgmised:

• töötada välja ambitsioonikas, uuenduslik ja ülekantav strateegia kliimamuutustega kohanemiseks;
• taastada füüsilised ökoloogilised ühendused ranniku- ja mereökosüsteemide vahel;
• näidata Kariibi mere ranniku- ja mereökosüsteemide taastamise uuenduslike meetodite tõhusust ja korratavust;
• Viia läbi ambitsioonikas kampaania kodanikuühiskonna kaasamiseks haridus- ja teadlikkuse suurendamise algatuste kaudu, mis on suunatud ärijuhtidele, kasutajatele, koolilastele ja üldsusele. Peamine eesmärk oli tutvustada noorematele põlvkondadele, kui oluline on oma keskkonda säästvalt kasutada, tõmmata otsustajate tähelepanu, jõuda laia publikuni ja edendada kestvaid žeste.
• Tugevdada vastupanuvõimet kliimamuutustele, integreerides rannikualade bioloogilise mitmekesisuse sotsiaal-majandusliku arenguga majanduslike sidusrühmade kaasamise ja noorte koolituse arendamise kaudu.
• Projekti käigus kogu Kariibi mere piirkonnas välja töötatud meetodite kordamine ning tulemuste levitamiseks Kariibi mere piirkonna ja Euroopa jaoks ambitsioonika teavituskampaania korraldamine.

Need eesmärgid saavutatakse ranniku- ja mereökosüsteemide ning nende ökoloogiliste ühenduste taastamise ja kaitsmisega, et parandada nende ökosüsteemide pakutavate kaupade ja teenuste kvaliteeti.

Eelkõige on korallid erinevate mereliikide jaoks olulised elupaigad, moodustades loodusliku tõkke, mis suudab hajutada laineenergiat. Samamoodi võivad rannikumetsad (mille moodustavad ranniku kserofüütilised metsad, mangroovi- ja soometsad) vähendada laineenergiat ja piirata rannikuerosiooni. Nad asuvad maismaa ja mere vahelisel alal ning seal leidub olulisi liike, sealhulgas ainult selles piirkonnas leiduvaid Guadeloupe’i endeemilisi liike (nt Guadeloupe’i rähn). Lõpuks võivad mererohuga niidud mulda stabiliseerida, vähendada lainete mõju rannikualadele ja pakkuda toitu paljudele liikidele.

Taastamismeetmete eesmärk on taastada ja kaitsta 45 000 m ² korallriffe, 45 000 m ² mererohu voodid ja 80 000 m ² mangroovid. 

Guadeloupe’il rakendatud lahendused jagunesid rehabilitatsioonimeetmeteks ja ühiskonnameetmeteks. Rehabilitatsioonimeetmed põhinesid uuendusliku strateegia väljatöötamisel kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks looduskeskkonna säilitamise kaudu. Ühiskonnameetmed keskendusid teadlikkuse suurendamisele ja eri kogukondade (koolid, kodanikud, turistid, teadlased, poliitikud, planeerijad ja loodusalade haldajad) kaasamisele headesse ökoloogilistesse taastamistavadesse eri ruumitasanditel (kohalik, Kariibi mere piirkond, Euroopa ja rahvusvaheline tasand). Ühiskondlikke meetmeid kirjeldatakse allpool jaotises „Sidusrühmade osalemine“.

Rehabilitatsioonimeetmeid rakendati kahes projektipiirkonnas (Marie-Galantes Jarry ja Petit-Cul-de-Sac Marini ning Folle-Anse'i tööstuspiirkonnad). Nad keskendusid kolmele sihtökosüsteemile (korallrahud, mangroovi märgalad ja soometsad ning mererohuga niidud).

Korallriffide puhul oli meetmete  eesmärk soodustada nende paljunemist ja kasvupotentsiaali. Võeti vastu kaks tehnilist lahendust korallide siirdamiseks doonorelundist sihtelundisse, kasutades fragmenteerimis- ja kudemismeetodeid.

Killustumine tähendab korallide lõikamist doonori genotüübi säilitamiseks. Killustumiseks kasutatud liigid olid Acropora cervicornis, Acropora palmata, Porites porites ja Madracis auretenra. Seejärel kasvatatakse pistikuid veealustes põllumajandusettevõtetes, mis on valmistatud kolmest erinevast substraadist korallide kasvuks, sõltuvalt liigist (projekti video). Loodi kaks korallide puukooli, millest üks asub Caye à Dupontist põhja pool 9-11 meetri sügavusel liivasel mudasel põhjal ja teine Caye à Dupontist lääne pool 4-6 meetri sügavusel liivasel põhjal. Lõpuks tehti iga-aastane korallisiirdamine mitmes sihtpunktis.

Kudede kogumise meetod hõlmas tuhandete sugurakkude (reproduktiivrakkude) kogumist, mis heideti samal ajal merre Acropora eri kolooniatest konkreetsete lossimisvõrkude kaudu. Pärast valikuetapi lõppu paigutati mõned sugurakud veealusesse anumasse, mida nimetatakse kalmistupuuriks ja kus toimub viljastamine, ning sugurakud olid röövloomade eest kaitstud. Uued moodustunud vastsed võivad seejärel kinnituda sobivatele tugedele, mida nimetatakse küpsisteks. Nende vastsündinute kasvu jälgiti lasteaias.  Kui nad olid piisavalt küpsed, siirdati nad oma looduskeskkonda.

Mangrovesi puhul keskenduti rehabilitatsiooni- ja restaureerimisoperatsioonidele. Sekkumispiirkond oli Canal du DIC (Domaine Industriel et Commercial) piirkond, mille pindala oli 124240 m ^2. See oli jagatud kaheks tsooniks: 68765 m2 suurune oluliselt rikutud tuumikvöönd ja 55134 m2 suurune puhvervöönd, mida kasutatakse ökoloogiliseks seireks. Pärast esialgseid uuringuid katsekohas puhastati egan 2021. aasta lõpus. Mangroovide arengutingimuste parandamiseks kaevati ja täideti 891,97 m3 pinnast. Mangroovide taastamine hõlmas ka sihtpuuliikidele puukoolide loomist. Neid hooldasid LIFE Adapt'Islandi meeskond ja kohalikud lasteaiatöötajad. 2022. aasta lõpuks oli rajatud kolm puukooli. 2022. aasta novembris hõlmas taasistutamine üle 100 punase mangroovi võrse (seemiku) Jarrys, mis on inimtegevusest tugevalt mõjutatud tööstuspiirkond. Tegevuse edukuse hindamiseks jälgitakse kõiki tegevusi nii lasteaias kui ka sihtkohtades.

Mererohuga kaetud heinamaade puhul hõlmasid meetmed spetsiaalsete kinnituspunktide kasutuselevõttu lõbusõidulaevade jaoks (mis asuvad Grand Port Maritime’i piirkonnas). Pointe-à-Pitre’i lahele rajatakse keskkonnasõbralik kinnituspunkt ja kergseadmete ala (ZMEL). Eesmärk on luua organiseeritud sildumine, mille eesmärk on minimeerida paatide häirimist mererohuga.

Pointe-à-Pitre'i vööndis Cochoni saare lähedal loodi uus mererohumaa. 2023. aasta juunist juulini koristati ligikaudu 100 Thalassia testudinum’i vilja, millele järgnes viljelusetapp kontrollitud keskkonnas ja seire (juuli 2023 – jaanuar 2024). Seejärel siirdati seemikud sihtpunkti 2023. aasta detsembrist 2024. aasta jaanuarini. Käimasolev etapp siirdamise tõhususe jälgimiseks (alates 2023. aasta detsembrist).

Projekti „Ühiskonnameetmed“ hõlmasid kodanikuühiskonda ja kogukondi eri sektorites, sealhulgas:

• teadusringkonnad protokollide hindamiseks, teaduslike teadmiste levitamiseks, eksperditeadmiste omandamiseks ja partnerluste edendamiseks;
• kodanikuühiskond, et edendada ökokodakondsust (kodanike vastutustundlik käitumine keskkonna suhtes), suurendades teadlikkust looduskeskkonna säilitamisest, harides nooremat põlvkonda ja toetades ühendusi vastutustundlike ja jätkusuutlike lähenemisviiside vastuvõtmisel.
• Kohalikud sidusrühmad, kes esindavad erinevaid sektoreid, nagu veemajandus (Syndicat Mixte de Gestion de l'eau et de l'assainissement de Guadeloupe, SMGEAG), merekalapüük ja -vesiviljelus (Comité Régional des Pêches Maritimes et des Elevages Marins de Guadeloupe (CRPMRM) ja sadamaamet (Grand Port Maritime de la Guadeloupe, GPMG). See hõlbustas partnerluste loomist, kohalike majandussektorite arengut, parimate tavade levitamist arendajatele ja juhtidele ning ühenduste toetamist.

Lisaks tehti jõupingutusi, et teha eri valitsemistasanditel koostööd teadus- ja kultuuriasutustega (Antillide Ülikool, Conservatoire du Littoral jne) ning valitsusasutustega (Region, Direction de l'Environnement, de l'Aménagement et du Logement de Guadeloupe (DEAL), Agence Régional de la Biodiversité des iles de Guadeloupe (ARBiG), Parc National de la Guadeloupe (PNG), Office de l'eau de Guadeloupe (ODE), URAPEG France Nature Environment), suunates ja mõjutades territoriaalset avalikku poliitikat.  

Täiendavad kaasavad meetmed hõlmasid teadlikkuse suurendamise kampaaniaid mererohuga kaetud alade tähtsuse kohta, sealhulgas veealuse mererohuga kaetud niiduraja loomist, illustreeriva plakati kampaaniat parimate tavade edendamiseks ning televisiooni teadlikkuse suurendamise kampaaniat ja kohapealseid teavitusüritusi.

Projekti üks peamisi edutegureid on ulatuslik suhete võrgustik, mis on üles ehitatud mitmesuguste teadlikkuse suurendamise algatuste kaudu. Need algatused ei hõlmanud mitte ainult kohalikku kogukonda, vaid hõlmasid ka jõupingutusi partnerluste loomiseks teadusringkondade, kohalike sidusrühmade, kodanike vastutustundliku käitumise arendamise programmide (ökokodakondsus) ja rahvusvaheliste teavituskampaaniatega. Lisaks suurendasid projekti püüdlused kaasata nooremaid põlvkondi ja turismisektorit veelgi nende meetmete tõhusust.

Projekt tuleneb varasemast edukast algatusest, Cayoli keskkonnaprogrammist, mis käivitati 2016. aastal ja mida haldab Guadalupe Gran Port Maritime. Cayolile järgnes 2017. aastal Cayoli Junior, et tugevdada ökosüsteemi taastamise kõrval hariduskomponenti.

Peamine edutegur on kaasamise protokollide laiendamise potentsiaal. Kuigi neid protokolle tuleb keskkonnas täiendavalt tõestada, on need koostatud nii, et neid saaks korrata kogu Kariibi mere piirkonnas, ning teadusringkonnad on need heaks kiitnud. Lisaks on projekti eesmärk hõlbustada parimate tavade edastamist nii piirkondlikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Piiravate tegurite puhul võivad projektist sõltumatud välised muutujad viia tulemusteni, mis jäävad oodatust allapoole. Keskkonnamuutujad (suured tormid, röövloomad, haigused) võivad piirata teatavate konkreetsete taastamismeetmete, näiteks siirdamis- ja paljunemismeetmete edukust. Kindlad tõendid näitasid ka seda, et mõnel juhul võib ökosüsteemide hävitamine mitme surveteguri tõttu olla lühiajalises perspektiivis osaliselt pöördumatu.

Taastamistööde esialgsed tulemused näitasid muret mererohuga niitude ja korallisiirdamiste ellujäämise määra pärast. Need olid väikesed välissurve, näiteks sildumistegevuse, mõne kliimamuutuja väärtuse, tormide kui äärmuslike ilmastikunähtuste taaspuhkemise ja rannikuala liike mõjutavate haiguste tõttu. Projekti edukuse parandamiseks kohandati projekti, et tasakaalustada kaitset (nt surve vähendamine ökosildamise abil) ja taastamist, saavutades lõppkokkuvõttes positiivseid tulemusi mererohuga niitude ja mangroovide puhul. Läbivaadatud kavas rõhutati, kui oluline on lisaks taastamispüüdlustele viivitamata kaitsta ohustatud ökosüsteeme, eelkõige mererohuga kaetud alasid. Samuti näitas see, kui oluline on võtta vastu paindlik lähenemisviis kohanemisele.

Mitmed teaduslikud uuringud rõhutavad Kariibi mere mererohuga kaetud voodite taastamise väljakutseid ainult seemnete või seemikute istutamise teel. Nad väidavad, et taastamist tuleb täiendada kaitsetegevusega. Mõlemad strateegiad peavad tegema koostööd, et saavutada ühine eesmärk kaitsta looduskapitali.

Lisaks seisavad selle projekti raames tehtavad taastamistööd silmitsi suurte logistiliste ja kuluprobleemidega.

Projektist saadav kasu hõlmab taastatud ökosüsteemiteenuseid, mida pakuvad korallid, mangroovid ja mererohuga niidud. Need hõlmavad reguleerimisfunktsioone, nagu setete stabiliseerimine ja püüdmine, ranniku kaitsmine äärmuslike ilmastikunähtuste eest, üleujutusriski vähendamine, vee kvaliteedi parandamine ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine. Pakuti ka kultuurilisi ja puhkeväärtusi, säilitades ja parandades maastiku ilu. Lisaks sillutab projekt järk-järgult teed looduspõhiste lahenduste paremale aktsepteerimisele kliimamuutustega kohanemiseks. Sellega seoses hõlmab komponendi „Ühiskondlikud meetmed“ kasu teadmiste ja teadlikkuse suurendamist eri sidusrühmade, sealhulgas elanike ja turistide seas.

Lisaks peaks projekti sotsiaal-majanduslik aspekt tooma kasu kogu piirkonnale. See hõlmab uute töövõimaluste loomist, kohalike oskuste arendamist, keskkonnaga seotud karjääri edendamist, ökoturismi pakkumiste stimuleerimist ning kliimamuutustega kohanemisest ja rannikualade ökosüsteemide kaitsest teadlike inimeste arvu suurendamist.

Kulud hõlmasid märkimisväärseid investeeringuid piirkonna avaliku ja erasektori asutustelt.  Edu ei olnud tagatud ja otsest investeeringutasuvust ei oodatud, välja arvatud mere- ja rannikuökosüsteemide säilitamine ja taastamine. Projekt sai ELi rahalist toetust 2 532 707 eurot.

Projekti tulemused on kooskõlas 24. veebruaril 2021 vastu võetud ELi kliimamuutustega kohanemise strateegiaga ja 20. mail 2023 vastu võetud ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030, mille eesmärk on kaitsta loodust ja pöörata ümber ökosüsteemide seisundi halvenemine, ning toetavad neid.

Kohalikul tasandil näitab tegevus tugevat kooskõla Guadalupe Grani sadama hallatava Cayoli keskkonnaprogrammiga. Cáyoli programm käivitati 2016. aasta juunis. Enne selle rakendamist töötas Guadeloupe Port Caraïbes’i keskkonnaosakond mitu aastat selle nimel, et parandada teadmisi sadamapiirkonna looduslikest aladest. See teadmistepagas toetas uue põlvkonna sadama ajakohastamise mõju-uuringut, aga ka keskkonnaühenduste tegevuse toetamist tehniliste ja rahaliste vahendite abil. Programmi esimesed kaks aastat olid suures osas pühendatud teadus- ja arendustegevusele. Eesmärk on pakkuda välja ranged teaduslikud protokollid programmi sihtmärgiks oleva looduskeskkonna juhtimiseks ja aktiivseks taastamiseks.

Projekti tegevuste elluviimise aeg oli 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2024. Selle aja jooksul on korallid siirdatud igal aastal 2021., 2022. ja 2023. aastal, millele eelnes 2020. aastal killustumine. Mangroovide taastamine algas 2021. aasta lõpus puhastustegevusega. 2022. aasta lõpuks olid puukoolid loodud. 2023. aasta jaanuaris viidi lõpule mererohumaa ökosüsteemi kaitse meetmed ning 2023. aasta augustist septembrini paigaldati kruviankrud. Mererohu taastamise teine etapp toimus 2023. aasta juunist juulini, millele järgnes viljelusetapp kontrollitud keskkonnas (juuli 2023 – jaanuar 2024). Lõplik siirdamine toimus 2023. aasta detsembrist 2024. aasta jaanuarini.

Seiretegevus algas 2023. aasta detsembris ja on kavandatud 2024. aasta juunini. Neid jätkatakse ka pärast projekti lõppu.

Selles juhtumiuuringus rakendatud lahendustel peaks olema määramata eluiga. Eluiga mõjutab siiski taastatud ja istutatud liikide ellujäämise määr, mida ei ole võimalik prognoosida. Pidev järelevalve on oluline lahenduste pikaajalise tõhususe tagamiseks.

Pascaline Gaborit
Co-founder Pilot4dev (co-beneficiary of LIFE ADAPT'ISLAND project)
Email: pascaline.gaborit@pilot4dev.com

Projekti brošüür, 2023

Kokkuvõttev kogumisaruanne, 2022