Uus Førde haigla: Meetmed kaitseks üleujutuste eest

Kliimamuutused kujutavad endast üha suuremat ohtu tervishoiutaristule ja -teenustele kogu Norras, eelkõige Helse Vestis asuvates piirkondades, nagu Helse Førde, kus geograafilised ja kliimatingimused suurendavad märkimisväärselt piirkonna kokkupuudet kliimamuutuste mõjuga. Norras on sademete intensiivsus ja sagedus suurenenud, eriti sügisel ja talvel. Kõrgemad temperatuurid põhjustavad ka varasemat ja intensiivsemat lume sulamist, eriti Jostedalsbreeni liustiku lähedal asuvates valgalades ja muudes kõrgel asuvates piirkondades, suurendades seega üleujutuste tõenäosust.

Førde haigla asub kahe jõe vahelisel deltal, mis muudab selle üleujutuste suhtes väga vastuvõtlikuks, eriti kevadise lumesulatuse ajal ja äärmuslike sademetega perioodidel. Üleujutused võivad häirida haiglate tegevust, kahjustada taristut ja takistada juurdepääsu hädaabiteenustele. Algsed haiglahooned ehitati 1979. aastal ja need ei olnud kavandatud vastu pidama tänapäeva äärmuslikele ilmastikuoludele.

Läbilaskevõime suurendamiseks ja tervishoiuteenuste pakkumise laiendamiseks kavandati olemasolevasse kohta Førde haigla laiendamist. Planeerimisprotsessi osana viidi läbi üleujutusriski hindamine. Hinnangus kvantifitseeriti 200- ja 1000-aastaste üleujutuste mõju, mis näitab vajadust investeerida üleujutuste eest kaitsmise meetmetesse. 2014. aastal avaldati kogu objekti kontseptsiooni kavand. Kontseptsiooni kavand sisaldas üleujutuste eest kaitsmise sätteid, sealhulgas füüsilisi tõkkeid ja pumbajaama. Samal aastal toimus aga 200-aastane üleujutus, mis põhjustas kahju ja häireid haigla personalile, patsientidele ja olemasolevatele hoonetele.

Vaatamata 2014. aasta üleujutuse põhjustatud kahjule ja üleujutusriski hindamise tulemustele puudus õiguslik nõue renoveerida olemasolevad haiglahooned, kuna üleujutuste eest kaitsmiseks on vaja võtta meetmeid ainult uute hoonete puhul. Üleujutuse tõttu arutati siiski, kas üleujutuste eest kaitsmise meetmeid tuleks kohaldada ka vanemate hoonete suhtes. Kuna üleujutuste eest kaitsmise meetmeid on vaja ainult uute hoonete puhul, puudus rahaline toetus vanemate hoonete kaitsmiseks vajalike tööde tegemiseks. Seetõttu sai vana ala kaitsmise meetmeid rahastada üksnes osana laiemast ala arengukavast, mis hõlmas uute hoonete ehitamist ja mitme sidusrühma osalust.

Norras suunavad maakasutuse planeerimist ja reguleerivad riskihindamist mitmed õigusaktid ja poliitikadokumendid.

Ehitustehnilised eeskirjad

Ehitusalastes tehnilistes eeskirjades nõutakse, et kõigi uute arendusprojektide puhul tuleb läbi viia üleujutusriski hindamine. Määruses on kindlaks määratud ka ohutusklassid ja konstruktsiooniparameetrid eri taastumisperioodide jaoks (st 100-aastased, 200-aastased, 1000-aastased üleujutused). Üleujutusriski hindamise nõuet kohaldatakse siiski ainult arenduskohas asuvate uute hoonete, mitte olemasolevate hoonete suhtes.

Kohaliku omavalitsuse maakasutuskava

Helse Førde munitsipaalmaakasutuskavas, mis põhineb 2014. aasta planeerimis- ja ehitusseadusel, on sätestatud suunised maakasutuse arendamiseks ja investeeringuteks. Kavas täpsustatakse, et uutes arengupiirkondades tuleb kehtestada kliimamuutustega kohanemise meetmed, ning rõhutatakse avalikku julgeolekut nii uutes kui ka olemasolevates arengupiirkondades.

Kohalik maakasutuskava – maakasutuse osa – Sunnfjordi omavalitsus

Førde haigla asub kahe jõe konvergentsi vahetus läheduses ja külgneb määratud üleujutuste eest kaitsva alaga. Kuna piirkonnas esineb teadaolevalt üleujutusi, on see munitsipaalmaakasutuskavas määratud passiivseks üleujutuste eest kaitsvaks alaks. Passiivsel üleujutuskaitsealal ei ole arendamine lubatud, kuna see võimaldab hooajalistel üleujutustel kahju tekitamata mööduda. Määratud kaitse üleujutuste eest ei võta siiski arvesse äärmuslikke sündmusi ja seetõttu asuvad mõned vanemad haiglahooned piirkondades, mis võivad üleujutustega kokku puutuda.

Kohandamismeetme eesmärk oli kaitsta üleujutuste eest nii vanu hooneid (ligikaudu 50 000 m2) kui ka uusi hooneid (ligikaudu 20 000 m2). Selle eesmärk on tagada teenuse järjepidevus, tugevdada hädaolukordadeks valmisolekut ja kaitsta elutähtsat taristut.

2020. aasta detsembris valmis Førde keskhaiglas uus üleujutuskaitsesüsteem. Uue süsteemi eesmärk on kaitsta haiglat 1000-aastase üleujutuse eest. Üleujutuskaitsesüsteem ulatub ümber haiglakoha ja on kokku umbes 750 meetrit pikk. See on lehtvaiade, betoonseinte ja muldkehade kombinatsioon. Lisaks rajati üleujutuste eest kaitsvale alale nelja pumbaga pumpla. Pumbajaama võimsus on 2 kuupmeetrit sekundis. Samuti loodi pumbajaama jaoks avariitoiteallikas, et tagada talitluspidevus. Avariigeneraatorit ja pumpasid katsetatakse regulaarselt ning kogu tehast hooldatakse regulaarselt.

Pärast üleujutuste eest kaitsmise ala valmimist 2020. aastal toimus kaks suurt üleujutust (viimati 2025. aasta märtsis). Mõlemal juhul käivitusid pumbad automaatselt, vältides üleujutusvee kahjustusi.

Førde keskhaigla üleujutuste vastaste kaitsemeetmete rakendamist toetasid haigla juhataja, erakorralise meditsiini juht ja tehniline osakond. Haigla töötajad kooskõlastati linna tehnilise personaliga, et valmistada ette üleujutusriski hindamine ja uue ala kontseptuaalsed kavandid, sealhulgas üleujutuste eest kaitsmise meetmed. Üleujutusmeetmete mõju ümbritsevale alale hinnati ka 200- ja 1000-aastase üleujutuse puhul. Seda protsessi toetasid ka Norra veevarude ja energia direktoraat ning Sunnfjordi omavalitsus. Mõlemad ametiasutused toetasid õigusaktide tõlgendamist ning andsid lahenduse väljatöötamisel tagasisidet ja suuniseid.

Lõplik projekt viidi ellu osana New Førde haiglast, kaitstes nii olemasolevaid kui ka uusi rajatisi üleujutuste eest.

Väljakutsed

Haigla kriitilisuse ja funktsiooniga seotud probleemid takistasid üleujutuste eest kaitsmise meetmete rakendamist. Sidusrühmade seas toimus ulatuslik arutelu selle üle, kas haigla tuleks määratleda piirkondliku haiglana või mitte (vastavalt Norra veevarude ja energeetika direktoraadi piirkondliku haigla määratlusele). Selle arutelu tulemusena ei määratud Førde keskhaiglat omavalitsuse üldplaneeringus piirkondlikuks haiglaks, mis oli üleujutuste eest kaitsmise meetmete väljatöötamise positiivne tulemus. See otsus aitas põhjendada investeeringuid üleujutuste eest kaitsmise meetmetesse olemasolevas kohas ja uutes hoonetes.

Edu

Ilma üleujutuste eest kaitsmise meetmetesse investeerimata oleksid olemasolevad hooned jäänud kaitseta ja edasine arendus haigla asukohas ei oleks olnud lubatud. Üleujutuste eest kaitsmise meetmete kehtestamisega saaks arendada uusi rajatisi, parandades kogukonnale osutatavaid teenuseid, kaitstes samal ajal olemasolevat taristut. Regulatiivsed meetmed, sealhulgas üleujutusriski hindamise nõue, olid probleemi määratlemisel ja lahenduse kavandamisel otsustava tähtsusega.

Førde keskhaiglas rakendatud üleujutuste vastu kindlustamise meetmete koguinvesteering oli ligikaudu 50 miljonit Norra krooni. Seda investeeringut võrreldi haigla ümberpaigutamise kuludega (hinnanguliselt 5 miljardit Norra krooni), hädaabiteenuste kaotamisega seotud kuludega ja tulevaste kahjudega. Üleujutuste eest kaitsmise meetmete rakendamisega suutis haigla laiendada oma teenuseid ja patsientide suutlikkust, parandades seeläbi kohaliku kogukonna teenuseid. Lisaks on haiglataristu kaitstud tulevaste üleujutuste eest, tagades teenuste järjepidevuse katastroofide ajal.

Hinnangulised hoolduskulud on 1–2 miljonit Norra krooni aastas.

Haigla laiendamise ja sellega seotud üleujutuste eest kaitsmise meetmete kavandamine algas 2014. aastal. Kõik tööd viidi lõpule 2020. aasta detsembriks. 

Regulaarse teeninduse ja hoolduse korral saab üleujutuste eest kaitsmise meetmete kasutusiga pikendada vastavalt vajadusele säilitada nende toimimine.

Kjell Inge Solhaug

kjell.inge.solhaug@helse-forde.no

Project director, New Førde Hospital